Tagastada kaebus läbivaatamatult (
KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt
lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebusest nähtuvalt on kohtutäitur Veiko Kaasik 31.10.2008 teatanud kaebajale täitetoimingutest täiteasjades nr 007/2004/31704 ja 007/2004/31877. Täitemenetlused olid algatatud sissenõudja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 19.01.2004 ja 23.01.2004 avalduste alusel kokku summa 2113,69 sissenõudmiseks. Kaebaja leiab, et kohtutäitur V. Kaasiku tegevus on olnud täitetoimingute tegemisel õigusvastane ja sellega on tekitatud kaebajale kahju summas 2113,69 krooni. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb välja mõista kohtutäitur V. Kaasiku poolt kaebajale tekitatud kahju summas 2113,69 krooni. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Kuigi kohtutäitur tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi, ei kuulu käesoleva kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse, kuna seadusega on sellise kaebuse lahendamiseks ettenähtud teistsugune kord (
Kohtutäituri 1 seaduse § 6 lg 3 sätestab, et kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Täitemenetluse seadustiku (alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni) § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 kohaselt: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks kahjunõude esitamine kohtutäituri vastu, mis vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise korda on selgitatud kaebajale ka 31.10.2008 edastatud teadetes. 2. Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kuna tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole. 3.
lg 4 p 2 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebaja on esitanud kohtule 27.11.2008 Hansapanga maksekorralduse koopia, mille kohaselt kaebuse esitamise eest on tasutud riigilõivu 80 krooni. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on õigus taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 sätestatud korras. Kristina Maimann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.