KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-7713 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi T.K. hagi A.K.`i vastu väljamõistetud e
) § 61 lg.3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (
§ 49
, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.
§ 61
lg.1 ja 2 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilasjades nr 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-57-04 leidis Riigikohus, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel.
§ 61
lg.4 sätestab elatise minimaalmäära lapse kohta kuus, so igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alammäär on 4350 krooni seega on elatise minimaalmäär lapse kohta kuus 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
§ 61
lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja 2
(4)selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist miinimummäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Hageja palub elatise suurendamise hagis elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise minimaalmääras, so 2175 krooni. Kostja esitab vastuväite elatise suuruse osas. Kostja on nõus lapse ülalpidamiseks maksma 1200 krooni kuus. Vastuväite kohaselt on kostjal uus pere. Kostja elukaaslane on töötu ning perre on xxx sündinud poeg O.. Kostja ülalpidamisel on veel elukaaslase alaealine laps. Kostja on alates 03.03.2009 asunud lapsehoolduspuhkusele, mille kestus jääb ajavahemikku 01.05.200818.02.2011. Kostja töötasu moodustas 5 000 krooni ning käesoleval hetkel saab kostja peretoetust 8238 krooni kuus. Kostjal lasub kohustus tasuda igakuine eluasemelaen summas 5953,07 krooni. Kostja leiab, et nimetatud asjaolude tõttu jääb tema teine laps vähemkindlustatuks ning palub hagi osaliselt rahuldada. Kuna 22.01.2004 kohtuotsuses võtab kostja hagi õigeks, ei ole kohus analüüsinud menetlusosaliste maksevõimet. Seega ei saa kohus analüüsida maksevõime muutumist, samas saab kohus arvestada kohtule esitatud tõenditega ning analüüsida menetlusosaliste hetkelist maksevõimet. Kohtule esitatud tõendi kohaselt T.K. igakuine sissetulek moodustab umbes 5772 krooni /tl. 57/. OÜ Vat Krug tõendi /tl. 20/ kohaselt moodustas A.K.`i brutopalk 5 000 krooni kuus. Seisuga 03.03.2009 asub A.K. lapsehoolduspuhkusel isiku enda poolt esitatud avalduse alusel, mis kestab kuni 18.01.2011.a. Kostja tunnistab, et vanemahüvitis moodustab 8238 krooni kuus /tl. 14/. Kostja poolt esitatud kommunaalkulude maksmise arvestuse /tl. 23/ jätab kohus tähelepanuta, kuna samuti lasuvad hagejal kohustused tasuda kommunaalkulude eest. Kostja poolt esitatud pangalaenu arvestused /tl. 23-33/ jätab kohus tähelepanuta. Kohus selgitab, et laenudega võetud kohustustega on ka isik saanud hüve, mida on saanud vabalt hallata ja käsutada. Kostja väidab, et tema ülalpidamisel on veel elukaaslase alaealine laps. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustust täidavad lapsevanemad. Kohtule esitatud sünnitunnistuse /tl. 18/ kohaselt on A. A.`i emana märgitud T. M. ning isana N. A.. Seega puudub kostjal ülalpidamiskohustus A. A.`i suhtes. Välja selgitamaks lastevanemate ülalpidamisvõimet, tuleb lähtuda alljärgnevast. Ülalpidamisvõime saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. T.K. ülalpidamisvõime: 5772 / 2 = 2886 krooni. A.K.`i ülalpidamisvõime: 8238 / 3 = 2746 krooni. Kohus selgitab, et lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõimesuurus. Antud juhul on kostja ülalpidamisvõime 2746 krooni kuus. Hageja palub elatise suurus muuta kuni 2175 kroonini.
§ 61lg 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes 3
(4)toidu, riietuse ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht vanema juures tähendab seda, et vanem peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus selgitab, et arvestab ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps, kes on sündinud 19.02.2008.a. Kohus möönab, et pere ainukeseks sissetulekuks on vanemahüvitis, samas selgub esitatud tõenditest, et kostja on asunud omal algatusel lapsehoolduspuhkusele. Seega on kostja vabatahtlikult piiranud pere materiaalseid võimalusi. Juhul, kui kostja töötaks, saaks ta töötasu ning lapse ema seadusega ettenähtud vanemahüvitist. Juhul, kui kostja varaline seisund halveneb, on kostjal
§ 61lg.3 alusel õigus nõuda elatise suuruse muutmist.
Kohus selgitab, et lapsevanemal lasub kohustus, et tagada lapse igapäevane toimetulek, kuni tema täisealiseks saamiseni.
§ 70
lg.1 alusel tuleb elatis kostjalt välja mõista üldjuhul alates elatisehagi esitamisest. Poolte vahel vaidlust elatise väljamõistmise aja suhtes ei ole. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Olev Mihkelson Kohtunik 4
(4)