KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2630 Haldusas
) § 33 alusel või hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lõike 1 alusel, vähendades nõutud summat 06.11.2007 7 436 666 kroonini. Kaebaja esitas 22.08.2007, 02.10.2007, 01.11.2007 ning 02.11.2007 maksuhaldurile käibedeklaratsioonide parandused, milles vähendas erinevatel maksustamisperioodidel ajavahemikus 2005-2007 18% määraga maksustatavat käivet ning suurendas 5 % määraga maksustatavat käivet. PMTK 30.11.2007 maksuotsusega nr 12-5/783 tagastati OÜ-le BDG Music 06.11.2007 tagastustaotluse alusel 24 879 kr enammakstud käibemaksu, jäeti rahuldamata tagastustaotlus summas 7 411 787 kr ja määrati parandusdeklaratsioonide tulemusena tekkinud alusetu enammakse ulatuses 7 411 787 kr käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt ei oma Riigikohtu 26.09.2007 otsus nr 3-4-1-12-07 tagasiulatuvat jõudu. OÜ BDG Music ürituste ja kontsertide pileteid müüdi kontrollitaval perioodil 18% määraga maksustatava käibega. Parandused on tehtud piletimüügi raportite alusel, klientidele pole 13 % käibemaksu tagastatud. Osaühing pole ürituste ja kontsertide korraldamiseks saanud toetust riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt; toetust on saadud Briti Nõukogult ürituse Club UK korraldamiseks. OÜ BDG Music kontrollitava perioodi pearaamatu väljavõttest selgub, et äriühing on vähendanud pearaamatu kontol 2410 tasumisele kuuluvat käibemaksu ning suurendanud müügitulu ja kasumit. Kuna kontsertide ja ürituste külastajad on tasunud OÜ-le BDG Music pileti hinna sees 18% määraga maksustatava käibega käibemaksu, on osaühingu kohustatud nimetatud summa riigile üle kandma. PMTK 07.02.2008 otsusega nr 12-4/133 jäeti OÜ BDG Music 06.11.2007 taotlus enammakse suuruses kahju hüvitamiseks rahuldamata samadel põhjustel, mis 30.11.2007 maksuotsuses. Lisaks märgiti, et vastavalt RVastS § 14 lõikele 1 võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. 2. OÜ BDG Music esitas 21.12.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PMTK 30.11.2007 maksuotsuse nr 12/5/783 tühistamist. Samuti esitas kaebaja 10.03.2008 kaebuse, milles taotles PMTK 07.02.2008 otsuse nr 12-4/133 tühistamist ning PMTK-le ettekirjutuse tegemist kaebaja 05.10.2007 kahju hüvitamise nõude uueks läbivaatamiseks. Raamatupidamise algdokumentides 18%-lise käibemaksumäära kajastamine ei saa olla takistuseks tagastusnõude või kahju hüvitamise nõude rahuldamisele, kuna algdokumendid polnud vastuolus kehtiva õigusega. Käsitletavas maksuasjas kuulub kohaldamisele
§ 33lg 4.
Väide, et kaebaja pole tagastanud piletiostjatele 5%-lise ja 18%-lise käibemaksumäära vahet, on asjakohatu. Vastustaja on jätnud täpsustamata, kuidas peaks kaebaja toimima, et tagastada kõigile sellistele ostjatele käibemaksuvahe. 2
(8)3-07-2630 Kui Riigikohtu lahendil nr 3-4-1-12-07 ei oleks tagasiulatuvat jõudu, muutuks
§ 33lg 4 sisutuks.
Kui etendusasutus parandab varasema kolme aasta jooksul tehtud deklaratsioone ja esitab alates 26.09.2007 kolme aasta jooksul maksuhaldurile tagastusnõude enammakse tagastamiseks, tuleb tema nõue lugeda põhjendatuks. Kaebaja tegi deklaratsiooniparandused enne Riigikohtu 26.09.2007 otsust, need on maksuhalduri poolt aktsepteeritud ja kantud emaksuameti kontokaardile. Seega on kaebajal halduse heast tavast tulenevalt juba enne Riigikohtu otsust tekkinud õiguspärane ootus enammakse tagastamisele. KMS § 15 lg 2 p 6 on vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 14, mille kohaselt tuleb tagada kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine siseturul. 07.02.2008 otsus on tehtud RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud 2-kuulist menetlustähtaega rikkudes. Otsuses on ekslikult viidatud 06.11.2007 taotlusele, kuid kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude juba 05.10.2007. 3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus oma vastuses kaebusele jätta BDG Music OÜ kaebus rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtu 18.04.2008 otsusega rahuldati OÜ BDG Music kaebus osaliselt. Riigikohtu 26.09.2007 otsusel nr 3-4-1-12-07 pole tagasiulatuvat jõudu, kuid käsitletava vaidluse lahendamiseks pole sel asjaolul tähtsust. KMS § 15 lg 2 punkti 6 tingimuse põhiseadusevastaseks tunnistamine ega ka vastuolu EL õigusega ei anna kaebajale alust taotleda käibemaksu enammakse tagastamist
§ 33alusel.
Käibemaks on oma olemuselt tarbijat koormav maks, mis tuleb tasuda lõpptarbijast ostjal ja mille müüja peab kooskõlas KMS § 38 lõigetega 1 ja 6 riigieelarvesse edasi kandma. Seega pole tegemist müüjale kuuluva osaga kauba või teenuse müügihinnast, vaid müüja üksnes vahendab ostja poolt maksu tasumist riigieelarvesse, kandmata ise seejuures mingeid kulusid. Kaebaja ürituste ja kontsertide pileteid müüdi kontrollitaval perioodil 18 %-lise määraga maksustatava käibega. Käibemaksu tagastamiseks pidanuks kaebaja väljastama piletiostjatele vastavad kreeditarved, edastama need ostjatele ning tagastama neile käibemaksuvahest tuleneva enammakstud summa. Kaebaja pole seda teinud ega kavatsegi teha, vaid soovib tagastatava enammakse lisada oma tuludesse. Seda tõendab fakt, et kaebaja vähendas pearaamatus maksmisele kuuluvat käibemaksu ning suurendas müügitulu ja kasumit. Kuna kaebaja pole esitanud tagastusnõude rahuldamiseks nõutavaid raamatupidamise algdokumente, on vastustaja õigesti keeldunud käibemaksu enammakse tagastamisest
§ 33alusel.
Ka kaebaja ise pole esitanud sisulisi selgitusi, miks tal on õigus enammaksena endale nõuda piletiostjate poolt riigile tasutud käibemaksu, põhjendades oma nõuet üksnes KMS § 15 lg 2 punkti 6 vastuoluga PS-i ja EL õigusega. Vaidlustatud maksuotsus on õiguslikult ja faktiliselt piisavalt põhjendatud. Maksuhalduril pole õigust keelduda deklaratsioonide ja nende paranduste vastuvõtmisest. Seega ei tähendanud parandusdeklaratsioonide kontokaardile kandmine neis esitatud andmete aktsepteerimist vastustaja poolt ega saanud ka tekitada kaebajas õiguspärast ootust enammakse tagastamisele. Kaebaja ärakuulamiseks enne maksuotsuse tegemist polnud vajadust, sest kaebaja oli oma taotluses seisukohti juba küllaldase põhjalikkusega tutvustanud ning tema veelkordsed selgitused poleks vastustaja arvamust muutnud. Seda kinnitab fakt, et vastustaja jäi ka kohtumenetluses maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja ebavõrdne kohtlemine Riigikohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud normi alusel on avaliku võimu kandja kohustuste oluline rikkumine. Kohtule pole aga teada, kas 3
(8)3-07-2630 kaebajale on selle ebavõrdse kohtlemisega üldse kahju põhjustatud, kui suur see kahju on ning kas kaebaja kuulub selle tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Kogu kaebaja nõutud summa tagastamisel temale oleks ilmselgelt tegemist kaebaja alusetu rikastumisega. Kuid kaebaja võis saada rahalist kahju väiksema piletimüügi tõttu, sest samal ajal lisas osa samalaadseid ettevõtmisi korraldavaid etendusasutusi piletihinnale ainult 5 % käibemaksu. Vastustaja pole selgitanud, kas ja millisel määral 13%-lise käibemaksumäära võrra kallim piletihind võis vähendada kaebaja piletite müüki. Sel põhjusel tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja teha vastustajale ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebaja 05.10.2007 dateeritud taotlus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ BDG Music apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 18.04.2008 otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata OÜ BDG Music kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.11.2007 maksuotsuse nr 12-5/783 peale. Riigikohtu 05.11.2002 otsusest nr 3-4-1-8-02 ja 05.02.2004 otsusest nr 3-3-1-3-04 tulenevalt on maksuseaduse kehtetuks tunnistamisel tagasiulatuv jõud. Samuti on Riigikohus 13.06.2007 otsuses nr 3-3-1-30-07 lisanud, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes peab maksukohustuslasel säilima tagastusnõude esitamise õigus ka vabatahtliku ülemäärase tasumise korral, kui intressinõuet ei ole esitatud. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-63-04 asunud seisukohale, et
§ 33
lõikes 4 nimetatud õigusliku aluse äralangemine esineb õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistamisel. Analoogia korras kuulub
§ 33lg 4 sätestatud eriregulatsioon kohaldamisele seega ka käesolevas vaidluses.
Vastustajale esitatud parandusdeklaratsioonide alusel tekkis kaebajal maksuhalduri peetavas maksuarvestuses enammakse. Seega oli kaebajal vaieldamatult sellise enammakse osas
§ 33
lõike 4 alusel tagastusnõude esitamise õigus, sest tagastusnõude esitamise kolmeaastane aegumistähtaeg ei olnud tagastusnõude esitamise ajal möödunud. Väitest, et käibemaksuga koormatakse tegelikult lõpptarbijat ning käibemaksukohustuslane on reeglina üksnes maksu vahendaja, ei tulene, et maksukohustuslasel ei ole
§-s 33 nimetatud tagastusnõude esitamise õigust. Põhistamata on kohtu seisukoht, et käibemaksu puhul sõltub enammakse tagastamine asjaolust, kas kaebaja on esitanud lõpptarbijatele kreeditarved ja tagastanud lõpptarbijatele käibemaksuvahe. Kohus ei ole analüüsinud kaebaja väiteid, et õigusaktid ei nõua käesolevas asjas ei kreeditarvete esitamist ega lõpptarbijale maksusumma tagastamist enne tagastusnõude esitamist. Kui arvele on märgitud vale käibemaksusumma, tuleb see tulenevalt KMS § 38 lõikest 1 sellegipoolest tasuda. Samas ei saa see kohustus piirata maksukohustuse hilisemat korrigeerimist. Kuna puudused raamatupidamise algdokumentides ei saa olla maksuhaldurile takistuseks maksusumma juurdemääramisel, ei saa võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt olla need takistuseks ka tagastusnõude rahuldamisel. Euroopa Kohus on 10.04.2008 kohtuasjas nr C-309/06 Marks & Spencer plc versus Commissioners of Customs & Excise leidnud, et kui siseriiklik säte on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, on liikmesriik kohustatud enamnõutud käibemaksu tagastama. Nimetatud kohtulahendis on viidatud Euroopa Kohtu 11.07.2002 kohtuasjale C-62/00 ja selles viidatud kohtupraktikale, mille kohaselt on tegemist valitseva seisukohaga Euroopa Kohu praktikas. 4
(8)3-07-2630 Euroopa Kohtu 06.07.1995 otsuses kohtuasjas C-62/93 BP Soupergaz Anonimos Etairia Geniki Emporiki-Viomichaniki kai Antiprossopeion versus Kreeka riik on asutud seisukohale, et, kuigi tagastusnõude õigust saab teostada siseriikliku õiguse raames, ei tohi vahetult Ühenduse õigusest tulenevate õiguste teostamine olla sellest piiravam või koguni praktiliselt teostamatu. Isik peab saama sellist enammakstud maksusumma tagasisaamise õigust teostada ka tagasiulatuvalt. Seega on kaebajal tagastusnõude esitamise õigus ka ainuüksi Euroopa Ühenduse õigusest tulenevalt, kusjuures seda õigust saab Euroopa Kohtu lahendite põhjal rakendada ka tagasiulatuvalt.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides jätkuvalt, et Riigikohtu lahendil ei ole tagasiulatuvat mõju.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 18.04.2008 otsus osas, millega tühistati PMTK 07.02.2008 otsus nr 12-4/133 ja tehti ettekirjutus OÜ BDG Music taotlus uuesti üle vaadata. Kahjunõude lahendamisel on tegemist isiku taotlusel algatatud menetlusega. Taotluse alusel algatatud haldusmenetluses on uurimistoimingute ulatus määratletud taotluse sisuga. Kaebaja on oma 05.10.2007 taotluse rajanud samadele alustele, millele tugines ka enammakstud käibemaksu tagastamise taotluses. Täiendavaid aluseid kahju tekkimise asjaolude selgitamisel kaebaja välja toonud ei ole. Seega asjaolu, kas kaebajal võis tekkida mõnda muud liiki kahju, kui taotluses kirjeldatud, ei saa mõjutada PMTK 07.02.2008 otsuse nr 12-4/133 seaduslikkust küsimuses, kas kaebajal tekkis kahju käibemaksumäära vahe näol. Et haldusorganil tekiks sealjuures kohustus väiksema piletimüügi tõttu väidetavalt kantud kahju hüvitamise taotlust menetleda, tuleb selline taotlus koos vastavate tõendite ja selgitustega kõigepealt esitada.
- OÜ BDG Music palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kahju hüvitamise nõude korral on vastustaja kohustus kontrollida ja hinnata, kas nõude esitajal on alust kahjunõudeks, samuti peab kontrollima nõude vastavust RVastS § 14 lõikes 1 toodud tingimustele. Seega on maksuhaldur tegelikult kohustatud välja selgitama kõik asjaolud kahju tekkimise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus käsitleb esmalt maksuhalduri apellatsioonkaebust seoses kahjunõude uueks läbivaatamiseks saatmisega halduskohtu poolt (I) ning seejärel hindab, kas kaebaja poolt esitatud tagastusnõue oli põhjendatud (II). Viimaks jagab ringkonnakohus menetluskulud (III). I
- Kaebaja esitas 05.10.2007 PMTK-le taotluse, mille kohaselt juhul, kui maksuhaldur ei pea võimalikuks enammakse tagastamist
§ 33alusel, tuleb kaebajale hüvitada enammakse ulatuses kahju RVast
S § 14 lg 1 alusel. PMTK tegi 07.02.2008 otsuse kahjunõude taotluse osas, jättes selle rahuldamata. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise kord on reguleeritud RVastS-s, mille § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. BDG Music OÜ ei 5
(8)3-07-2630 esitanud pärast PMTK 07.02.2008 otsuse saamist halduskohtule hüvitamiskaebust, vaid pöördus kohtu poole PMTK 07.02.2008 otsuse tühistamise ning PMTK uueks otsustamiseks kohustamise nõudega. Kaebuselt tasuti riigilõiv 80 krooni. Halduskohus võttis kaebuse 14.03.2008 menetlusse. Kaebaja kinnitas ka ringkonnakohtule, et tema tahe pole kunagi olnud suunatud kohtule hüvitamisnõude esitamisele, vaid ta ongi soovinud oma õigusi kaitsta tühistamis- ja kohustamisnõude kaudu. Arvestades RVastS § 18 lg-s 2 sätestatut, leiab ringkonnakohus, et kahjunõude menetlemine kaebaja poolt soovitud viisil ei ole lubatav. Tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamise teel soovib kaebaja eeldatavasti vältida riigilõivu tasumise kohustust. Riigilõivu suurus ei saa nõuetekohase taotluse esitamata jätmist õigustada. Ringkonnakohus on 09.06.2008 apellatsioonkaebuste käiguta jätmise määruses tõlgendanud esitatud taotlusi kahju hüvitamise nõudena. Pidades aga silmas kohtumenetluses kehtivat dispositsioonipõhimõtet, ei saa kohus kaebaja tahte vastaselt taotlusi asendada või muuta. Kuna käesolevas asjas on kaebaja õigusteadmistega esindaja vahendusel korduvalt kinnitanud, et ei soovi kahjunõude menetlemist kohtu poolt, tuleb PMTK 07.02.2008 otsuse osas jätta kaebus rahuldamata põhjusel, et kohtule pole esitatud asjakohast taotlust. PMTK apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu otsuse p 2 tühistada. Kuna kahjunõuet kohtu menetluses ei ole, tuleb maksuhaldurile tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 133 670 krooni. II 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sõltumata sellest, kas Riigikohtu lahend 3-4-112-07 omab tagasiulatuvat jõudu või mitte ning kas KMS § 15 lg 2 p 6 oli vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu art-ga 14, ei kuulu tagastamisnõue rahuldamisele. Esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 12.
§ 33
lg 1 sätestab, et maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on kolme aasta jooksul õigus taotleda enammakstud summa tagastamist.
§ 33
lg 4 kohaselt võib tagastusnõude esitada ka maksukohustuse vähenemise korral maksu tasumise õigusliku aluse äralangemisel. Seoses
§-ga 33 tuleb silmas pidada, et tagastusnõude saab esitada üldjuhul isik, kes on lisaks maksu tasumisele ka maksukoormuse kandja. Seda põhjusel, et vastupidisel juhul oleks tegemist alusetu rikastumisega, kus maksumaksja rikastub alusetult teise isiku (maksukoormuse kandja) arvel. Nt kuna tulumaksu kinnipidaja täidab tulumaksu kinnipidamisel üksnes tulumaksu maksja (tulusaaja) tulumaksukohustust, siis ei saa tulumaksu kinnipidaja esitada
§ 33
alusel maksuhaldurile maksumaksja asemel taotlust enam kinnipeetud tulumaksu tagastamiseks. Vastava taotluse saab maksuhaldurile esitada üksnes tulumaksu maksja. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses, kus on leitud, et tagastusnõue tekib üldjuhul tavapärase maksuarvestuse tulemusena avansiliste maksete tasumisest, tulumaksu kinnipidamisest või sisendkäibemaksu mahaarvamisest (vt Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega. 3. kd, Tartu, 2008, lk 49). Ringkonnakohus leiab, et käibemaksu (va sisendkäibemaks) puhul tuleb
§ 33
rakendamisel silmas pidada, et käibemaks on olemuselt tarbimismaks, kus maksukoormuse kandjaks on lõpptarbija ning kus müüja on maksukohustuse kandjaks üksnes formaalselt. Sisuliselt täidavad ettevõtjad aga käibemaksu kogujana maksuhalduri ülesandeid. 6
(8)3-07-2630 Käibemaksukohustuse kandjaks on faktiliselt tarbimissfäär ning ettevõtjal maksukoormust ei teki (vt nt Riigikohtu lahendeid 3-3-1-62-00, 3-3-1-18-01 ja 3-3-1-21-02 ning Käibemaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, 2003, lk 14-22). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja taotleb enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu, mitte sisendkäibemaksu, tagastamist, ei ole kaebajal faktiliselt enammakset tekkinud. Kaebaja tagastusnõude rahuldamise korral leiaks aset kaebaja alusetu rikastumine.
- Kaebaja poolt välja toodud Euroopa Kohtu lahendid ei lükka ringkonnakohtu käsitlust ümber. Kohtuasjas nr C-309/06 Marks & Spencer plc versus Commissioners of Customs & Excise (p 41) on Euroopa Kohus 10.02.2008 kohtuotsuses leidnud, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus olukord, kus siseriikliku õiguse alusel keeldutakse alusetult makstud maksu tagasimaksmisest põhjusel, et see tooks kaasa alusetu rikastumise. Euroopa Kohus on samas rõhutanud, et isegi olukorras, kus käibemaksukoormus on läinud tervenisti üle lõpptarbijale, ei saa välistada ettevõtjal rahalise kahju või ebasoodsa olukorra tekkimist seoses müügimahtude vähenemisega (p 42). Sarnasele seisukohale on Euroopa Kohus asunud ka antud lahendis viidatud 02.10.2003 kohtuotsuses kohtuasjas C-147/
- Nimetatud kohtuotsuse punktides 94102 on Euroopa Kohus välja toonud, et leidub vaid üks erand, millal liikmesriik võib alusetult makstud käibemaksu tagastamisest keelduda. Seda juhul, kui tehakse kindlaks, et maksukoormus on tervikuna üle läinud kolmandatele isikutele (tarbijatele) ning maksu tagastamine tooks kaasa ettevõtja alusetu rikastumise. Kui maksukoormus läheb tarbijale üle vaid osaliselt, tuleb ülejäänud osas alusetult makstud maks ettevõtjale tagastada. Kohus rõhutas, et eelkirjeldatud maksu tagastamisest keeldumise erandit tuleb tõlgendada kitsendavalt: tuleb arvestada, et maksukohustuse üleminek tarbijale ei välista, et mõjutatud võib saada ka ettevõtja majandussfäär. Ka siis, kui kaudsed maksud jäävad siseriikliku regulatsiooni kohaselt täielikult lõpptarbija kanda, ei saa piirduda üksnes üldise eeldusega, et maksukoormus igal juhul ka faktiliselt lõpptarbijale üle läheb. Ka asjaolust, et maksukoormus läheb tarbijale üle, ei saa vahetult tuletada ettevõtja alusetut rikastumist maksu tagastamise korral. Alusetu rikastumise väidet saab kinnitada alles pärast majandusanalüüsi läbiviimist, kus võetakse arvesse kõik olulised asjaolud. Majandusanalüüsi läbiviimise vajalikkust on Euroopa Kohus rõhutanud ka 10.02.2008 kohtuotsuses (punktides 43 ja 44) kohtuasjas nr C309/
- Eelrefereeritud Euroopa Kohtu kohtuotsuse C-309/06 punkt 62 kohustab käibemaksu põhimõtteliselt tervikuna tagastama, kui siseriiklik õigus ei näe rikkumise hüvitamiseks ette muid viise. Ringkonnakohus leiab, et selliseks kohaseks viisiks on kahju hüvitamise nõude esitamine. Kahjunõude menetluse käigus oleks tulnud läbi viia Euroopa Kohtu otsustes kirjeldatud majandusanalüüs hindamaks, kas suurema käibemaksumäära kohaldamine mõjutas kaebaja majandustulemusi. Kaebaja esitas maksuhalduri nõutava kahju hüvitamise nõude, mis jäeti maksuhalduri 07.02.2008 otsusega nr 12-4/133 rahuldamata. Kaebaja maksuhalduri otsust RVastS § 18 lg 2 kohaselt halduskohtus ei vaidlustanud (vt otsuse p 10), mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik antud juhul selles osas sisulisi seisukohti esitada.
§-st 33 tuleneva tagastusnõude raames pole sellise põhjaliku majandusanalüüsi läbiviimine põhjendatud.
§ 33on erisätteks RVast
S-s sisalduvale alusetu rikastumise regulatsioonile (vt L. Lehis. Maksuõigus. Tallinn, 2004, lk 113). Riik on seejuures alusetult rikastunud enammakstud maksu osas ning rikastumine peab olema toimunud tagastusnõude esitaja arvel. Käibemaksu puhul on ringkonnakohus eelnevalt leidnud, et riigi rikastumine ei toimu üldjuhul mitte ettevõtja, vaid tarbija arvel (vt otsuse p 12). Nagu nähtub Euroopa Kohtu eelpool viidatud lahenditest, on ettevõtjale enammakse hüvitamine osas, mis ei ole hõlmatud alusetu rikastumisega (kus maksukoormus on tervikuna 7
(8)3-07-2630 läinud üle lõpptarbijale ning kus maksumaksja taotleb kõrgema käibemaksumääraga tekitatud kahju hüvitamist), oma olemuselt kahju hüvitamise valdkonda kuuluv küsimus. Tuvastada tuleb õigusvastane tegevus (ühenduse põhimõtete rikkumine), põhjuslik seos selle õigusvastase tegevuse ja väidetava majanduskahju vahel ning arvestada tuleb ka vastutust välistavate asjaoludega.
- Käesolevas asjas pole alust eeldada, et vaidlusalune käibemaks ei jäänud täies ulatuses lõpptarbija kanda. Selliseid asjaolusid ei ole menetlusosaliste poolt haldus- ega kohtumenetluses välja toodud. Arvestades vaidlusaluse teenuse iseloomu (etenduste ja kontsertide piletid), ei ole taolise asjaolu esinemise võimalus tõenäoline. Järelikult ei ole põhjendatud ka tagastusnõude osaline rahuldamine. III
- Ringkonnakohus rahuldab maksuhalduri apellatsioonkaebuse ning jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt kuuluvad menetluskulud ümberjagamisele. Käesoleva otsuse punktis 10 on ringkonnakohus juba välja toonud, et maksuhaldurile tuleb tagastada enammakstud riigilõiv. Kuna kaebaja kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad kõik kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning halduskohtu otsuse p 4 tuleb tühistada. Kaebajalt tuleb maksuhalduri kasuks välja mõista viimase poolt tasutud riigilõiv 80 krooni. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 8
(8)