← Eesti

3-07-1196/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a., Tallinn Haldusasja number 3-07-1196 Haldusasi Kastani Investeeringud OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. veebruari
  4. a. maksuotsuse nr. 12-5/85 tühistamiseks käibe- ja tulumaksu osas, mis määrati Kastani Investeeringud OÜ-le seoses tehingutega Xxxxxxx kinnistu arendamiseks ning tehingutega OÜ-ga HansaStyle Menetlusosalised Kastani Investeeringud OÜ, seaduslik esindaja Tõnu Kastan, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rait Kaarma; Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindaja Uku Tampere Asja läbivaatamise aeg
  5. jaanuar
  6. a. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HkMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
  7. jaanuaril
  8. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 1, 4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) alustas
  10. mail
  11. a. korralduse nr. 12-2.1/9163 alusel kontrolli Kastani Investeeringud OÜ käibemaksu arvestuse ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse osas maksustamisperioodil juuni
  12. a. kuni aprill
  13. a.
  14. Kontrolli tulemusena koostas PMTK
  15. novembril
  16. a. kontrollakti nr. 12-3/87, milles asus seisukohale, et OÜ-l Kastani Investeeringud ei ole õigust kajastada ehitusobjektiga xxxxxxx seotud sisendkäibemaksu, summas 272 854 krooni, kuna tehtud kulutused on seotud juhatuse liikme Tõnu Kastan’i enda eluaseme aadressil xxxxxxx, Harju vald, ehitamise ning sisustamisega. PMTK asus ühtlasi seisukohale, et OÜ Kastani Investeeringud ei ole soetanud OÜ-lt HansaStyle mööblidetaile ja sisustuskontseptsioone ning transpordi teenust, vaid tegemist on organiseeritud arvete väljastamisega, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ning sellest tulenevalt hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest. PMTK asus ka seisukohale, et OÜ-l Kastani Investeeringud ei ole õigust kajastada sisendkäibemaksus ettevõtlusega mitteseotud kulutusi (sh. toitlustusele tehtud kulutusi, motoroller, matkavarustus, telefoniarved jne.). OÜ Kastani Investeeringud poolt Xxxxxxx ehitusobjektiga seonduvad kulutused summas 1 779 218.58 krooni ning tehingud OÜ-ga HansaStyle summas 1 121 000 krooni, samuti telefonikõnedele tehtud kulutused summas 26724.38 krooni ja muud eespool loetletud kulutused summas 150 853.23 krooni ei ole OÜ Kastani Investeeringud ettevõtlusega seotud. Samuti on OÜ Kastani Investeeringud nimele registreeritud sõiduautot kasutatud isiklikeks vajadusteks. Vastav erisoodustus kuulub maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kaebuse esitaja esitas
  17. detsembril
  18. a. kontrollaktile eriarvamuse.
  19. PMTK
  20. veebruari
  21. a. maksuotsusega nr. 12-5/85 jäi PMTK kontrollaktis toodud seisukoha juurde. PMTK määras kaebuse esitajale tasumiseks käibemaksu summas 472 965 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt ja erisoodustustelt kokku summas 955 391 krooni ning sotsiaalmaksu erisoodustustelt summas 16 532 krooni. OÜ Kastani Investeeringud esitas maksuotsusele vaide Maksu- ja Tolliametile.
  22. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  23. mai
  24. a. vaideotsusega nr. 6-1/96-2 jäeti OÜ Kastani Investeeringud vaie rahuldamata ning maksuotsus jõusse. MTA asus seisukohale, et xxxxx kinnistu 12 arendamine ei olnud seotud OÜ Kastani Investeeringud ettevõtlusega ning tehinguid OÜ HansaStyle ja OÜ Kastani Investeeringud vahel reaalselt ei toimunud. OÜ Da Vinci Gourmet, kellele eeltoodud tehingute alusel mööblit ja sisustuskontseptsiooni väidetavalt müüdi, on kajastanud enda sisendkäibemaksuarvestuses ostuarveid samade teenuste ja kaupade kohta otse OÜ-lt HansaStyle.
  25. OÜ Kastani Investeeringud (edaspidi kaebuse esitaja) vaidlustas
  26. veebruaril
  27. a. PMTK
  28. veebruari
  29. a. maksuotsuse nr. 12-5/85 Tallinna Halduskohtus, taotledes esialgses kaebuses maksuotsuse tervikuna tühistamist.
  30. detsembril
  31. a. kohtule esitatud täpsustatud kaebuses (kd 2, lk. 22-28) taotles kaebuse esitaja maksuotsuse tühistamist vaid selle käibe- ja tulumaksu osas, mis määrati kaebuse esitajale seonduvalt tehingutega OÜ Xxxxxxx kinnistu arendamiseks ning tehingutega OÜ-ga HansaStyle. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja seisukoht Xxxxxxx kinnistuga seonduvate tehingute osas
  32. Kaebuse esitaja ei nõustu PMTK seisukohaga, mille kohaselt kaebuse esitaja poolt ehitusobjektile aadressiga Xxxxxxx, Harku vald tehtud kulutused ei ole kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud. Kaebuse esitaja on kantud äriregistrisse 26.05.
  33. a ning tema tegevusalaks on muuhulgas kinnisvaraarendus. Tõnu Kastan kanti 06.07.
  34. a kinnistu (reg. nr-ga 8075902, nimega “xxxxxxx” ning sihtotstarbega elamumaa; edaspidi xxxxxxi kinnistu) omanikuna kinnistusraamatusse. Tõnu Kastan’i ja kaebuse esitaja vahel sõlmiti 2

(17)Tallinnas 01.12.
  1. a arendusleping (esitatud juba kontrolli ajal; edaspidi xxxxxxi arendusleping). xxxxxx arenduslepingu punkti 3.1 kohaselt leppisid Tõnu Kastan ja kaebuse esitaja kokku, et viimane teostab kõik vajaliku, et ehitada xxxxxx kinnistule elamumaja ning teostama nimetatud pinna müügi. Xxxxxxxarenduslepingu p. 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud kaebuse esitaja teenustasus, mille kohta kaebuse esitaja esitab arved, millele lisandub ka käibemaks.
  2. Kaebuse esitaja tegi algust kinnistu arendamisega
  3. a lõpus ning tellis sinna ka valve (Falck Eesti AS). Tõnu Kastan asus xxxxxx kinnistule ehitatud elamut selle säilimise, valvamise eesmärgil kui ka eluasemena kasutama alates
  4. a veebruarist. Tõnu Kastan ja OÜ Askorek sõlmisid 18.09.
  5. a eellepingu, millega kohustati sõlmima tulevikus viimase kasuks kinnistu müügileping. Vastavalt eellepingu punktile 5.1 leppisid pooled kokku, et sõlmivad võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnistu üleandmiseks 1 (ühe) kalendrikuu jooksul arvates päevast, kui xxxxxx kinnistule püstitatud ehitisele on väljastatud kasutusluba ning tingimusel, et ostja on müüjale täielikult tasunud kogu lepingu eseme ostuhinna või selle hoiustanud või taganud. Kirjeldatud eelleping tõendab, et Tõnu Kastan soovis xxxxxx kinnistut võõrandada ning on teinud jõupingutusi, et tagada temale kuuluva xxxxxx kinnistu arendamise eest kaebuse esitajale kasumi teenimine. Kaebaja on tasunud OÜ-le Nõmmemaja arenduse eest 1 154 765,55 krooni ja teinud kulutusi seoses Xxxxxxx ehitusobjekiga 624 455,13 krooni, kokku 1 779 220,68 krooni ning sisustanud iseseisvalt xxxxxxxx kinnistut 202 075,34 krooni eest. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.
  6. a otsuse nr 3-3-1-20-5 p-st 22 saab järeldada, et kaebuse esitaja ettevõtlus võib seisneda oma osanikule kuuluva kinnistu arendamises. Asjaolud, et Tõnu Kastan on võtnud endale eluasemelaenu temale kuuluvale xxxxxx kinnistule, et sinna tellitakse ajakirju ning naaberkruntidel väidetakse, et majas elab perekond, ei välista, et kaebuse esitaja ettevõtlus ei võiks seisneda Tõnu Kastanile kuuluva xxxxxx kinnistu arendamises.
  7. Käesoleva hetkeni ei ole xxxxxx kinnistule püstitatud hoonetele kasutusluba väljastatud (püstitatud ehitisi ei ole n-ö seadustatud) ja sellepärast eellepingus kirjeldatud müügitehingut Tõnu Kastani ja OÜ Askorek vahel ei toimunud. OÜ-ga Nõmmemaja peetud kohtuvaidluse tõttu ning seoses kohtuliku hüpoteegiga OÜ Nõmmemaja kasuks oli Xxxxxxx kinnistu võõrandamine
  8. a. lõpust kuni
  9. a. alguseni objektiivsetel põhjustel raskendatud. Tõnu Kastan võõrandas 15.03.2007 Xxxxxxxkinnistu 3,5 miljoni krooni (turuhinna) eest OÜ-le Aires Liising. Kaebuse esitaja esitas vaidemenetluses 16.03.
  10. a sõlmitud arenduslepingu lõpetamise kokkuleppe, millega loetakse Xxxxxxxarendusleping lõppenuks pärast Tõnu Kastani poolt arenduse eest tasumist ning sisustus- jmt kulutuste kaebuse esitajale hüvitamist. Käesolevaga on kaebuse esitaja esitanud Tõnu Kastanile arenduse eest arve 16.03.
  11. a nr-ga 247 ning sisustuskulutuste hüvitamiseks 18.03.
  12. a arve nr-ga
  13. Seega võlgnes Tõnu Kastan vastavalt temale esitatud arvetele kokku 2 208 075,34 Eesti krooni, mille tasumise korral pidi jõustuma arenduslepingu lõpetamise kokkulepe.
  14. Arenduslepingu lõpetamise kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt kohustus Tõnu Kastan tasuma kaebuse esitajale arenduse eest 2 006 000 krooni ning on kohustatud tasuma sisustuse eest 202 075,34 krooni. Järelikult on kaebuse esitaja pärast Tõnu Kastani poolt 3
(17)arve tasumist vastavalt sõlmitud Xxxxxxxarenduslepingule teeninud kasumit ja maksuhalduri seisukoht, et kinnistu arendamisest mingit lisaväärtust ei tekkinud, on ebaõige. Kaebuse esitaja ja Tõnu Kastan on nõudekirja ja tasaarvelduse avalduse alusel omavahelised varalised nõuded tasaarvestanud. Tõnu Kastan tasus Xxxxxxxarenduslepingust tuleneva arved ning lisaks kanti temale üle 1.480.606 krooni ning lisaks sai kaebuse esitaja OÜ-lt Aires Liising 234.393,93 krooni. Kuna laenukontol on eraldiseisev sihtotstarve kaebuse esitaja tegevuse rahastamisel, siis laenu tagasiarvestamine selle tehingu käigus toimus poolt kokkuleppel 200.000 krooni ulatuses. Kaebuse esitaja seisukoht tehingute kohta OÜ-ga HansaStyle
  1. OÜ Da Vinci Gourmet juhatuse liige Rain Uusküla kinnitab, et tellis kaebuse esitajalt restorani mööbli, lauad, toolid, vajalikud serveerimiskapid ning kõik muu vajaliku terrassi jaoks. Tehingu toimumist tõendavad ka OÜ HansaStyle 15.02.2006 arve nr-ga 00004 ja OÜ HansaStyle juhatuse liikme seletus, samuti AS-ile Unistar Invest esitatud arve ning AS Unistar Invest ja OÜ Da Vinci Gourmet vahel 01.02.
  2. a sõlmitud kapitalirendileping nr-ga
  3. Vastustaja järeldus, et kaebuse esitaja vahendust ei saanud toimuda, kuna OÜ Da Vinci Gourmet on mööblit soetanud nii otse OÜ-lt HansaStyle kui ka mitmetelt teistelt äriühingutelt, on meelevaldne. Asjaolu, et mööbli üleandmisevastuvõtmise akti ei ole pooltel esitada, ei saa olla maksustamise aluseks, kuna mööbli üleminek OÜ-le Da Vinci Gourmet on tõendatud maksumenetluses teiste tõenditega (eelkõige Rain Uusküla allkirjastatud avaldusega, kuid ka OÜ HansaStyle tolleaegse juhatuse liikme Tõnu Kastan’i seletusega). VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja seisukoht Xxxxxxx kinnistuga seonduvate tehingute osas
  4. Kastani Investeeringud OÜ ja Tõnu Kastani vahel 01.12.2004.a sõlmitud arendusleping Tõnu Kastanile kuuluva ja Xxxxxxx asuva kinnistu arendamiseks on koostatud kiirustades ja sisuliselt vigane ning seetõttu ei pruugi olla usaldusväärne. Nimetatud arenduslepingul puudub tegelik sisu. Kuivõrd ka Kastani Investeeringud OÜ tegutseb Tõnu Kastani (juhatuse liige) kaudu, siis sisuliselt ei muuda arenduslepingu sõlmimine Tõnu Kastani kui füüsilise isiku jaoks midagi ning asjaajamise teeb ta ikkagi ise. Teiseks pidanuks Kastani Investeeringud OÜ kõnealust projekti ka finantseerima, aga nähtuvalt kontrolli käigus kogutud dokumentidest on Tõnu Kastan kui füüsiline isik võtnud
  5. a AS-st Sampo Pank sihtotstarbelist laenu eluaseme soetamiseks ja ehitamiseks aadressile Xxxxxxx, Viti küla. Füüsiline isik Tõnu Kastan on kajastanud 21.02.2005.a esitatud 2004.a tuludeklaratsioonis eluasemelaenu intresse summas 29334 krooni ning 20.02.2006.a esitatud 2005.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis eluasemelaenu intresse summas 46520 krooni, millega on vähendatud tulumaksuga maksustatavaid tulusid.
  6. 16.03.2007.a on Tõnu Kastani ja Kastani Investeeringud OÜ vahel sõlmitud arenduslepingu lõpetamise kokkulepe, mille kohaselt Kastani Investeeringud OÜ müüb kinnistu füüsilisele isikule Tõnu Kastanile. Kinnistu müümisega realiseerub väidetavalt 4
(17)arendusleping. Vastavalt kokkuleppele kohustub omanik (Tõnu Kastan) arendajale (Kastani Investeeringud OÜ-le) tasuma hiljemalt 20.04.2007.a arenduse eest 2 006 000 krooni (s.h käibemaks) ning püstitatud elamu sisustamisel tehtud kulutuste eest summas 202 075, 34 krooni (s.h käibemaks). Kastani Investeeringud OÜ on küll deklareerinud 20.04.2007.a esitatud 2007.a aprillikuu käibedeklaratsioonis 18 % määraga maksustatavat käivet summas 1 948 347 krooni ning k/m 350 702 krooni (ehk siis nimetatud kinnistu müügi), kuid Kastani Investeeringud OÜ poolt on deklareeritud käibemaks endiselt riigieelarvesse tasumata.
  1. Väidetav kinnistu arendamine ei ole seotud Kastani Investeeringud OÜ ettevõtlusega. Kinnistu hoonestamise eesmärgiks on algusest peale olnud äriühingu juhatuse liikmele eluaseme ehitamine, mida ei saa käsitleda ettevõtlusena. Maksumenetluse käigus on Tõnu Kastan väitnud (22.02.2007 koostatud suuliste selgituste protokollis), et 18% määraga maksustatav käive tekib nimetatud objekti müügist tulevikus. Juhatuse liige on väitnud, et kinnistu sooviti võõrandada OÜ-le Askorek (18.09.2006 sõlmitud kinnistu müügiks eelleping), samuti sõlmiti leping ühe ruumi rentimise kohta 10-ks aastaks OÜ-le Ekopakend (hiljem 30.11.2006 arve nr 231 “ruumide rent nov. 2006 – okt. 2016” tühistati). Vastavalt 30.01.2007.a AS-ist Sampo Pank saadud informatsioonile ei ole luba küsitud ühe ruumi rendile andmiseks, mis tulenevalt eluasemelaenu lepingust on Tõnu Kastani kohustus.
  2. Näilikuks saab pidada ka OÜ-ga Askorek sõlmitud eellepingut. 05.01.2007.a saabus PMKT-le kiri Harku Vallavalitsusest, millega kinnitatakse, et Tõnu Kastan ei ole esitanud vallavalitsusele mingeid kooskõlastusi ega taotlusi ning ei ole teavitanud vallavalitsust ehitise püstitamisest. Kõnealusele elamule kasutusloa väljastamine on välistatud, kuna elamu ehitamiseks aiandusühistusse on uue detailplaneeringu koostamine vältimatu ning detailplaneeringut ei ole algatatud. Seega Tõnu Kastanile kuuluvale kinnistule on elumaja ehitatud ilma õigusliku aluseta. OÜ Askorek ja Kastani Investeeringud OÜ vahel sõlmitud eellepingus oli kirjas tingimus, et kinnistu võõrandatakse siis, kui maja on saanud kasutusloa. Kasutusluba ei saa aga enne kui on olemas ehitusluba. Kõnealune eelleping on fiktiivne, kuivõrd lepingus sätestati võõrandamiseks tingimus, mille saabumise heaks ei ole äriühing ega Tõnu Kastan pingutusi teinud. Vastustaja seisukoht tehingute kohta OÜ-ga HansaStyle
  3. Isegi kui mingi mööbel OÜ HansaStyle poolt OÜ-le Da Vinci Gourmet müüdi, siis väidetav mööblidetailide vahendus OÜ-lt HansaStyle Kastani Investeeringud OÜ kaudu ei saanud toimuda. Kogu restoranis asuv mööbel on ostetud teistelt äriühingutelt ja mitte OÜ-lt HansaStyle ning Kastani Investeeringud OÜ-lt. Maksuhaldur on OÜ Da Vinci Gourmet restoranis viinud läbi vaatluse, mille käigus tuvastati, et restorani keldrikorrusel asub 4 neljakohalist lauda, 4 kahekohalist lauda, 24 tooli, üks serveerimiskapp, üks muusikariiul ning veiniriiulid koos kapiga ja ülemisel korrusel asub 5 neljakohalist lauda, 2 kahekohalist lauda, 24 tooli, veiniriiulid koos kapiga, baarilett, üks külmik karastusjookide jaoks, veinikapp klaasuksega, lükandustega kapp ning töötajate riietusruumis on moodulkapid ja kaks tooli. OÜ Da Vinci Gourmet on soetanud restorani 5
(17)jaoks mööblit OÜ-lt Rigor, OÜ-lt Da Vinci Group, Evelekt AS-lt, AJ Tooted AS-lt, AS-lt A Le Coq Tartu Õlletehas, AS-lt Frens, OÜ-lt La Tres Amis, ENTRAMO AS-lt ning HansaStyle OÜ-lt.
  1. Väidetavalt valmistas restorani keldrikorruse mööbli OÜ HansaStyle (07.04.2007.a arve nr 06-03, restorani keldrikorruse mööbli valmistamine), kuid maksuhaldur sellise väitega ei nõustu. Suure summa eest on soetatud mööblit AS-lt Rigor ning Entramo ASilt (kohvikutoolid). Maksuhaldur on küsinud selgitusi AS Rigor esindajalt Peeter Õunapilt, kes kinnitab tehingute toimumist ja täpsustab oma 24.11.2006.a saadetud ekirjas, et nemad müüsid ka kõik lauad ja veiniriiulid, täpsemalt 15 lauda (mõlema korruse jaoks, maksuhalduri märkus) ja 2 veiniriiulit. Samuti nähtub OÜ Rigor poolt esitatud arvetest, et nemad on müünud OÜ-le Da Vinci Gourmet muusikalaua ja koka töölaua (18.09.2006.a arve nr 49). Maksuhaldur on seisukohal, et kuna kogu restorani keldrikorruse mööbel on ühesuguses stiilis, siis on tõenäoline, et selle on valmistanud sama tootja. Kuna OÜ Rigor on tootnud veinikapid, lauad ja muusikalaua ning keldrikorrusel asub ka täpselt samas stiilis nn serveerimiskapp, lisaks on OÜ Rigor poolt koos muusikalauaga esitatud arve ka koka töölaua eest, asub maksuhaldur seisukohale, et restorani keldrikorrusel asuv kapp ongi OÜ Rigor arvel näidatud koka töölaud. Eelnevalt nimetatud esemed koos Entramo AS-ist ostetud toolidega moodustavadki keldrikorruse sisustuse, mistõttu ei vasta tõele OÜ HansaStyle poolt 07.04.2006.a esitatud arve nr 0604, kuna tegelikkuses on restorani keldrikorruse mööbli valmistanud teised äriühingud ja seal ei asu sellist mööblit, mille saanuks tarnida OÜ HansaStyle.
  2. Ülemisel korrusel asuvast mööblist on OÜ Rigor poolt tarnitud lauad ja Entramo ASist ostetud toolid. Lisaks asub seal veiniriiul, mis on väliselt identne alumisel korrusel oleva riiuliga, mistõttu maksuhaldur on seisukohal, et ka selle on tootnud OÜ Rigor veiniriiuli nimetuse all. Ülemisel korrusel on ka töönurk, kus asuvad kassa, kohvimasin, karastusjookide külmik jm, mis maksuhalduri hinnangul võib olla OÜ Da Vinci Group poolt 08.08.2006 esitatud arvetel väljendatud töölaud koos transpordi ja paigaldusega. Seega on maksuhaldur vaatluse käigus tuvastanud, et ka ülemisel korrusel ei asu mööblit, mille saanuks müüa OÜ HansaStyle. Kui arvestada OÜ HansaStyle poolt esitatud arvete suhteliselt suurt summat, võib eeldada, et selle eest saadi suurem osa mööblist, kuid et suurema osa restorani sisustuse kohta on olemas teiste äriühingute müügiarved ning nad on tehingute toimumist kinnitanud, siis asub maksuhaldur seisukohale, et tegelikult mingit mööblit OÜ-lt HansaStyle ei soetatud. Samal seisukohal on maksuhaldur ka OÜ Unistar Invest ja Kastani Investeeringud OÜ kaudu soetatud mööbli osas, sest ka see soetus on toimunud üsnagi suures summas. Isegi kui asuda seisukohale, et maksuhaldur ei ole suutnud leida teiste äriühingute poolt esitatud arveid kõigi restoranis asuvate mööblidetailide kohta, siis Tõnu Kastaniga seotud äriühingutelt väidetavalt saadud soetused on toimunud vägagi suures summas, millest võib eeldada, et selle eest saadi ka palju mööblit.
  3. Rain Uusküla on tunnistanud 21.11.2006.a suuliste selgituste protokollis, et eelnevalt nimetatud tehing tehti ennekõike laenu saamise eesmärgil, finantseerimaks restorani ehitustöid. Väide, et mööbel tuli hiljem, ei vasta maksuhalduri hinnangul aga tõele, sest restoranis ei ole kõike seda mööblit vaja, mis väidetavalt OÜ-lt HansaStyle ja Kastani 6
(17)Investeeringud OÜ-lt ostetud on. Maksuhalduri seisukohta mööbli mittesoetamise osas toetab ka asjaolu, et kontrolli alguses olid kõik nimetatud müügid OÜ HansaStyle poolt jäetud deklareerimata – nii otse OÜ-lt HansaStyle OÜ-le Da Vinci Gourmet esitatud arved kui ka Kastani Investeeringud OÜ-le müüdud mööbel (millist Kastani Investeeringud OÜ saanuks edasi müüa OÜ-le Da Vinci Gourmet). Maksuhalduri sekkumisel summad osaliselt küll deklareeriti, kuid isegi pärast parandusdeklaratsioone on OÜ HansaStyle poolt deklareeritud käive väiksem, kui Kastani Investeeringud OÜ ja OÜ Da Vinci Gourmet ostuarvetel kajastatud.
  1. Maksuhaldur on jõudnud seisukohale, et osaletud on maksupettuses. Kontrollitaval perioodil oli Da Vinci Gourmet volitatud isikuks (raamatupidajaks) Tõnu Kastan (Kastani Investeeringud OÜ kaudu) ning äriregistri andmetel oli OÜ HansaStyle (müüja) juhatuse liikmeks 23.02.2006 – 04.12.2006 Tõnu Kastan (tänaseks on äriühingu suhtes algatatud likvideerimise menetlus). Eeltoodust tulenevalt väidab maksuhaldur, et ostjal ja müüjal olid kontrollitaval perioodil omavahel tihedad ärialased suhted (Tõnu Kastan tegi raamatupidamist ka teistele Rain Uuskülaga seotud äriühingutele). Samas on Rain Uusküla andnud 21.11.2006.a maksuhaldurile seletuse, kus tal on esialgu raskusi meenutamisega, milliseid tehinguid tehti OÜ-ga HansaStyle. Juhatuse liikmele ei olnud päris selge, millistes tehingutes Tõnu Kastan esindas Kastani Investeeringud OÜ-d ja millistes OÜ-d HansaStyle (“Kastani Investeeringud OÜ all mõtlen firmasid, mida esindas Tõnu Kastan.”). See asjaolu lisaks kõigele eeltoodule viitab maksuhalduri hinnangul asjaolule, et Rain Uusküla avaldus ei pruugi olla usaldusväärne, kuivõrd nähtuvalt seletustest ei ole talle lõpuni selge, kellega tehinguid tehtud on. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED I Vaidluse ese
  2. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitaja vaidlustanud PMTK
  3. veebruari
  4. a. maksuotsuse vaid osaliselt, käibe- ja tulumaksu osas, mis määrati kaebuse esitajale seoses Xxxxxxx, , tarbeks tehtud kulutustega ning seoses OÜ-lt HansaStyle mööbli ja sisustuskontseptsiooni ostu ja edasimüügiga OÜ-le Da Vinci Gourmet.
  5. Käibemaksuseaduse (KMS) §-dest 29 ja 31 tulenevalt võib maksukohustuslane nõuetekohase arve alusel enda maksustatavast käibest maha arvata vaid maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Xxxxxxx ehitamiseks ja sisustamiseks tehtud kulutused olid seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega (vaidlus kulutuste aluseks olevate tehingute toimumise üle puudub). Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja mööbli ja sisustuskontseptsiooni edasimüügi eesmärgil tehtud tehingud OÜ-ga HansaStyle ning OÜ-ga Da Vinci Gourmet reaalselt toimusid. Vastustaja on seisukohal, et vastavaid tehinguid kajastavad arved on fiktiivsed ning kaebuse esitaja pani toime 7
(17)maksupettuse. Nimetatud asjaolude tuvastamisest sõltub see, kas kaebuse esitajal oli õigus eeltoodud tehingutega seonduvate kuluarvete alusel oma maksustatavast käibest sisendkäibemaksu maha arvata või mitte. Kui kaebuse esitaja poolt tehtud kulutused ei olnud kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud (Xxxxxxx kinnistuga seotud kulud) või kui arved produtseeriti maksupettuse eesmärgil (OÜ HansaStyle arved kaebuse esitajale) ning tehinguid reaalselt ei toimunud, puudus kaebuse esitajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning maksuhaldur on kaebuse esitajale õigesti määranud tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. II Xxxxxxx kinnistuga seonduvad tehingud Vaidluse ese
  1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja on tasunud perioodil jaanuar kuni august 2005 OÜ-le Nõmmemaja Xxxxxxx elamu ehitamise eest 1 154 765 krooni ja 55 senti (maksuotsuse lisa 1, kd I, lk. 23) ning teinud perioodil november 2004 – aprill 2006 ka muid Xxxxxxx elamuga seotud kulutusi kogusummas 624 455 krooni ja 13 senti (maksuotsuse lisa 2, kd I lk 24-26) – kokku 1 779 220 krooni ja 68 senti. Kaebuse esitaja väitel tehti kulutused seoses kaebuse esitaja äriregistrisse kantud tegevusalaks märgitud kinnisvaraarendusega; Xxxxxxxkinnistu arendamise eest esitati kliendile, Tõnu Kastan’ile arved ning kaebuse esitaja teenis Xxxxxxxkinnistu arendamiselt kasumit. Kohus ei välista võimalust, et äriühingu ettevõtlus võib seisneda enda juhatuse liikmele elamu ehitamises ja sisustamises, kuid seda vaid juhul, kui eeltoodud tegevus on majanduslikult põhjendatud. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas kaebuse esitaja poolt vastavate kulutuste tegemine teenis eeltoodud eesmärki või mitte. Kastani Investeeringud OÜ ja Tõnu Kastani vaheline arendusleping
  2. Kinnistu arendamiseks on kaebuse esitaja ja Tõnu Kastani vahel sõlmitud
  3. detsembril
  4. a. arendusleping (kd I, lk 38-45), kus kaebuse esitajat esindas samuti Tõnu Kastan. Lepingu p. 1.2 kohaselt on lepingu eesmärgiks reguleerida omaniku (Tõnu Kastan) ja arendaja (kaebuse esitaja) vahelisi suhteid, mis tekivad seoses arendaja poolt omanikule kuuluva Xxxxxxx, , Harku vald asuva kinnistu, pindalaga 1655 m2 ja sihtotstarbega elamumaa sihtotstarbe muutmise, selleks vajaliku detailplaneeringu muutmise ja kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise arendamise ning selle tulemusel tekkivate korteriomandite ja olemasolevate äripindade müügiga. Lepingu p. 3.1 kohaselt lepiti kokku, et arendaja teostab kõik vajaliku, et ehitada kinnistule elumaja, mille sihtotstarbeks on elamispind ning teostada nimetatud pinna müük. Lepingu p. 3.5.2 kohaselt pidi arendaja korraldama projekti finantseerimise eelkõige krediidi- ja finantseerimisasutustelt kaasatavate võõrvahendite arvel, kusjuures tagatiseks vajalikud hüpoteegid seatakse kinnistule. Lepingu p. 3.5.3 kohaselt juhul, kui krediidi- ja finantseerimisasutused nõuavad täiendavat omafinantseeringu olemasolu, siis kohustub vastava nõude täitma arendaja kas enda poolt või kolmandate isikute poolt omanikule antavate laenude arvelt, mille mahu ja lepingute olulised tingimused kohustusid pooled eelnevalt omavahel kooskõlastama. Lepingu p. 4.1 kohaselt oli arendaja teenustasuks 3% vabast kassavoost, mis arvutatakse järgmiselt: „Kogumüük – kinnistu maksumus – 8
(17)renoveerimiskulud (projekteerimine, ehitus, järelevalve jm. kulud) – finantseerimisega seotud kohustuste teenindamine = vaba kassavoog.“ Lepingu p. 4.2 kohaselt esitab arendaja punktis 4.1 arvestuse alusel tehtud arveid, millele lisandub käibemaks. Lepingu p. 4.4 kohaselt teostatakse lõplik arvestus teenustasu osas pärast viimase korteriomandi müügilepingu sõlmimist. Arenduslepingu lõpetamise kokkulepe
  1. Arenduslepingu lõpetamise kokkulepe (kd I lk. 53) sõlmiti poolte vahel alles 16.03.2007, pärast vaidlustatud maksuotsuse tegemist. Arenduslepingu lõpetamise kokkuleppe p. 2.1 kohaselt kohustus omanik (Tõnu Kastan) tasuma arendajale hiljemalt 20.04.
  2. a. arenduse eest koos käibemaksuga 2 006 000 krooni ning p. 2.2 kohaselt hüvitama arendaja poolt püstitatud elamu sisustamisel tehtud ning muud sarnased kulutused, summas 202 075.34 krooni. Lepingu p. 3 kohaselt loetakse arendusleping lõppenuks pärast omaniku poolt eeltoodud kohustuste täitmist. Kaebuse esitaja on esitanud Tõnu Kastan’ile 16.03.2007 arve nr. 247 (kd I lk. 54) arenduslepinguga määratud kinnistu Xxxxxxx arendamise teenuse eest, summas 2 006 000 krooni (1 700 000 krooni + käibemaks 306 000 krooni). Kaebuse esitaja arve sisu täpsemalt lahti kirjutanud ei ole. Kaebuse esitaja on esitanud Tõnu Kastan’ile ka 16.03.2007 arve nr. 248 (kd I lk. 55), summas 202 075.34 krooni (koos käibemaksuga) elamu sisustuse eest. Täpsustatud kaebusest (kohtuotsuse p. 7) nähtuvalt tunnistab kaebuse esitaja maksuotsuse lisades 1 ja 2 toodud kulutuste, kogusummas 1 779 220 krooni ja 68 senti, kandmist, millele lisanduvad veel kaebuse esitaja poolt tehtud kulutused elamu sisustamiseks, summas 202 075 krooni ja 34 senti. Seega, kuivõrd arve nr. 248 on esitatud elamu sisustamise eest, saab järeldada, et arve nr. 247 on esitatud maksuotsuse lisades 1 ja 2 tehtud kulutuste eest.
  3. Kohus märgib, et arve nr. 247 ilma käibemaksuta on 79 220 krooni ja 68 sendi võrra väiksem kui kaebuse esitaja poolt Xxxxxxx kinnistuga seoses kantud kulud vastavalt maksuotsuse lisadele 1 ja
  4. Kohus märgib ka seda, et kuivõrd mõlemad arved on esitatud vaid kaebuse esitaja poolt kantud arendus- ja sisustamiskulutuste eest, lisades sinna juurde käibemaksu, ei lähtu kumbki arve arenduslepingu p-s 4.1 toodud arvestusest, mille kohaselt pidi arendaja teenustasuks olema 3% vabast kassavoost, mis saadakse kinnistu müügihinnast kinnistu maksumuse, renoveerimiskulude ja finantseerimisega seotud kohustuste teenindamiskulude mahaarvamisega. Samas saab järeldada ka seda, et arenduslepingu p-s 4.1 toodud arvestus ei taga kaebuse esitajale tehtud kulutuste (ehitusja sisustamiskulud) hüvitamist, kuna vastavad kulud ei ole lepingu p-de 4.1 ja 4.2 kohaselt arvete esitamise aluseks. Kui eeldada, et kaebuse esitajal oli siiski õigus esitada arveid nii tehtud kulutuste kui ka teenustasu eest, saab järeldada, et kaebuse esitaja Tõnu Kastan’ile arvet teenustasu eest hoolimata arenduslepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisest esitanud ei ole ning arenduslepingu punkti 4.1 ei ole selles osas täidetud. Arenduslepingu p. 4.4 kohaselt on arendajal õigus esitada arve ehitise müügilepingu sõlmimisel proportsionaalses osas punkti 4.1 kohaselt arvutatud teenustasu suurusele. Kohus on seisukohal, et arenduslepingu tasumist puudutavad sätted 4.1, 4.2 ja 4.4, mis ei pane Tõnu Kastan’ile kohustust hüvitada arendajale jooksvalt tema poolt elamu ehitamiseks ja sisustamiseks tehtud kulutusi, vaid annavad arendajale lepingu täitmise 9
(17)tulemusena õiguse vaid 3%-le vabast kassavoost pärast kinnistu müüki, on arendaja suhtes majanduslikult ebasoodsad ega taga arendaja poolt kantud kulude täies ulatuses hüvitamist, mis seab arenduslepingu tõsiseltvõetavuse sügava kahtluse alla. Kui vaadelda lepingupoolte faktilist käitumist arenduslepingu lõpetamisel, saab järeldada, et lepingus märgitud teenustasu arvet kaebuse esitaja Tõnu Kastan’ile esitanud ei ole, mis samuti kinnitab, et pooled lepingut reaalselt täita ei kavatsenud. Arenduslepingu lõpetamise kokkuleppe alusel esitatud arvete tasumine
  1. Täiesti ebaselgeks jääb kohtule Tõnu Kastan’i poolt kaebuse esitaja 16.03.2007 arvete nr. 247 ja 248 (kd I lk. 54-55; kokku koos käibemaksuga summas 2 208 075 krooni ja 34 senti) tasumine. Esialgses, 13.06.2007 kaebuses selgitab kaebuse esitaja seonduvalt eeltoodud arvetega järgmist: „…kuna käesolevaks hetkeks on Tõnu Kastan Xxxxxxxkinnistu võõrandanud, siis on kaebuse esitaja ja Tõnu Kastan otsustanud arenduslepingu lõpetada ning kaebaja on esitanud arved arenduse ning sisustuskulude hüvitamiseks. /…/ Kuigi Tõnu Kastan on temale esitatud arvete tasumise osas viivituses, ei tulene sellest, et kaebuse esitaja ettevõtluseks ei ole Xxxxxxxkinnistu arendamine.“ (kd I lk. 3-4).
  2. 10.09.2007 esitas kaebuse esitaja kohtule täiendava tõendina Kastani Investeeringud OÜ
  3. septembri
  4. a. nõudekirja ja tasaarvestuse avalduse (kd I, lk, 133-134), milles Kastani Investeeringud OÜ teavitab Tõnu Kastan’it arvetest nr. 247 ja 248 koos järgmise hoiatusega: „Siiani on nimetatud arved täielikult maksmata. Loeme nimetatud summast tasaarvestatuks 235 150 krooni, milline oli Tõnu Kastani poolt eraldatud laenu jääk Kastani Investeeringute OÜ-le. /…/ Tulenevalt ülaltoodust palun tasuda eelnimetatud võlgnevus hiljemalt 30.09.
  5. a. ja maksta Kastani Investeeringud OÜ arveldusarvele /…/ 1 972 925,34 krooni.“
  7. novembri
  8. a. kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et Tõnu Kastani ja Kastani Investeeringud OÜ vahel on sõlmitud 3 laenulepingut ning esitas kohtule
  9. mail 2004,
  10. aprillil 2005 ning
  11. juulil 2005 sõlmitud laenulepingud, mille kohaselt Tõnu Kastan laenas Kastani Investeeringud OÜ-le vastavalt 587 000 krooni, 573 800 krooni ning 59 100 krooni (kd II lk. 6-8). Lepingute kohaselt toimus laenusummade üleandmine laenusaajale jooksvalt, vastavalt laenusaaja soovile ning lepingud lõppesid laenusaaja poolt lepingujärgsete maksete täieliku tasumisega. Laenu tagastamise tähtaeg ei olnud lepingutes fikseeritud. Olenemata kohtule 10.09.2007 esitatud täiendavast tõendist, kinnitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja Tõnu Kastan kohtule seekord, et mõlemad vaidlusalused arved on tasaarvestatud kohtule esitatud laenulepingute alusel. Kuna laenulepingutejärgsed summad ning vaidlusaluste arvete summad ei kattunud, selgitas Tõnu Kastan kohtule täiendavalt, et peale esitatud laenulepingutest nähtuva, on Tõnu Kastan äriühingule veelgi suulisel kokkuleppel laenu andnud. (kd II lk. 10).
  12. Täpsustatud kaebuses kohtule (kd II lk. 27) selgitab kaebuse esitaja järgmist: „Tõnu Kastan võõrandas 15.03.2007 XxxxxxxKinnistu 3,5 miljoni krooni (turuhinna) eest OÜle Aires Liising. Tehingu tulemusel Tõnu Kastan tasus Xxxxxxxarenduslepingust 10
(17)tulenevad arved ning lisaks kanti temale üle 1.480.606 krooni ning lisaks sai kaebuse esitaja OÜ-lt Aires Liising 234.393.93 krooni.“
  2. jaanuari
  3. a. kohtuistungil esitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja Tõnu Kastan kohtule Kastani Investeeringud OÜ laenukonto väljavõtte (kd II lk. 120), millest nähtub, et 15.03.2007 on Kastani Investeeringud OÜ kontolt üle kantud 3000 000 ning 500 000 krooni, selgitusega „Xxxxxxx ettemaks“. Samal päeval on kontole laekunud 2 208 075.34 krooni ning 1 480 606.07 krooni. Kohtuistungil selgitas Tõnu Kastan laenukonto väljavõtet järgmiselt: „Kastani Investeeringud maksis 3 miljonit Tõnu Kastanile. Tõnu Kastan maksis tagasi 2 miljonit. Toimus tasaarveldus Kastani Investeeringud arenduslepingu raames esitatud arvega Tõnu Kastan’ile. Seejärel 1,6 miljonit maksis Tõnu Kastan Kastani Investeeringutele. Järgmine tehing on 200 000, mis on Kastani Investeeringud poolt tasutud laen. 500 000 on kinnistu peal asuv vallasvara, mis oli tehinguga kaasaskäiv. /…/ Kastani Investeeringud omandas kinnistu Tõnu Kastanilt ja selle väärtus oli sel hetkel 3 miljonit + 500 000 vallasvara väärtus“ (kd II lk. 138-139). Samas selgitas kaebuse esitaja ka seda, et kontol kajastatud rahaülekandeid tegelikult ei toimunud, ülekandeid kajastati vaid äriühingu raamatupidamise tarbeks. Aires Liising finantseeris ostutehingut vaid 1,7 miljoni krooni ulatuses, ülejäänud ulatuses finantseeris tehingut Tõnu Kastan. Lepingut selle kohta Tõnu Kastani ja Kastani Investeeringud OÜ vahel ei sõlmitud (kd II lk. 139).
  5. jaanuari
  6. a. kohtuistungil esitas kaebuse esitaja kohtule 14.03.2007 müüja Tõnu Kastan’i, liisinguvõtja Kastani Investeeringud OÜ ning liisinguandja Aires Liising OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu nr. 0700267 (kd II, lk. 110-119). Liisingulepingu järgi omandas Aires Liising OÜ liisinguvõtja ülesandel ja huvides müüjalt, Tõnu Kastan’ilt Xxxxxxx kinnistu. Kastani Investeeringud OÜ-l tekkis lepingu p. 4.1 kohaselt õigus vara kasutada, kuid tal puudus õigus vara käsutada või koormata. Liisingulepingu p. 2.4 kohaselt tekkis Kastani Investeeringud OÜ-l kohustus tasuda Aires Liising OÜ-le lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel makseid (vara väljaostumaksed), mille kogusumma on maksegraafiku järgi 1 750 000 krooni. Kinnistu väärtus on liisinglepingu järgi 2 535 000 krooni. Kinnistu ostu-müügilepingut kaebuse esitajal kohtule esitada ei olnud. Kohtu järeldused
  7. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid ning asjaolud kogumis annavad alust järeldada, et Kastani Investeeringud OÜ ning Tõnu Kastani vahel sõlmitud arenduslepingu eesmärgiks ei olnud äriühingule tulu teenimine, vaid, nagu maksuhaldur õigesti on järeldanud, Tõnu Kastan’ile käibemaksuvabalt eluaseme ehitamine ning toime pandi maksupettus. Kaebuse esitaja arved Tõnu Kastan’ile, mis kaebuse esitaja arvates tõendavad, et arenduslepingu sõlmimine oli kaebuse esitaja huvides, ei vasta arenduslepingu tingimustele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid (konto väljavõtted, kassa sissetuleku orderid), millest nähtuks, et arved oleksid tasutud. Samas on kaebuse esitaja esitanud kohtule vasturääkivaid andmeid arvete tasaarvestamise kohta. Käesolevas kohtuasjas on kaebuse esitaja väitnud ning esitanud kohtule tõendeid nii selle kohta, et arved on tasumata kui ka selle kohta, et kaebuse esitaja arved on osaliselt, 235 150 krooni ulatuses Tõnu Kastani poolt antud laenuga tasaarvestatud ning lõpuks selgitanud, et 11
(17)kaebuse esitaja arved on täies ulatuses Tõnu Kastani poolt antud laenuga tasaarvestatud. Samuti on kaebuse esitaja kohtule erinevatel aegadel esitanud täiesti erineva sisuga Kastani Investeeringud OÜ tehingute konto väljavõtteid. Kui seisuga
  1. november
  2. a. ning
  3. detsember
  4. a. Kastani Investeeringud OÜ tehingute konto (Transactions by Account) väljavõtetelt 15.03.2007 kuupäeva kohta mingeid rahade liikumisi ega tasaarvestusi Kastani Investeeringud OÜ ja Tõnu Kastani vahel ei nähtunud (kd II, lk. 5, lk. 30), siis
  5. jaanuari
  6. a. teostatud tehingute konto väljavõttelt
  7. märtsi 2007 tehingute kohta nähtub, et nimetatud kuupäeval on toimunud kaebuse esitaja ja Tõnu Kastani vahel vähemalt neli erinevat rahade liikumist või tasaaarvestust. Kui asuda seisukohale, et
  8. märtsi
  9. a. seisuga pooltevahelised võlgnevused täielikult likvideeriti ning Tõnu Kastan arenduse eest täielikult tasus, saab asuda ka seisukohale, et esialgses, 13.06.2007 kaebuses kohtule esitatud väide Tõnu Kastani senisest võlgnevusest talle esitatud arvete eest, samuti 10.09.2007 kohtule esitatud 10.09.
  10. nõudekiri ja tasaarvelduse avaldus ei vasta tõele.
  11. Hoolimata kaebuse täpsustusest ning kohtuistungil esitatud selgitustest ei ole kaebuse esitaja suutnud kohtule adekvaatselt põhjendada, kas Kastani Investeeringud OÜ arved tasuti osaliselt või täielikult poolte nõuete tasaarvestuse kaudu, millal tasaarvestus toimus ning kui suured olid poolte nõuded teineteisele tasaarvestuse toimumise hetkel. Kohtuistungil ei osanud kaebuse esitaja mõistlikult põhjendada ka Kastani Investeeringud OÜ 08.01.2008 tehingute kontol kajastatud 3000 000 krooni ning 500 000 suuruseid makseid, mis tehti väidetavalt Tõnu Kastan’ile. Kohtule esitatud liisingulepingust ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks pidanud Xxxxxxx kinnistu omandamiseks tulevikus liisinguandjalt Aires Liising tasuma Tõnu Kastan’ile 15.03.2007 seisuga 3 500 000 krooni, seega rohkem kui oli liisingulepingu järgne vara väärtus. Samuti ei ole esitatud kohtule mõistlikke põhjendusi selle kohta, milline oli kaebuse esitaja majanduslik huvi liisingulepingu sõlmimiseks ning kinnistu omandamiseks, kui kinnistu arenduslepingust saab järeldada, et kaebuse esitaja poolt kinnistu arendamisest saadav tulu saab tekkida väljaarendatud kinnistu müügist kolmandale isikule saadavate rahade arvelt. Käesoleval juhul ehitas Kastani Investeeringud OÜ kinnistule elamu, sisustas selle, Tõnu Kastan kui kinnistu omanik müüs kinnistu Aires Liising OÜ-le ning Kastani Investeeringud OÜ liisis kinnistu seejärel 1 750 000 krooni eest äriühingult Aires Liising OÜ. Vaidlus puudub selle üle, et kinnistul asuvas elamus elab endiselt äriühingu juhatuse liige. Samas on kaebuse esitaja arved Tõnu Kastan’ile tasaarvestatud Tõnu Kastan’i poolt kaebuse esitajale aastate jooksul väidetavalt antud laenuga. Kuigi kohus nõudis kaebuse esitajalt
  12. novembri
  13. a. kohtuistungil kõigi nõude tasaarvestamist ning laenuandmist puudutavate dokumentide esitamist, oli kaebuse esitajal laenuandmise tõendamiseks kohtule esitada vaid tehingukonto väljavõtted, millest Tõnu Kastan’i poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt rahade faktiline liikumine ei nähtu.
  14. Vaidlus puudub selle üle, et Tõnu Kastan sõlmis AS-iga Sampo Pank
  15. juulil
  16. a. eluasemelaenu lepingu (kd I, lk. 193-197), kus laenusummaks oli 477 000 krooni. Laenu kasutamise eesmärgiks oli korteri, asukohaga A. H. Tammsaare tee 59-64, Tallinn, ostuhinna osaline tasumine ja renoveerimistööde finantseerimine.
  17. juunil
  18. a. on sõlmitud muudatus nr. 1 laenulepingule (kd I, lk. 198-199), millega suurendati laenusummat veel 740 000 krooni võrra. Lepingu kohaselt antakse laenu suurendatav osa 12
(17)laenusaaja kasutusse alates 07.06.
  1. a. osade kaupa. Nimetatud lepingu kohaselt on laenu kasutamise eesmärgiks elamu kinnistul, asukohaga Xxxxxxx, , Harku vald, Harjumaa, ostuhinna tasumine ning ehitustööde finantseerimine.
  2. jaanuari
  3. a. muudatusega nr. 2 laenulepingule (kd I, lk. 200) väljastas pank Tõnu Kastan’ile laenulepingu muudatuse nr. 1 alusel 130 000 krooni. Laenu kasutamise eesmärgiks oli elamu kinnistul, asukohaga Xxxxxxx, , Harku vald, Harjumaa, ostuhinna tasumine ning ehitustööde finantseerimine. Laenulepingu muudatustega nr. 3 ja 4 (kd I, lk. 201-202) vabastas pank laenulepingu tagatiste hulgast ning kustutas hüpoteegid korteriomandile Laagri alevikus ja korteriomandile, asukohaga wwwwwwwww, Tallinn (
  4. mail 2005.a.). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Tõnu Kastan on kajastanud
  5. a. ja
  6. a. tuludeklaratsioonides AS-iga Sampo Pank sõlmitud eluasemelaenu intresse. 08.01.2008 kohtuistungil selgitas Tõnu Kastan kohtule seonduvalt eeltoodud eluasemelaenuga järgmist: „Tõnu Kastan finantseeris Kastani Investeeringute tegevust. Laenuraha läks Kastan Investeeringute arvele, kuid ettevõttel oli ka muud tegevust. Kogu arendustegevust finantseeris ikkagi Kastani Investeeringud. Tõnu Kastani laenusumma läks osaliselt Kastani Investeeringute tegevuse finantseerimiseks. Xxxxxxx kinnistu finantseerimiseks sealt raha ei läinud.“ (kd II, lk 140-141).
  7. Kohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, kas kaebuse esitaja kasutas Xxxxxxx kinnistuga seonduvate kulude eest tasumiseks nimelt Tõnu Kastanile pangast antud laenusummat või muust äritegevusest saadud vahendeid, kuid arenduslepingule hinnangu andmise seisukohast see tähtsust ei omagi. Oluline on see, et Tõnu Kastani poolt äriühingule antud laenu tasaarveldamisel kuludega, mida Kastani Investeeringud OÜ tegi Xxxxxxx kinnistu arendamiseks, Kastani Investeeringud OÜ majanduslik seis arendustehingu tulemusena ei paranenud ning mingit varalist kasu äriühing tehingust ei saanud, küll aga võitis tehingust Tõnu Kastan, kes ei pidanud tasuma Kastani Investeeringud OÜ-le esitatud arvetel näidatud käibemaksu. Arvestades asjaolu, et Kastani Investeeringud OÜ pidi tegema arendustegevuse käigus ka muid rahaliselt hinnatavaid toiminguid (konkreetsete asjade ja teenuste ostmisele ning asjaajamisele kulunud aeg ja raha), mille eest arvet Tõnu Kastanile ei esitatud, saab järeldada, et tehing oli kaebuse esitajale kahjulik.
  8. Kohus on seisukohal, et Tõnu Kastan on kasutanud teadlikult Kastani Investeeringud OÜ-d isiklikuks otstarbeks elamu ehitamisest ning elamu sisustamisest tulenevate kulude vähendamiseks ning pooled arenduslepingut reaalselt täita ei kavatsenud. Sellele asjaolule viitavad järgmised asjaolud kogumis: 1) arved arendustegevuse käigus kantud kulude hüvitamiseks esitas kaebuse esitaja Tõnu Kastan’ile alles pärast maksuotsuse koostamist; 2) arveid ei koostatud vastavuses arenduslepingu sätetega; 3) arvetelt tulenev käibemaks on endiselt riigieelarvesse tasumata; 3) arvete eest reaalselt ei tasutud, vaid toimus arvete tasaarvestamine täies ulatuses Tõnu Kastani poolt äriühingule antud laenuga, mille suuruse ning mille andmise kohta objektiivsed tõendid puuduvad; 4) kinnistu müüdi OÜ-le Aires Liising selleks, et ta saaks kinnistu liisinglepingu alusel välja liisida Kastani Investeeringud OÜ-le ning elamusse jäi endiselt elama Tõnu Kastan; 5) seoses arvete vastastikuse tasaarvestamisega ei saanud Kastani Investeeringud OÜ tehingust mingit varalist kasu. Eeltoodud asjaolud ning tõendid kogumis on piisavad, et 13
(17)nõustuda maksuhalduri poolt maksuotsuses Xxxxxxx kinnistu kulutuste osas esitatud järeldustega ning kohtul puudub alus maksuotsuse tühistamiseks. III Mööbli ja sisustuskontseptsiooni ostmine OÜ-lt HansaStyle ning edasimüük OÜle Da Vinci Gourmet Vaidluse ese
  1. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluse käigus, et OÜ HansaStyle esitas OÜ-le Kastani Investeeringud arved mööblidetailide ja sisustuskontseptsiooni eest koos käibemaksuga järgnevalt: 25.01.2006, summas 637 200 krooni, 15.02.2006, summas 247 800 krooni, 25.04.2006 summas 177 000 krooni ning transporditeenuse eest 28.02.2006, summas 59 000 krooni (kokku summas 1 121 000 krooni (vt maksuotsuse lisa 3, maksuotsuse lk. 11)). Maksuhaldur asus maksuotsuses (lk. 10, kd I lk. 16) seisukohale, et tegemist oli organiseeritud arvete väljastamisega, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ning sellest tulenevalt hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest. Kaebuse esitaja väitel vahendas ta ostetud mööbli OÜ-le Da Vinci Gourmet. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas tehingud OÜ HansaStyle ning OÜ Kastani Investeeringud vahel tõepoolest aset leidsid või mitte ning kas OÜ Kastani Investeeringud vahendas OÜle Da Vinci Gourmet OÜ-lt HansaStyle ostetud mööblit ja sisustuskontseptsiooni või mitte.
  2. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule tehingute toimumise kinnituseks OÜ Da Vinci Gourmet juhatuse liikme Rain Uusküla 18.03.2007 avalduse (kd II lk 29), milles OÜ Da Vinci Gourmet kinnitab, et tellis OÜ-lt Kastani Investeringud restorani terrassi mööbli lauad, toolid, vajalikud serveerimiskapid ning kõik muu vajaliku terrassi jaoks (terrassi alusplaatide alustalad ja osad piirdeaiad ning metallkonstruktsiooniga terrassi katuse). Kaup osteti välja liisinglepingu alusel, mis sõlmiti OÜ Da Vinci Gourmet ja AS Unistar Invest vahel. AS Unistar Invest tasus kogu summa OÜ-le Kastani Investeeringud. Tehingu toimumist tõendab kaebuse esitaja selgituse kohaselt ka Kastani Investeeringud OÜ 30.01.2006 arve nr. 88 AS-ile Unistar Invest restorani mööbli valmistamise eest, summas 400 000 krooni (kd I, lk. 136). Unistar Invest AS-i kui liisinguandja ning OÜ Da Vinci Gourmet kui liisingusaaja vahel on
  3. veebruaril
  4. a. sõlmitud kapitalirendileping nr. 61 (kd I, lk. 137-141), mille p. 1.1 kohaselt ostis liisinguandja liisingusaaja huvides restorani ja baari mööbli, summas 400 000 krooni koos käibemaksuga ning rentis seejärel ostetud vara liisingusaajale, andes vara tema valdusse ja kasutusse 35 kuuks. Kaebuse kohaselt tõendab tehingu toimumist ka OÜ HansaStyle 15.02.2006 arve nr. 00004 Kastani Investeeringud OÜ-le, summas 247 800 krooni koos käibemaksuga, selgitusega „mööblidetailid ja sisustuskontseptsioon“. Vastustaja põhjendab kahtlusi maksupettuse toimumises eelkõige asjaoluga, et mööbel oli juba ostetud hoopis teistelt äriühingutelt, mistõttu OÜ Da Vinci Gourmet täiendavat mööblit ei vajanud; liisingleping sõlmiti hoopis laenu saamise eesmärgil; OÜ HansaStyle arveid maksuhaldurile õigeaegselt ei deklareerinud ning tehingutes osalesid tihedates ärialastes suhetes olevad isikud, mistõttu tegemist on maksupettusega. Tehingutes osalevate isikute ärisuhted 14
(17)
  1. Riigikohus asus
  2. oktoobri
  3. a. otsusest kohtuasjas nr. 3-3-1-50-03 p-s 10 järgmisele seisukohale: „Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. /…/ Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.“
  4. Äriregistri väljavõttelt nähtub, et Tõnu Kastan oli 23.02.2006 – 04.12.2006 OÜ HansaStyle juhatuse liige ning Kastani Investeeringud OÜ on alates 20.01.2006 äriühingu osanik. Kuni 20.01.2006 oli äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik Rain Jõhvikas. Rain Jõhvikas ja Tõnu Kastan on mõlemad OÜ Newleader Invest juhatuse liikmed ning kaasosanikud (Tõnu Kastan osaluse kaudu Kastani Investeeringud OÜ-s). Rain Jõhvikas on omakorda osanik ja juhatuse liige OÜ-s La Tres Amis, mille asutaja ja juhatuse liige on Rain Uusküla, kes omab ühtlasi äriühingus osalust OÜ Da Vinci Group kaudu, mille asutajaks, juhatuse liikmeks ning osanikuks ta on. Samuti on Tõnu Kastan maksuhaldurile 15.01.2007 OÜ HansaStyle juhatuse liikmena selgitusi andnud (kd II, lk. 42-43), millest (vastus küsimusele 6) nähtub, et ta on olnud teatud tehingutes ka Da Vinci Gourmet esindaja. Vastustest küsimustele 17 ja 18 nähtub, et Tõnu Kastan tegi perioodil jaanuar kuni september 2006 OÜ-le Da Vinci Gourmet ning OÜ-le HansaStyle ka Kastani Investeeringud OÜ kaudu raamatupidamist. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et tehingus on osalenud äriühingud, mille juhatuse liikmed on omavahel tihedates ärialastes suhetes. Seetõttu ei saa Tõnu Kastan’i selgitused ega Rain Uusküla avaldus üksi tõendada tehingute toimumist. OÜ HansaStyle arved ja Kastani Investeeringud OÜ edasimüügiarved
  5. Kohus on seisukohal, et tehingute toimumist ei tõenda ka Kastani Investeeringud OÜ 30.01.2006 arve nr. 88, summas 400 000 krooni AS-ile Unistar Invest, selgitusega „restorani mööbli valmistamine“. Kastani Investeeringud OÜ arve ning OÜ HansaStyle arvete võrdlusest nähtub, et Kastani Investeeringud OÜ maksis OÜ-le HansaStyle mööblidetailide, sisustuskontseptsiooni ning transpordi eest peaaegu 3 korda rohkem kui pidi eeltoodud kauba eest Kastani Investeeringud OÜ-le maksma AS Unistar. Seega oli tehing kaebuse esitajale majanduslikus mõttes selgelt kahjulik. Tehingute toimumise seab kahtluse alla ka asjaolu, et Kastani Investeeringud OÜ esitas AS-ile Unistar arve veel enne OÜ HansaStyle poolt talle 15.02.2006, 28.02.2006 ning 25.04.2006 arvete väljastamist. Ka juhul, kui Kastani Investeeringud OÜ müüs 30.01.2006 arve nr. 88 alusel edasi talle OÜ-lt HansaStyle ainult 25.01.2006 arve alusel müüdud kaupa, ületas OÜ HansaStyle arve summa Kastani Investeeringud OÜ arve summa 237 200 krooniga. OÜ HansaStyle 15.02.2006 arve nr. 00004, summas 247 800 krooni, mis kaebuse esitaja arvates tõendab tehingu toimumist, ei selgita kohtu arvates kuidagi seda, kuidas sai OÜ Kastani Investeeringud müüa 30.01.2006 arve alusel AS-ile Unistar mööblit veel enne, kui OÜ HansaStyle oli kaebuse esitajale arve mööbli eest esitanud. 15
(17)Unistar Invest AS ja OÜ Da Vinci Gourmet vaheline kapitalirendileping
  1. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et OÜ Da Vinci Gourmet juhatuse liikme Rain Uusküla 21.11.2006 maksuhalduri küsimusele nr. 17 (kd II, lk. 47) antud vastusest nähtub, et Unistar Invest AS-i ning OÜ Da Vinci Gourmet vahel 01.02.2006 sõlmitud kapitalirendilepingu nr. 61 (kd I, lk. 137-141) p-s 1.1 kajastuv laenusumma, 400 000 krooni, läks OÜ Da Vinci Gourmet valdusse. Rain Uusküla vastab maksuhalduri küsimusele, mille ostuks kapitalirendileping sõlmiti, järgmiselt: „Tegelikult me kasutasime seda raha ehituse alustamiseks, restorani alustamiseks. See on nagu laen…“ Eeltoodust saab järeldada, et kuigi Kastani Investeeringud OÜ esitas Unistar Invest ASile vastavas ulatuses arve restorani mööbli valmistamise eest, ei vasta müügiarve tegelikkusele ning kaupa arve alusel OÜ-le Da Vinci Gourmet üle ei antud. Kastani Investeeringud OÜ-le laekunud raha läks tagasi OÜ Da Vinci Gourmet kasutusse, kes kasutas raha muuks otstarbeks. Restoranis Toscana paikneva mööbli ost
  3. jaanuari
  4. a. kohtuistungil palus kohus Tõnu Kastan’ilt selgitust selle kohta, millises osas on Kastani Investeeringud OÜ vahendanud OÜ-le Da Vinci Gourmet mööblit, mis on jäädvustatud maksuhalduri poolt OÜ Da Vinci Gourmet asukohas, Toscana Restoranis 17.05.
  5. a. läbi viidud vaatluse käigus ning esitatud tõendina kohtule (vaatluse aruanne ja pildid kd II, lk. 51-61). Tõnu Kastan’i väitel tegi OÜ HansaStyle OÜ-le Da Vinci Gourmet serveerimiskapi (kd II, lk. 55). OÜ Rigor tegi selle näidisel teise kapi lisaks. Samuti tegi OÜ HansaStyle osa laudu ja toole restoranisaalis (kd II lk. 61). Kaks lauda ja neli tooli sai taastatud. Ülejäänud tegi näidiste järgi OÜ Rigor. Osaliselt tehti ka terrass, mida piltidel näha ei ole (kd II, lk. 142).
  6. OÜ Rigor esindaja on vastustes maksuhalduri küsimustele (kd II, lk. 62) selgitanud, et OÜ Rigor müüs OÜ-le Da Vinci Gourmet 15 lauda ja kaks veiniriiulit. 17.05.
  7. a. vaatluse aruandest (kd II, lk. 51) nähtub, et Toscana restorani vaatluse käigus tuvastaski maksuhaldur kokku 15 lauda. OÜ Rigor ning OÜ Da Vinci Gourmet vahel on sõlmitud ka 10.03.2006 töövõtuleping Itaalia restorani Toscana söögilaudade ja kahe veinikapi valmistamiseks (kd II, lk. 66-68). Kuivõrd kõik lauad on valmistatud ühtses stiilis, peab kohus vähetõenäoliseks, et need on tellitud korraga nii OÜ-lt Rigor kui ka OÜ-lt HansaStyle.
  8. Tõnu Kastan’i väidet, et OÜ HansaStyle tegi osa toole või taastas neid ning nende näidiste järgi tegi ülejäänud OÜ Rigor, ei saa pidada tõeseks juba seetõttu, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et OÜ Rigor oleks restoranitoolid valmistanud ning vastupidist ei ole väitnud ka OÜ Rigor esindaja. Küll aga on tuntud toolitootja Entramo AS (AGM Sisustus) esitanud OÜ-le Da Vinci Gourmet arve 56 kohvikutooli eest, kogusummas 30 800 krooni (kd II, lk. 70). Vaatluse piltidelt (kd II lk. 57, 61) nähtuvad toolid, mida saab tänu toolide ühesugusele välimusele ning suurele arvule ilmselt pidada Entramo AS poolt valmistatuks. Kuna toolid valmisid 15.03.2006 arve alusel, ei saa pidada usutavaks 16
(17)ka seda, et OÜ HansaStyle oleks pidanud neid
  1. a jaanuaris, veebruaris või aprillis taastama.
  2. Vaatluse ajal tuvastati kaks terrassi (kd II, lk. 51), millest tehti ka pildid (kd II, lk. 53, 54). Arved terrassi piirete ning ehituse eest on esitanud AS Frens (kd II, lk. 71-72). Kohus ei pea tõenäoliseks, et OÜ Da Vinci Gourmet tellis kahe ühesuguse disainiga terrassi ehituse samaaegselt nii AS-lt Frens kui ka OÜ-lt HansaStyle.
  3. Tõnu Kastan’i väitel tegi OÜ HansaStyle OÜ-le Da Vinci Gourmet serveerimiskapi ning OÜ Rigor tegi selle näidisel teise kapi lisaks (kd II, lk. 55). Vastustaja on oma selgituses nimetanud vastavat kappi töönurgas asuvaks töölauaks. Vaidlus puudub selle üle, et nimetatud töölaud asub restorani ülemisel korrusel, kassaaparaadi taga. Vaatluse aruandest, selle käigus tehtud piltidelt ega ka vastustaja selgitusest ei nähtu, et Toscana restoranis asuks kaks täpselt ühesuguse disainiga töölauda, millest ühe oleks valmistanud OÜ HansaStyle ning teise OÜ Rigor. Samuti ei saa pidada mõistlikuks kahe identse kapi tellimist kahelt erinevalt tootjalt.
  4. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et Tõnu Kastan’i selgitused OÜ HansaStyle poolt valmistatud mööbli kohta on ebausutavad. Samuti tuleb pidada OÜ HansaStyle arveid Kastani Investeeringud OÜ-le sisustuskontseptsiooni ja mööbli, mis Tõnu Kastani väitel koosnes vaid mõnedest laudadest ja toolidest ning serveerimiskapist, müügi eest Kastani Investeeringud OÜ-le ebamõistlikult suureks, mis tunduvalt ületab kõiki OÜ Da Vinci Group, Entramo AS, AS Frens, AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, AS Evelekt, OÜ Rigor poolt restorani mööbli ja terrassi ehituse ning OÜ Piho Disain poolt restorani värvilahenduse ja sisekujunduse eest
  5. aastal esitatud arveid (kd II, lk. 6985). Arvestades ka asjaolu, et veel kontrolli alguses ei olnud OÜ HansaStyle ühtegi müügiarvet deklareerinud ning tänaseks on käive deklareeritud väiksemas mahus, kui OÜ HansaStyle arvetel kajastatud, toetab see kohtu järeldust tehingute mittetoimumise kohta. Arvestades kõiki eespool toodud tõendeid kogumis nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et tegemist on maksupettuse eesmärgil koostatud fiktiivsete arvetega. IV Kaebuse rahuldamata jätmine
  6. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud HkMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.