← Eesti

2-09-6486/16

Obsah (4)§230§231§164§434

2-09-6486 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-6486 Otsuse kuupäev Jõhvi, 25. mai 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J.K. hagi V.Z. vastu abiel

) §438 lg1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused on ammendavalt reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) §33, mille 1. lõike kohaselt kohus tunnistab abielu kehtetuks üksnes siis, kui abielu sõlmides on rikutud sama seaduse paragrahvide 3 ja 4 sätteid, samuti kui sõlmiti näilik abielu või kui abielu sõlmimise nõusolek saadi abielluja tahte vastaselt pettuse või sunniga. PkS §3 ja §4 sätestatud takistusi abielu sõlmimiseks poolte suhtes ei esinenud, pooled on ammu täisealiseks saanud, nende vahel abielu sõlmimisel kumbki neis ei olnud abielus, nad ei sugulased, nende teovõimet ei piiratud. Et pooled sõlmisid näiliku abielu või et kostja sundis hagejat abielu sõlmimiseks nõusolekut andma, ei ole tuvastatud, hagiavalduse põhjendused ega kostja vastuväited sellel ei põhine. Seega ainsaks allesjäänud seadusest tuleneva abielu kehtetuks tunnistamise aluseks, millele hageja tugineb, on pettusega tahte vastaselt abielu sõlmimise nõusoleku saamine. 15.

§230lg1 1.

lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§231lg1 alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kuna pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis on tõendamiskoormis hagejal. Käesolevas vaidluses kohtul ei ole võimalik

§230

lg3 alusel omal algatusel tõendeid koguda, sest selliseid tõendeid kohtule teadaolevalt ei ole. 16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §67 lg1 alusel tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. PkS §2 lg1 alusel abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Hageja seletuste kohaselt poolte vahelised suhted tekkisid 2006.a detsembri kuus ja mõni aja pärast kolis kostja 3

(5)2-09-6486 hageja juurde elama. Seega enne abielu sõlmimist elasid pooled vabaabielus, millele järgnes ka ametlikult abielu sõlmimine. Kohtuistungil on hageja kinnitanud, et abiellus kostjaga, sest armastas teda. Seega vähemalt hagejal oli armastusega ajendatud soov ja selgelt väljendatud tahteavaldus kostjaga abielu sõmimiseks. Sellega on tuvastatud, et hageja nõustus abielu sõlmima armastuse pärast, mitte aga sellepärast, et kostja teda pettis.
  1. Mis puudutab hageja vastuväiteid kostjal elamisloa pikendamise vajaduse kohta, peab kohus vajalikuks märkida, et kostja seletuste kohaselt enne hagejaga elama hakkamist oli kostja Eestis abielus teise naisterahvaga. Abielu lahutati, sest nii kostja kui ka hageja soovisid abielluda. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostjal ei olnud vaja elamisloa pikendamise taotlemiseks esimese abielu lahutada ja uuesti abielluda, sest elamisloa pikendamist saaks ta taotleda ka esimese abikaasa kaudu.
  2. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kostja on Ukraina Vabariigi kodanik ja enne abiellumist pooled elasid koos, siis oli hageja enne abiellumist teada ka sellest, et kostjal on ajutine elamisluba ja tulevikus tekkib selle pikendamise vajadus. Seega ei ole kostja hagejat petnud ja elamisloa pikendamise vajadus ei ole piisavaks aluseks abielu kehetuks tunnistamiseks. Pealegi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 28.08.2008.a otsusega nr 20081257 hageja taotlusel tunnistati kehtetuks 22.08.2008.a otsus nr 1014215213/TEP, millega pikendati kostja tähtajalist elamisluba, põhjusel, et hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud. Seega tegelikult ei saanud kostja abiellumisega väidetavat elamisloa pikendust saavutada. Praegu ta on esitanud uue taotluse, mille Kodakondsus- ja Migratsiooniamet lahendab.
  3. Kuigi eeltoodu on piisavaks aluseks jätta hagi rahuldamata, peab kohus vajalikuks märkida,et hagiavalduse ja poolte seletuste järgi nende abielulised suhted kestsid 9 kuud, mille jooksul tegelikult nad elasid koos. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja temasse suhtumise muutumise kohta. Isegi kui 9 kuu möödumisel kostja suhtumine hagejasse muutus, siis antud asjaolu annab küll hagejale õiguse abielu lahutamise nõudmiseks, kuid ei anna õigust abielu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks.
  4. Hageja ei tõendanud, et kostja eesmärgiks oli elamisloa taotlemine. Eeltooduga on tuvastatud, et kuigi abielu kestel tekkis kostjal vajadus taotleda elamisloa pikendamist, siiski tegelikult oli poolte tahteks abielu sõlmimine ja perekonna loomine. Abielu purunemine ei anna õigust PkS §33 lg1 alusel abielu kehtetuks tunnistamiseks. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata.
  5. Kohtute infosüsteemist (KIS) saadud andmete kohaselt Viru Maakohtu 23.02.2009.a kohtumäärusega lõpetati tsiviilasja nr. 2-08-55286 menetlus hageja hagis kostja vastu abielu lahutamise nõudes seosest hagist loobumisega. Kohus selgitab pooltele, et neil on õigus esitada uus hagi abielu lahutamiseks. Kuna kostja tegelikult elab Eestis, on neil õigus ka esitada Ida-Viru Maavalituse perekonnaseisuosakonle avaldus abielu kohtuväliselt lahutamiseks. Menetluskulud
  6. Kooskõlas

§164

lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§164

lg2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe 4

(5)2-09-6486 abikaasa olulisi vajadusi. Kuna oma vastuses hagile kostja on nõustunud kandma menetluskulud 50% ulatuses, siis menetluskulude täielikult hageja kandma jätmine ei ole õiglane, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda. 23. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§434, §438, lg1, lg2, §442, §444 lg4, §453, §632 lg1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.