← Eesti

2-08-82206/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-08-82206 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2009, Tallinn Tsiviilasi SAS-i hagi AZ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SAS (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: S Pullõnen Kostja: AZ (sünd. xxx; elukoht xxx) RESOLUTSIOON Jätta SAS-i hagi AZvastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 400 krooni riigilõivu. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Harju Maakohtule saabus 04.12.2008 ASH hagi AZ vastu vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. 13.03.2009 saabus kohtule kirjalik teade, et kostja AZ elukoht on XXX. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
  3. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. TsMS § 70 lg 1- 3 sätestatakse, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
  4. EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) artikli 15 p 1 b kohaselt küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast 2-08-82206 sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga. Brüsseli I määruse artikli 16 punkti 2 järgi teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
  5. Hagiavalduses on kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud Läänemere tee 64-32, Tallinn. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kohta. Hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust. Seega rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu hagi Eesti kohtule. Vastavalt Brüsseli I määruse artikli 16 punktile 2 tuleb hagi kostja kui tarbija vastu esitada kostja alalise elukoha järgi Läti Vabariigi kohtule. Hagiavaldusele lisatud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingus ei ole sätestatud kokkulepet kohtualluvuse kohta.
  6. Seega tulenevalt TsMS §-st 423 lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Heli Käpp Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.