lg 1, 65 lg 4, 76 lg 1, 100, 101 lg 2, 208 lg 1 palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 10 693,18 krooni. Kostja vastus Kostja oma 28.novembril 2008 kohtule esitatud kirjalikus vastustes hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt oli kostja võlg 659,70 krooni ning see on tasutud. Ta soovib, et hageja vaataks üle, kelle võlg see tegelikult on. Kohtuistungid Kohtuistungil 25.märtsil 2009 hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et kostja on tasunud 659,70 krooni varasema kohtuotsuse alusel. Hagi aluseks on solidaarvastutuse sätted, kuna 2002 oli vastavalt korteriomanike üldkoosoleku protokollile otsusele valitud AS Minu Vara Ida (praegune AS ISS Eesti) elamu valitsejaks 4 aastaks ja sellest tulenevalt tekkis viimasel õigus lepinguid sõlmida. Võlgnevus tekkis 23.01.2007 ja 02.02.2007 esitatud arvtele alusel. Ta jätab kohtu otsustada, kas jaanuaris 2007 tekkinud võlgnevuse osas on kohaldatav solidaarvastutus. Konkreetselt kui suur on kostja võlgnevus, esindaja ei tea. Kostja selgitas, et tema on oma võla kustutanud. Varem tema suhtes mingit kohtuotsust pole olnud. Antud juhul oleks pidanud kohtusse kutsuma kõik võlglased. Kohtuistungil 27.aprillil 2009 hageja esindaja toetas hagi. Kostja hagi ei tunnistanud ja jäi oma vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning kuulanud kohtuistungitel ära menetlusosalised ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja AS Kohtla-Järve Soojus kui müüja ja AS Minu Vara Ida kui hooldaja vahel on sõlmitud 01.07.2002 koostööleping nr 2864, mille punktide 1.- 2. kohaselt müüja müüb hooldajale soojusenergiat lepingu lisas nr 4 nimetatud hoonetele ning soojusenergiat kasutatakse hooldaja poolt hallatavate hoonete soojusenergiaga varustamiseks (tl 5-10). Kohus tuvastas, et elumaja xxx korteriomanike 2002.a. üldkoosoleku otsusega oli otsustatud nimetada AS Minu Vara Ida elamu aadressil xxx valitsejaks 4.aastaks (tl 47-49). Elumaja xxx korteriomanike võlgnevus soojusenergia tarbimise eest 10693,18 krooni (tl 15, 46). moodustab kokku Hageja toetub hagis
lg 1 sätestab: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvastutuse tekkimine on seaduses sätestatud näiteks käenduse (
lg 1, 150), kohustuse ülemineku (
lg 8), ettevõtte ülemineku (
Solidaarkohustuse olemusest tuleneb, et võlausaldaja saab valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib valikuvõimalust kasutades otsustada, kas esitada nõude ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. Kostja (nn võõra võla küsimus) ei pea ilmtingimata olema tegelik võlgnik (st korteriomanik, kes ei ole kohustust täitnud), kostja ja teiste korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib sisesuhe (st seda, kuidas jaguneb vastutus kohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel). Sisesuhte regulatsioon võimaldab solidaarvõlgnikul, kes on välises suhtes võlausaldaja nõude täitnud suuremas ulatuses kui temale sisesuhtes langev osa, esitada regressinõudeid teiste solidaarvõlgnike vastu (vt selle kohta
). Võlasuhe (solidaarkohustus) teenuse müüja ja korteriomanike omavahelistes suhetes saab eelduslikult tuleneda vastavast lepingust. Solidaarkohustusest tulenevateks vastuväideteks võivad olla vastuväited, et solidaarkohustust ei eksisteeri, et nõue on aegunud jms, ka vastuväited, mis kuuluvad solidaarvõlgnikule isiklikult (vt selle kohta
). Solidaarvõlgnike ja solidaarvastutusega seonduvat soojusenergia müügilepingute korral on analüüsitud Riigikohtu 30.11.2004. a kohtuotsuses 3-2-1-111-04 (Kalevi 16 kaasus, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222476865 ). Riigikohus märkis otsuse punktis 24 järgmist: Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka küsimust vastutusest soojuse müügi lepingu täitmise eest, kui müügilepingu sõlmivad korteriomanikud ühiselt või kui seda teeb nende nimel valitseja. Võrguettevõtja peab KKütS § 14 lg 4 järgi korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja peab KKütS § 15 lg 1 järgi tagama ka tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Seega piirduvad võrguettevõtja kohustused vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike (-valdajate) vahelistest ning korteriomanike (valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Silmas tuleb pidada, et kuigi KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 järgi eeldatakse kaasomandi majandamiskulude katmist vastavalt mõtteliste osade suurusele, kehtib selline regulatsioon vaid kaasomanike endi vahelises suhtes. Soojuse müügilepingu alusel tuleb lepinguosaliste vastutust võrguettevõtja ees soojuse eest tasumisel hinnata esmajoones müügilepingu enese alusel ja lähtuda võlaõigusseaduse sätetest võlgnike ja võlausaldajate paljususe kohta. Põhiliseks probleemiks võib olla soojuse müügihinna tasumise kohustuse jagunemine tarbijate vahel, st küsimus kas korteriomanik (-valdaja) vastutab võrguettevõtja ees ka teiste tarbijate võlgnevuste eest. Võlaõigusseaduse § 65 lg 4 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt. Kui soojuse müügileping on sõlmitud põhimõttel, et iga korteriomanik (-valdaja) tasub soojuse eest üksnes talle mõõdetavalt või arvestuslikult langeva osa, on tegemist osavõlgnikega
lg 1, mille järgi ka solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest üksnes see solidaarvõlgnik, kes on lepingut rikkunud, st õiguskaitsevahendeid lisaks kohustuse täitmise nõudele saab rakendada esmajoones selle võlgniku vastu (vt Riigikohtu otsuse 3-2-1-111-04 punkt 25). Riigikohus on veel märkinud, et kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Sellised otsused on KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslikud kõigile korteriomanikele. Korteriühistu nõudeid võlgnikest korteriomanike vastu saab tagada mh hüpoteegiga vastavalt KÜS § 9 lg-le
lg 1 sätestatut, mille järgi solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest esmajoones lepingut rikkunud solidaarvõlgnik. Seega vastutavad soojuse müügilepingu rikkumise eest üksnes need solidaarvõlgnikud, kes lepingut rikkusid, s.o kes jätsid tarbitud soojusenergia eest hagejale tasumata. Kohtule ei ole tõendeid, mis võimaldaksid mingilgi moel kindlaks teha hagejale, esitatud. kostja võlgnevuse Hagejal on võimalik esitada nõue võlgniku vastu alusetu rikastumise sätete (
52. peatükk) alusel. Hageja on sellist liiki nõudeid tavapäraselt kohtule esitanudki. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 435, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses hageja kanda. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.