Obsah (5)

2-09-6465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Ärakiri Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009. a Pärnu Tsiviilasja numb

§ 434-436, § 438, § 440 lg.

3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633

Rahuldada Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu) hagi T.L.’i ja K.L.’i vastu.
Välja mõista T.L.’ilt ja K.L.’ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks J.J. esindajale M. M.’ile Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu välja makstud vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitis perioodi 01.06.2005 – 31.03.2008.a eest summas (7689.85) seitse tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa krooni ja 85 senti. Menetluskulude jaotus Jätta kõik tsiviilasja menetluskulud solidaarselt T.L.’i ja K.L.’i kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitada menetlusskulude nimekirja ja vastavad kuludokumendid –

§ 174lg.1.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema 1

(2)2-09-6465 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. –

§ 187

lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostjad Pärnu Maakohtu 04.06.2004.a. kohtuotsusega (jõustunud Riigikohtu 02.02.2005.a. kohtumäärusega) süüdi mõistetud S.J. tapmise eest. Ohvriabi seadusest lähtuvalt on Pärnu Pensioniamet maksnud S.J. ülalpeetavale J.J. OAS § 9 lg. 3 alusel ja Vabariigi Valitsuse 27.02.2004.a. määruse nr 51 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord” alusel alates 01.02.2004.a. igakuulist hüvitist. Ajavahemiku 01.06.2005 31.03.2008.a eest on vägivalla kuriteo ohvri surmast tulenevat igakuulist hüvitist makstud kokku 7689.85 krooni. Tuginedes OAS § 31 lg. 1 palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista regressnõude korras 7689.85 krooni. Menetluse käik Kostja K.L. kirjalikus vastuses 30.03.2009.a hagile vastuväiteid ei esitanud ja teatas, et loodab oma osa võlast ära tasuda 6 kuu jooksul, kuna majanduslik seisund on raske, peab tasuma 2 lapse ülalpidamiseks elatist ja muid hagisid ka ligikaudu 100 000 kr piires. Kostja T.L. 24.04.2009.a kirjalikus vastuses teatas kohtule samuti, et vastuväiteid hagile ei ole ning tasub omapoolse võla esimesel võimalusel, istungil osaleda ei soovi. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas

§ 440

lg.2 , kuna kostjad on eelmenetluses kohtule esitatud avaldustes hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjatepoolse õigeksvõtuga. Tulenevalt OAS § 7 lg. 1 makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Kuivõrd eelpool tuvastatu kohaselt on S. J. vägivallakuriteo ohver, on antud asjaoludel tema ülalpeetaval J.J. õigus saada ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus maksta hüvitist OAS-s sätestatud tingimustel. Vastavalt OAS § 31 lg. 1 läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Menetluskulud Vastavalt

§ 162

lg.1, § 173 lg.1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitada menetlusskulude nimekirja ja vastavad kuludokumendid –

§ 174lg.1. Ingrid Hallas Kohtunik Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/ 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.