← Eesti

3-04-342/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009, Tallinn Haldusasja

) § 6 lg 2 kohaselt ei kuulunud tagastamisele maa, millel asuvad teisele isikule kuuluvad ehitised. Lähtudes kehtivatest õigusnormidest on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid määrab kindlaks erastatava maa asukohajärgne linnavalitsus.

§ 23

lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast ostueesõigusega maa erastamist. Seetõttu oleks tulnud otsustada Xxxxxxxx xxx xxxx asunud maatüki tagastamine pärast maa erastamist Xxxxxxxx xxx xxxx asuva elamu juurde. 2

(11)3-04-342 3. Tallinna Halduskohtu 11.01.2008 otsusega jäeti Harju maavanema protest rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a)

§ 23

lg 2 kohaselt alustatakse õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist. Maareformi seaduse sätete kohaselt saab maa tagastamise õigustatud subjektile otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on täpselt määratud ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida;

  1. b)käesoleval juhul tuli Tallinna Linnavalitsusel lahendada kõigepealt Xxxxxxxx xxx xxxx elamu juurde maa ostueesõigusega erastamine ning seejärel otsustada maa tagastamine õigustatud subjektidele. Kaevatava korralduse vastuvõtmisel on rikutud seadusega sätestatud menetlusnõudeid, mille tagajärjel tagastati õigustatud subjektidele maa, millest osa kuulus seaduse järgi ostueesõigusega erastamisele;
  2. c)hinnates Xxxxxxxx xxx xxxx kinnistu omanike huve vaidlustatud korralduse kehtima jäämise osas, märkis kohus, et omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega tuvastatakse õiguslikult siduvalt vara tagastamisel tähtsust omavad asjaolud, mis puudutavad taotleja isikut ja vara õigusvastast võõrandamist. 15.12.1999 korraldusega nr 7822-k otsustati ÕVVTK komisjoni otsuse ja korralduses viidatud seaduste alusel osaliselt tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa. Korralduse p 2 kohaselt asuvad maal õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Enne korralduse vastuvõtmist tuvastas Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus, et Xxxxxxxx xxx xxx asuv elamu on püstitatud õigusliku aluseta, milles asuvad eluruumid erastamisele ei kuulu ning seetõttu kuulub ehitise alune maa tagastamisele. Õigustatud subjektidega sõlmiti ka eelkokkulepe elamus asuvate korterite osas sõlmitud üürilepingute ülevõtmise kohta. Asjas kogutud tõendite kohaselt on korralduse alusel teostatud omandireformi menetluse järgnevates staadiumides antud asjaoludest kinni peetud. 23.02.2004 kanti õigustatud subjektidele tagastatud maa kinnistusraamatusse ja vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-le 1 muutus maa kinnistusraamatusse kandmisega sellel asuv ehitis maatüki oluliseks osaks;
  3. d)õigustatud subjektiks tunnistatud isikud võisid põhjendatult eeldada, et vaidlustatud korralduses käsitletud asjaolud on tagastamismenetluse kohustatud subjekti poolt lõplikult lahendatud, vastuvõetud korraldus vastab selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale ning korralduses tuvastatud asjaolusid ümber vaatama ei hakata;
  4. e)Xxxxxxxx xxx xxxx elamus asuvate korterite omanike väidetel rikub vaidlustatud korraldus korterite omanike õigust erastada elamu juurde maad seadusega lubatud ulatuses. Xxxxxxxx xxx xxxx korterite omanikud toetavad asjas maavanema protesti, kuid ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste kaitseks iseseisvalt kohtu poole pöördunud. Asjas kogutud tõendite kohaselt olid elamu üürnikud teadlikud sellest, et elamu alune maa kuulub õigustatud subjektidele tagastamisele;
  5. f)halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 sätete kohaselt hakkab kaebuse esitamise tähtaeg kulgema haldusakti teatatavaks tegemisest või muul viisil sellest teadasaamisest. Sidudes aegumistähtaja alguse ka ajaga, mil isik pidi oma õiguse rikkumisest teada saama, on seadusandja rõhutanud vajadust, et ka isik ise käituks aktiivselt oma õiguste rikkumise väljaselgitamiseks. Üheks võimaluseks oma rikutud õiguste kaitseks oli pöörduda kaebusega kohtu poole. Eluruumide ostu-müügilepingute sõlmimise ajal oli Xxxxxxxx xxx xxxx kinnistu tagastamise korralduse täimine peatatud. Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999 korralduse nr 7822-k tähtaegsel vaidlustamisel korteriomanike poolt oleks olnud võimalik tagada elamu juurde maa erastamisõiguse realiseerimise võimalikult tõhus kaitse. Korterid on erastajate poolt võlaõiguslike lepingute alusel müüdud uutele omanikele, kuid ka uued omanikud ei ole asjas kogutud tõendite kohaselt oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördunud. Xxxxxxxx xxx xxxx elanikud ei ole käitunud aktiivselt oma õiguse rikkumise väljaselgitamiseks ja oma huvide kaitsmiseks; 3

(11)3-04-342
  1. g)vaidlusaluse kinnistu omanike seletuste ja asjas esitatud tõendite kohaselt on vaidlusaluse maa omanikud maa kasutamiseks ja valdamiseks sõlminud mitmeid tehinguid ja pooleli on ka kohtuvaidlus maal asuvale hoonele hoonestusõiguse seadmise osas. Maa tagastamise korralduse tühistamisel kohtu poolt tuleb maa tagastamiseks vajalikud toimingud uuesti teostada, mis arvestades vaidlusaluse maatüki suurust ja asukohta ning eelnevaid kohtuvaidlusi vaidlusaluse maa osas ning kinnistu kaasomanike poolt sooritatud toiminguid erinevate tehingute sõlmimiseks toovad suure tõenäosusega kaasa mitmeid pikki kohtuvaidlusi, mille tulemusel võib maa tagastamise menetlus kesta aastaid. Kohtu hinnangul on see ebamõistlikult koormav maa tagastamise õigustatud subjektidele, kuivõrd tagastatud kinnistu suhtes on käesolevaks ajaks kohtuvaidlused kestnud juba üle kaheksa aasta;
  2. h)Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2006 otsusega on tuvastatud, et Tallinna Linnavalitsus tegi maa tagastamise korralduse olukorras, kus õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevas elamus oli eluruumide erastamise küsimus veel õiguslikult siduvalt lahendamata ning võimaliku korteriomandi seadmiseks vajaliku maa suurus ja piirid määramata. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda erastamisotsuse tegemine maa tagastamise korralduse kehtivuse ajal erastamisotsust sisuliselt õigusvastaseks, sest eluruumide erastamise ja sellega kaasneva maa erastamise otsused oleksid pidanud prioriteetsena eelnema maa tagastamise otsustamisele, mitte vastupidi;
  3. i)riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3 (haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue), 4 (toimingu lõpetamise nõue) ja 6 (haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue) sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõike 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas ja hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud;
  4. j)kohtu hinnangul on eluruumi juurde maa ostueesõigusega erastamise õiguse kaotus käsitatav varalise kahjuna ning nõude suuruseks saab olla vara turuhind, millest tuleks maha arvata kulutused, mis oleks tulnud kanda seoses maa erastamisega;
  5. k)haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999 korraldusega nr 7822-k on otsustatud tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele. Korralduse alusel on teostatud maa tagastamiseks vajalikud toimingud ning maatükk on kantud kinnistusraamatusse. Seega on kohustatud subjekti korralduses märgitud tahe realiseeritud ning vaidlusaluse maa tagastamise menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud. Järelikult vaidlustatud korraldus HMS § 61 lg 2 mõttes enam ei kehti ning seetõttu ei saa seda ka tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Vahur Vahari, Rave Vahari ja Erika Korva-Korba apellatsioonkaebustes paluti tühistada Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999 korraldus nr 7822-k „Xxxxxxxx xxx xxxx maa osaline tagastamine” ja anda võimalus Xxxxxxxx xxx xxxx elanikele erastada maja juurde kuuluv teenindusmaa. Maa ostueesõigusega erastamise kord näeb ette punkti 13 alapunktis 2, et ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linnavalitsus määrab selle korra punktides 131 ja 132 sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurused ja piirid. Juhul, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“.

§ 23lg 2 kehtestab, et õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud 4

(11)3-04-342 maa tagastamise otsustamist. Seega oleks tulnud enne maa tagastamist otsustada maa ostueesõigusega erastamine Xxxxxxxx xxx xxxx elanikele. 5. Harju maavanema apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, välja arvatud kohtukulude jaotamise osas, ja teha uus otsus, millega rahuldada Harju maavanema protest. Kohtukulud paluti jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
  1. a)Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-st 84 tulenevalt ei oma tähtsust, millisel juhul ja kelle avalduse alusel maavanem algatab järelevalve. Protesti lisast nr 2 nähtub selgesti, et järelevalvet on teostatud ka Xxxxxxxx xxx xxxx asuvate eluruumide erastamise üle. Paralleelselt teostati järelevalvet nii erastamise kui ka tagastamise üle vaidlusalusel maaüksusel. Protestile pole tõepoolest lisatud erastamise subjektide avaldust järelevalve teostamiseks, aga tähtsust ei oma, kust maavanem saab tõuke järelevalve algatamiseks;
  2. b)seadustes väljendub alati avalik huvi. Õiguskindlus ühe subjekti jaoks, mis põhineb seaduse rikkumise tõttu tehtud soodustaval otsusel, ei saa kaaluda üles teiste subjektide õiguspärast ootust, kelle õigusi on seeläbi rikutud. Üksnes seaduse täpne täitmine kõigi isikute poolt loob seaduslikkuse ja maavanema järelevalve teenib seda eesmärki. Seaduses sätestatud juhul protesti esitamine halduskohtule on avaliku halduse seaduslikkuse kontrolli üks erivorm. Reeglina kontrollib riik niiviisi autonoomsete avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse õiguspärasust;
  3. c)VVS § 85 sätestab pädevuse pöörduda protestiga halduskohtusse eesmärgiga kõrvaldada ebaseadusliku haldusakti kehtivus, mida protesti esitaja peab õigusvastaseks. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada tuvastamisnõude esitamisega.

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt maad ei tagastata, kui seal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt

§-dele 7, 9 ja 10. Tallinna Linnavalitsuse15.12.1999 korralduse nr 7822-k andmise ajal sellist kokkulepet polnud ning maal asuva elamu korterid kuulusid erastamisele. 6. Ants Kuusiku apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Harju maavanema protest. Apellant põhjendas taotlust järgmiselt:

  1. a)vara tagastamise õigustatud subjektid leidsid, et Xxxxxxxx xxx xxxx eluruumide erastamislepingute sõlmimine oli seadusevastane ja rikkus nende õigusi. Kohtud õigustatud subjektide kaebusega sisuliselt ei nõustunud, küll aga tuvastasid Tallinna Linnavalitsuse ja Haabersti Linnaosa Valitsuse poolt teineteist sisult välistavate haldusaktide vastuvõtmisel haldusmenetluse normide rikkumise;
  2. b)kohtud on osaliselt õigusvastaseks lugenud vaid eluruumide erastamise aluseks olnud tahteavalduse ehk haldusakti vastuvõtmise menetlusliku külje. Xxxxxxxx xxx xxxx elamu on õiguslikul alusel püstitatud ehitisega võrdsustatud ehitis. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt on kohustatud korteriomandi seadmise lõpule viima;
  3. c)kaasomanikud on ise algatanud samade menetlusosalistega kohtuasja eluruumide erastamise aluseks olnud haldusaktide ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega on jäetud õigustatud subjektide apellatsioonkaebused rahuldamata. Otsuse jõustumisega on tuvastatud menetluslik vastuolu linnaosa valitsuse tegevuses. Samas on kaebus eluruumide erastamise otsuse materiaalse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks jäetud rahuldamata;
  4. d)vara tagastamise õigustatud subjektide ehk kaasomanike eelkokkuleppe punktis 2 on kirjas, et elamus on kolm korterit, mis on asustatud elanikega, kes taotlevad oma kasutuses olevate korterite erastamist. Samuti on nimetatud eelkokkuleppe punktis 5 tõdetud, et õigustatud subjektid teadvustavad endale, et vaatamata maakasutusõiguse ja ehitusloa puudumisele on elamu faktiliselt olemas ja üürnikud kasutavad eluruume õiguslikul alusel; 5

(11)3-04-342
  1. e)Riigikohtu pikaajalise praktika, sh 14.04.2003 kohtuotsuse nr 3-2-1-26-03 ja 28.04.2005 kohtuotsuse nr 3-3-1-13-05 kohaselt tuleb eelistada erastamise õigustatud subjekti huve vara tagastamise subjekti huvidele. Olukorras, kus maa tagastamisest tulenevad mitmed lahendamata haldus- ja tsiviilkohtuvaidlused, ei saa vaidlusaluse korralduse vastuvõtmisest möödunud ajavahemik iseenesest luua õiguspärast ootust haldusakti kehtimajäämiseks. Vaidlusalune kinnistu kanti kinnistusraamatusse 13.02.2004, seega pärast korterite erastamislepingute sõlmimist 19.10.2001;
  2. f)vaidlusaluse korralduse sisu on vastuolus Tallinna Linnavalitsuse 10.10.1996 otsusega, millega kinnitati Harku järve idakalda planeering ja hoonestus. Nimetatud aktist tulenevalt ei oleks tohtinud vaidlusalust kinnistut praegustes piirides ja ulatuses tagastada;
  3. g)samuti ei saa Harju maavanema protesti rahuldamine või rahuldamata jätmine otseselt sõltuda sellest, kas eluruumide erastajad on enda õiguste kaitseks kohtusse pöördunud või mitte. Samade menetlusosaliste vahel on aset leidnud varasemad kohtumenetlused, mis on lõppenud maa tagastamise õigustatud subjektidele negatiivselt. 7. Vello Jervani apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus menetluskulude jagamise osas ning teha uus otsus, millega mõista Harju maavanemalt välja Vello Jervani esimese astme menetluskulud summas 97 021,25 krooni ja teise astme menetluskulu 80 krooni. Kõikidest esitatud kuludokumentidest nähtub, et õigusabi on osutatud haldusasjas nr 3-04-342. Kohtul puudub mistahes alus kahelda selles, et arves kajastatud läbirääkimised ja nõupidamised on toimunud seonduvalt arvel näidatud haldusasjaga. 8. Kolmandate isikute Tiiu Jervani, Virve Nurmiku, Ülle Untera, Veelaine Rätsepa ja Monika Lepistu vastustes nii Harju maavanema kui ka Ants Kuusiku apellatsioonkaebustele paluti jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuses Vello Jervani apellatsioonkaebusele paluti apellatsioonkaebus rahuldada. 9. Vello Jervani vastuses Harju maavanema apellatsioonkaebusele paluti jätta maavanema apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Apellant on ekslikult tõlgendanud vaidlustatavat kohtulahendit. Kõik menetlusosalised ning ka kohus olid seisukohal, et protesti läbivaatamise ajaks oli kujunenud situatsioon, kus eluruumide erastamine oli jõustunud kohtulahendiga teises haldusasjas tunnistatud seaduslikuks, ning et enne maa tagastamise küsimuse lahendamist tuleb läbi vaadata maa ostueesõigusega erastamise taotlused. Seega ka selles osas vaidlus puudub ning Tallinna Halduskohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud. HMS § 67 sätestab võimaluse ebaseadusliku haldusakti kehtetuks tunnistamiseks vaid teatud tingimustel. Käesolevas haldusasjas on tõendamist leidnud isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist mittevõimaldavate asjaolude esinemine. 10. Harju maavanema vastuses Vello Jervani apellatsioonkaebusele paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtukulud apellandi kanda. Vastuses Ants Kuusiku, Eerika Korva-Korba, Vahur Vahari ja Rave Vahari apellatsioonkaebustele paluti apellatsioonkaebused rahuldada. 11. Tallinna Linnavalitsuse vastuses nõustuti Harju maavanema apellatsioonkaebuses esitatud põhiväidetega ning märgiti täiendavalt, et kaevatava korralduse vastuvõtmisel on rikutud seadusega sätestatud menetlusnõudeid, mille tagajärjel tagastati õigustatud subjektidele maa, millest osa kuulus seaduse järgi ostueesõigusega erastamisele. Samas on maa tagastamise korralduse näol tegemist adressaati soodustava haldusaktiga, mis on realiseeritud õigustatud subjektide omandiõiguse kinnistusraamatusse kandmisega. Tallinna Linnavalitsus on nii vastuses Harju maavanemale kui ka kohtumenetluses asunud seisukohale, et arvestades vaidlustatud korralduse täitmise ulatust, sh tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmist, ei saa Tallinna linn juhul, kui ta ise korralduse tühistaks, sellele vaatamata tagada korterite omanikele võimalust maa erastamiseks ning osapoolte hu6
(11)3-04-342 vid oleks jäänud kaitseta. Seetõttu ei pidanud Tallinna Linnavalitsus otstarbekaks korraldust muuta ega kehtetuks tunnistada.
  1. 03.04.2009 esitasid Ants Kuusik ja Andres Jermošin ringkonnakohtule taotluse asendada kolmas isik Ants Kuusik menetluses kolmanda isikuna tema õigusjärglase Andres Jermošiniga. Viimati nimetatu omandas Xxxxxxxx xxx xxxx-x eluruumi, mille erastamise õigustatud subjekt A. Kuusik oli. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kolleegium selgitab kõigepealt menetlusosalised (I), seejärel selgitab, millised piirid seab käesoleva asja lahendamisele Pärnu Halduskohtu 22.07.2005 otsus haldusasjas nr 305-54 ja samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2006 otsus (II), selgitab avaliku huvi ja maa ostueesõigusega erastada soovivate isikute huvi protesti rahuldamiseks (III) ja käsitleb Xxxxxxxx xxx xxxx aluse maa tagastamise korralduse adressaatide usaldust Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999 korralduse nr 7822-k kehtima jäämiseks (IV). Seejärel saab võtta seisukoha Harju maavanema, Vahur Vahari, Rave Vahari, Erika Korva-Korba ja Ants Kuusiku apellatsioonkaebuste suhtes (V). Lõpuks lahendab ringkonnakohus menetluskulude jagamise taotlused ja võtab seisukoha Vello Jervani apellatsioonkaebuse suhtes (VI). I
  3. 03.04.2009 esitasid Ants Kuusik ja Andres Jermošin ringkonnakohtule taotluse asendada kolmas isik Ants Kuusik menetluses kolmanda isikuna tema õigusjärglase Andres Jermošiniga. Viimati nimetatu omandas Xxxxxxxx xxx xxxx-x eluruumi, mille erastamise õigustatud subjekt A. Kuusik oli. Kolleegiumi arvates on see taotlus põhjendatud ning A. Kuusiku asemel tuleb menetlusse kaasata tema õigusjärglasena A. Jermošin. Seejuures on A. Jermošinile kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. II
  4. Protesti esitaja ja tema poolel menetlusse kaasatud Xxxxxxxx xxx xxxx erastamise õigustatud subjektid tuginevad oma seisukohtades seisukohale, et maa tagastamise korralduse õigusvastasuse ja tühistamise tingib asjaolu, et Xxxxxxxx xxx xxxx erastamine oleks tulnud otsustada enne maa tagastamist ja et Xxxxxxxx xxx xxxx asuv ehitis ei ole püstitatud ilma seadusliku aluseta. Pärnu Halduskohtu 22.07.2005 otsusega rahuldati osaliselt Tiiu Jervani, Vello Jervani, Veelaine Rätsepa, Ülle Untera, Virve Nurmiku ja Monika Lepistu kaebused ja tunnistati „Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsuse poolt Xxxxxxxx xxx xxxx korterite erastamise kohta tehtud otsus õigusvastaseks osas, milles linnaosa läks vastuollu Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999 korraldusega nr 7822-k ning jättis avaldajad varasemate seisukohtade muutmisest ja erastamisest üheseltmõistetavalt informeerimata ehk vastavasse protsessi kaasamata“. Kohtule esitatud taotluse tunnistada linnaosa valitsuse tehtud erastamisotsus õigusvastaseks ja tühistada jättis halduskohus muus osas rahuldamata. Halduskohus põhjendas tühistamisnõude rahuldamata jätmist sellega, et vaidlustatud haldusakt on korterite ostu-müügilepingute sõlmimise tulemusel kehtivuse kaotanud ning seda ei ole enam võimalik tühistada. Ringkonnakohtu 15.11.2006 otsusega jäeti kaebajate apellatsioonkaebus Pärnu Halduskohtu otsuse peale rahuldamata.
  5. Kolleegium on seisukohal, et Pärnu Halduskohtu otsust saab, arvestades ka halduskohtu ja samas asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, mõista nii, et kaebuse osaline rahuldamine ei toonud kaasa eluruumide ostueesõigusega erastamise sisuliselt õigusvastaseks tunnistamist. Eluruumide ostueesõigusega erastamise kohta antud akte õigusvastaseks ei tunnistatud ning kaebuste rahuldamisega tuvastati vaid menetlusvigu erastamise 7
(11)3-04-342 otsustamisel. Seega on jätkuvalt olukord, kus kehtib maa tagastamise kohta antud haldusakt ja ka eluruumide ostueesõigusega erastamise lepingud on jõus. Halduskohtu otsust ei saa mõista ka nii, et maa tagastamise korralduse adressaatide huve tuleks eelistada eluruumid erastanud isikute huvidele. Viide erastamisotsuse õigusvastasusele osas, milles see läks vastuollu käesolevas asjas vaidlustatud korraldusega, ei ole nimetatud kohtuotsuse põhjendusi vaadeldes sisulise vastuolu tuvastamise kohta tehtud otsustus, sest kohus põhjendas otsust just menetlusveaga ega andnud hinnangut maa tagastamise korralduse adressaatide usaldusele selle korralduse kehtimajäämise suhtes.
  1. Halduskohus märkis apelleeritud otsuses, et varasema kohtuotsusega tuvastati, et ehitis ei ole vaadeldav õigusliku aluseta püstitatud ehitisena. Kolleegium märgib, et nimetatud asjaolu kohta võtsid kohtud seisukoha üksnes kohtuotsuse põhjendavas osas. Seega ei ole see asjaolu iseenesest käesoleva asja lahendamisel siduv, ent apellatsioonimenetluses menetlusosalised selles küsimuses enam ei vaidle. Apellatsioonimenetluses ei vaielda ka selle üle, et eluruumide erastamise ja sellega kaasneva maa erastamise otsused oleksid õigusaktidest tulenevalt pidanud prioriteetsena eelnema maa tagastamise otsustamisele ning maa tagastamise korraldus oli põhjusel, et see anti enne erastatava hoone teenindamiseks vajaliku maa piiride määramist ja maa ostueesõigusega erastamise otsustamist ning hõlmas ka selle hoone alust maad, õigusvastane. Pärnu Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu viidatud otsuste põhjendustes on neid asjaolusid selgitatud ning käesolevas asjas ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis kohtuotsustes väljendatud seisukohad ümber lükkaksid. Vahur Vahari, Rave Vahari, Erika Korva-Korba apellatsioonkaebustes esitatud väidetele ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. III
  2. Halduskohus asus käesoleva asja lahendamisel seisukohale, et maavanema protest oli esitatud pikka aega (ligi viis aastat) pärast vaidlustatud korralduse andmist ning avalikes huvides on maa tagastamise menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, samuti pikka aega kehtinud haldusakti kehtimajäämine. Sellest järeldas kohus, et oluline avalik huvi vaidlustatud korralduse tühistamiseks puudub.
  3. Kolmandate isikutena menetlusse kaasatud Xxxxxxxx xxx xxxx eluruumid erastanud isikute huve selgitades märkis halduskohus, et need isikud ei ole käitunud aktiivselt oma õiguste rikkumise väljaselgitamiseks ja oma huvide kaitsmiseks. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid ka selle kohta, et erastatud korterite omanikud on erastamisõigust usaldades teinud kulutusi elamule või korterile.
  4. Kolleegium nõustub maavanema ning Ants Kuusiku apellatsioonkaebustes esitatud seisukohtadega, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud avaliku huvi ja Xxxxxxxx xxx xxxx erastamise subjektide huvi olemasolu korralduse tühistamiseks. Avalik huvi, mis seisneb seaduslikkuse ja omandireformi õige läbiviimise tagamises ning õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamise nõuete vältimises, mida käesoleval juhul saavad pärast maa ostueesõigusega erastamise võimatuse selgumist nõuda Xxxxxxxx xxx xxxx eluruumid erastanud isikud või nende õigusjärglased, ei ole protesti hilise esitamisega vähenenud ega kadunud. Asjaolu, et maavanem esitas protesti alles ligi viis aastat pärast korralduse andmist, ei tähenda, et selle aja jooksul oleks avalik huvi oma tähtsuse minetanud. Olukorras, kus Xxxxxxxx xxx xxxx ostueesõigusega erastamise küsimus ei ole lahendatud, maa tagastamise korralduse kehtivus oli 30.04.2001 kuni 29.11.2002 peatatud ning erastamislepingud sõlmitud 19.10.2001, seega enne maa kandmist kinnistusraamatusse 13.02.2004, ei saa õigusrahu avaliku huvina pidada äratuntavaks. Eluruumide erastamisest nähtus linnavalitsuse soov asuda eluruumid erastanud isikutele maad ostueesõigusega erastama. Sellele jäid lootma ka erastamislepingud sõlminud kolmandad isikud. Maa kinnistusraamatusse kandmisest protesti esitamiseni kulus vaid veidi üle kaheksa kuu. 8
(11)3-04-342
  1. Erastamislepingud sõlminud kolmandate isikute huvi puudumist vaidlustatud korralduse tühistamiseks ei saa järeldada sellest, et nad õigeaegselt kohtusse ei pöördunud. Et erastamislepingud sõlmiti ajal, kui vaidlustatud korralduse kehtivus oli peatatud ning maad kinnistusraamatusse kantud veel ei olnud, võisid need isikud oodata, et linnavalitsus asub ise maa tagastamise menetlust uue asjaolu – erastamislepingute sõlmimise – tulemusel uuendama ja uuendatud menetluses maa erastamist võimaldab. Olukorras, kus oli ilmne samaaegselt maa ostueesõigusega erastamise ja maa tagastamise võimaluse puudumine, ei saa pidada erastamislepingu sõlminud kolmandaid isikuid oma huvide kaitsel põhjendamatult passiivseteks, kui maavanem algatas järelevalve maa tagastamise korralduse õiguspärasuse kontrollimiseks 21.04.2004, seega vaid veidi enam kui kaks kuud pärast maa kinnistusraamatusse kandmist. Need isikud ei kasutanud küll kõige efektiivsemat abinõu oma õiguste kaitseks – kohtusse pöördumise võimalust –, kuid sellest ei saa järeldada nende isikute huvi puudumist või vähest tähtsust maa tagastamise korralduse tühistamiseks. IV
  2. Halduskohus viitas maa tagastamise korralduse adressaatide usalduse alusena korralduse kehtima jäämise suhtes asjaolule, et maa on kantud kinnistusraamatusse, et adressaadid on teinud 05.05.2001 otsuse maa müümiseks ja teinud toiminguid viidatud otsuse täitmiseks. Kohus viitas seejuures haldusasja toimiku II kd tl-dele 104, 120 ja 121-
  4. Neist tõenditest nähtub, et vaidlustatud korralduse adressaadid otsustasid ajal, kui maa tagastamise korralduse kehtivus oli peatatud ja maa kinnistusraamatusse kandmata, maa võõrandada AS-le Laifan. Samuti pidasid tagastamiskorralduse adressaadid läbirääkimisi maa rentimiseks ja võõrandamiseks ning osalesid planeerimismenetluses. M. Lepistu selgitas ka halduskohtu istungil (II kd tl 182-183) õiguspärase ootusega seonduvat. Selgituste kohaselt toimusid läbirääkimised maa võõrandamiseks, AS Elrain ja AS Laifan hagidest tulenevalt on kolmandad isikud kandnud kahju.
  5. Kolleegium ei pea oluliseks käesoleva asja lahendamisel väiteid ja tõendeid seoses tagastamiskorralduse adressaatide usaldusega korralduse kehtima jäämise suhtes muus osas kui Xxxxxxxx xxx xxxx aluse ja selle vahetus läheduses asuva maa tagastamisega seonduv. Muu maa tuleb õigustatud subjektidele tagastada ka protesti rahuldamise korral. Protestis ei viidata asjaoludele, mis viitaksid linnavalitsuse korralduse õigusvastasusele muus osas peale Xxxxxxxx xxx xxxx teenindamiseks vajaliku maa määramata jätmise ja erastamata jätmise enne maa tagastamise otsustamist. Kolleegium ei pea tõenäoliseks, et selline erastamisele kuuluv maa oleks oluliselt suurem kui ehitise alune ja selle vahetus läheduses paiknev maa ning ulatuks Harku järveni või viilhallideni. Kohtuasjas nr 2-05-446 kantud menetluskulud on esiteks kostjate kasuks vajalikus ja mõistlikus suuruses välja mõistetud, teiseks seonduvad need aga viilhalli aluse, mitte Xxxxxxxx xxx xxxx aluse ja seda ümbritseva maaga. Maa tagastamise korralduse adressaatide väited, et viilhalli juurde tulnuks erastada sellisel juhul ka Xxxxxxxx xxx xxxx alune maa, ei saa olla õiged juba seetõttu, et Xxxxxxxx xxx xxxx teenindamiseks vajalik maa tuli erastada ning vaidlused AS-ga Laifan poleks üksnes selle asjaolu tõttu ära langenud. Viidatud tsiviilasjas esitas hageja oma väited seonduvalt viilhalli püstitamise õigusliku alusega.
  6. Alust pole arvata, et maa võõrandamiseks peetud läbirääkimiste pidamine või planeerimismenetluses osalemine sõltusid Xxxxxxxx xxx xxxx ehitise aluse maa erastamise küsimusest. Et maa tagastamine tuleb vähemalt osaliselt uuesti otsustada ka protesti rahuldamise korral, ei ole need kolmandate isikute kulutused seotud vahetult Xxxxxxxx xxx xxxx hoone aluse maaga. 9
(11)3-04-342
  1. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et maa tagastamise korralduse adressaadid on seoses vaidlusaluse maaga võtnud endale mingeid kohustusi, mille täitmiseks maatüki omamine on möödapääsmatu. Nad ei ole tagastatud maad asjaõigustega koormanud. Maa on jätkuvalt nende omandis. Seega ei mõjuta vaidlustatud korralduse tühistamine märgatavalt maa tagastamise korralduse adressaatide elukorraldust. V
  2. Ringkonnakohus leiab, et eelpool tuvastatud huvide kaalumisel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et maa tagastamise õigustatud subjektide usaldus maa tagastamise korralduse kehtima jäämise suhtes oleks kaalukam avalikust ja maad ostueesõigusega erastada soovivate isikute huvidest ning korralduse tühistamine sellest tulenevalt lubamatu. Ringkonnakohus ei nõustu küll Ants Kuusiku apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, et maa tagastamise korralduse adressaadid usalduse kaitse põhimõttele üldse tugineda ei saa, ent tagastamiskorralduse adressaatide omavaheline kokkulepe ja läbirääkimised kinnisasja võõrandamiseks ning korralduse andmisest möödunud aeg, arvestades ka ringkonnakohtu poolt eelpool selgitatud linnavalitsuse ja maavanema toiminguid ja akte, ei ole usalduse tekkimise seisukohast sedavõrd kaalukad, et annaks aluse protesti rahuldamata jätmiseks.
  3. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Harju maavanema, Vahur Vahari, Rave Vahari, Erika Korva-Korba ning Ants Kuusiku apellatsioonkaebused tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab maavanema protesti ja tühistab Tallinna Linnavalitsuse
  4. detsembri
  5. a korralduse nr 7822-k. Korralduse osaline tühistamine ei ole võimalik, kuna Xxxxxxxx xxx xxxx ehitise teenindamiseks vajaliku maa piire pole pädev haldusorgan – Tallinna Linnavalitsus – kindlaks määranud. Kinnistu, mis vaidlustatud korralduse alusel on moodustatud, ei koosne ka mitmest katastriüksusest (katastriüksus nr 78406:606:3520), mis võimaldaks tagastamiskorralduse osalist tühistamist.
  6. Kuna kolleegium rahuldab eelnimetatud apellatsioonkaebused ja teeb asjas uue otsuse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda teistel apellatsioonimenetluses esitatud väidetel, mis puudutavad maa tagastamise korralduse õigusvastasust ja väidetavaid menetlusnormide rikkumisi halduskohtu poolt. VI
  7. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab protesti, tuleb uuesti jagada ka menetlusosaliste menetluskulud. Protesti rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 92 lg 1). Protesti esitaja ega vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 7). Maa tagastamise korralduse adressaadid Virve Nurmik, Veelapine Rätsep, Tiiu Jervan, Vello Jervan, Ülle Untera ja Monika Lepistu peavad seetõttu, et nad kaasati menetlusse protesti esitaja vastaspoolel, oma menetluskulud kandma ise. Seetõttu jääb rahuldamata ka Vello Jervani apellatsioonkaebus. Vastustajalt Tallinna Linnavalitsuselt tuleb välja mõista kolmandate isikute Ants Kuusiku, Erika Korva-Korba, Vahur Vahari ja Rave Vahari menetluskulud vaatamata sellele, et linnavalitsus apellatsioonimenetluses palus protest rahuldada. Linnavalitsus ise vaidlustatud korraldust ei ole kehtetuks tunnistanud ning on seega põhjustanud nende kolmandate isikute menetluskulude kandmise apellatsioonimenetluses. Andres Jermošin menetluskulude väljamõistmist ei taotle. 10
(11)3-04-342 31. Apellatsioonimenetluses taotlesid Erika Korva-Korba 80 kr, Rave Vahar 80 kr ja Vahur Vahar 80 kr suuruse menetluskulu (riigilõiv) väljamõistmist. Ants Kuusik taotles apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist summas 82 366,65 kr, millest riigilõiv on 80 kr ja ülejäänu tasuti õigusabikuludena. Kulude kandmine on tõendatud. Kolleegium leiab, et see taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arve nr 20080121 spetsifikatsioonist nähtuvalt on 13.12.2007 ja 19.12.2007 kulutanud advokaat 2 tundi ja 10 minutit esindamiseks, kuid need kulud on tekkinud enne halduskohtu otsuse tegemist ja seega apellatsioonimenetluse eel. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Sellises summas kulud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuste arvu ja sisu, vastuste mahtu ja sisu ning asja lahendamist kirjalikus menetluses tuleb vastustajalt Tallinna Linnavalitsuselt välja mõista Ants Kuusiku kasuks menetluskulud summas 30 000 krooni. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.