4. Mõista kaebajale vastustajalt
lõikest 1, et esitatud kaebus kuulub
kohaselt halduskohtu pädevusse, kaebus kuulub lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Tasutud on riigilõiv 80 krooni riigilõivuseaduse § 56 lg 10 sätestatud suuruses. Kaebus on esitatud
Kaebus vastab
nõuetele ja
lg 9 alusel tuleb kaebus menetlusse võtta ning
3. Vastavalt
4. 20.10.2008 saabus kohtule haldusasjas nr 3-08-2025 (Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ kaebus Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2008 korralduse nr 564 tühistamiseks) Viimsi Vallavalitsuse taotlus menetluse lõpetamiseks
Taotluse põhjenduste kohaselt on Viimsi Vallavalitsuse 14.10.2008 korraldusega nr 640 tunnistatud kehtetuks vaidlusalune korraldus nr 564. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et ka käesolevas haldusasjas puudub senini olnud vaidluse objekt ning palus kaebajal teatada, kas kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega
5. 28.10.2008 teatas kaebaja, et nõustub menetluse lõpetamisega
Samuti esitas kaebaja taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 17 700.- krooni. Nimetatud summa sisaldab kaebaja esindaja poolt detailplaneeringu materjalidega tutvumist ja analüüsi, menetlusdokumentide ja kaebuse koostamist ning esitamist. Taotluse juurde on lisatud arve ja maksekorraldus. 6. 28.10.2008 saatis kohus vastustajale kohtunõude, milles palus hiljemalt 4.11.2008 esitada oma seisukoht kaebaja menetluskulude taotluse osas. 4.11.2008 esitas vastustaja oma seisukoha, milles taotleb kaebaja poolt esitatud menetluskulude vähendamist. Vastustaja leiab, et arvestades detailplaneeringu dokumentatsiooni mahtu, kaebuse alust, sisu ja motiive ning kaebaja ja teda esindava advokaadibüroo pikaajalist praktikat ning kogemusi vastustaja detailplaneeringute vaidlustamisel, ei saa detailplaneeringu vaidlustamisele sellise ajahulga kulutamist lugeda põhjendatuks. Samuti on sama esindaja suures osas sõnasõnalt kattuva ja analoogse seisukoha ja taotluse esitanud ka haldusasjas nr 3-08-2036, milles ta esindab AS-i Same Sport sama esemega kaebuses ning esitanud samuti samasisulise arve samasuguse summaga 17 700.- krooni. Vastustaja leiab, et eelpooltoodut arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 5000.- krooni. 7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna kaebaja ei taotle asja läbivaatamist, saab kohus menetluse lõpetada. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 8.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lg 1 p 4 sätestatud alusel.
Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et arvestades asja mahtu ja keerukust ning õigusabi osutanud isikute poolt tehtud töö suurust, tuleb menetluskulusid vähendada. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskulude suuruseks on 5000.- krooni. 9.
lg 4 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Rahandusministri 29.12.2006 määrusega nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ § 10 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Eelnimetatud korra § 11 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise avalduses märkida:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.