) § 475 lõike 1 punkti 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. Tulenevalt
lõikest 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku ( edaspidi TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega kui on alust ja avaldaja soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, siis võib ta esitada seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras kohtutäiturile kaebuse täituri tegevusele ja selle kaebuse lahendamiseks kohtutäituri poolt tehtud otsusele võib kaebuse esitada kohtule. Käesoleval juhul on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, esitades kaebuse kõigepealt täiturile ning seejärel on pöördutud kohtu poole. Vaatamata sellele, nähtub kohtutäituri poolt saadetud vastusele lisatud väljastusteatest, et kohtutäituri otsus on Murru Vanglasse saabunud 16.03.2009.a. ja R M’le kätte toimetatud 17.03.2009.a., mitte 18.03.2009.a. nagu väidab kaebaja. Otsusest nähtuvalt on kohtutäitur selgitanud kaebajale otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega.
ÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lõikest 2 tuleneb menetlusosalise kohustus toimetada menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse. Seega võis kaebaja esitada kaebuse kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks hiljemalt 27.03.2009.a. Kaebaja on kaebusele ning ümbrikule märkinud kuupäevaks 30.03.2009.a. ning kaebus on saabunud maakohtusse 03.04.2009 (tl 4) ehk seaduses sätestatud menetlustähtaja möödudes. Kuivõrd vanglas kinnipeetav isik saadab oma kirjad vastavalt Vangistusseaduse § 28 lg-le 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg-le 1 vangla administratsiooni vahendusel ning vangla sisekorraeeskirja § 49 kohaselt postitatakse väljaminev kiri vanglatöötajale kirja edastamisest arvates kolme päeva jooksul, piirab eelnimetatud regulatsioon olulisel määral kinnipeetava võimalusi kontrollida ja juhtida tema poolt vanglaametnikule üle antud kirjavahetuse kulgemist. Sellele vaatamata on kaebaja esitanud oma kaebuse vanglaametnikule edastamiseks peale menetlustähtaja möödumist, mistõttu ei saa lugeda kaebuse esitamist tähtaegseks.
kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kaebaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ega taotlenud menetlustähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R M kaebus kohtutäitur K L’a 09.03.2009.a. otsuse peale tuleb
lg 1 punkt 13 kohaselt jätta läbi vaatamata, kuna kaebus on esitatud seaduses sätestatud menetlustähtaega ületades ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha. Kohus juhindus määruse tegemisel
§-de 423 lg 1 p 13, 463-465, 661 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 16. juunil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.