-i § 71 lg 5 ja § 81 lg 2 ette nähtud hindade moodustamise alused ja nende sätete täitmise tagamiseks on Konkurentsiametile antud õigus töötada välja ühtne metoodika, mida ettevõtjad saavad arvestada kooskõlastamiseks esitatavate hindade suuruse arvestamisel, et tagada vajalike ja põhjendatud kulude põhjendatud tulukuse arvesse võtmine ( § 72 lg 4 ja § 81 lg 3) ning Konkurentsiametit on
lg 4 ja § 81 lg 3 tulenevalt kohustatud hindade kooskõlastamisel lähtuma metoodikast. Järelikult tuleb Konkurentsiametil selleks, et otsustada, kas kooskõlastamiseks esitatud hinnad on kujundatud kulupõhiselt ja põhjendatud tulukust arvesse võttes ja kas tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud, läbi viia ettevõtja hindade kujunemise aluseks olnud andmete kontroll ja analüüs juhindudes kõnealusest metoodikast.
lg 5 ja § 81 lg 2 nõuetega on kooskõlas , et Konkurentsiamet ei aktsepteeri VT Metoodika p 5.6.6 järgi hindade kooskõlastamisel ja kontrollimisel kulusid, mis on majandusanalüüsi käigus osutunud mittepõhjendatuks. 13.Konkurentsiamet on esitatud taotluste menetluses analüüsinud muu hulgas erinevate kulukomponentide põhjendatust kooskõlas VT ja EKK metoodikatega ja otsuse lk 11-14 ning lk 20 p.2.2.3 on toodud põhjendused selle kohta, miks lähtuvalt
lg-st 5 ei pidanud Konkurentsiamet põhjendatuks kulutusi sisseostetavatele töödele ja teenustele, transpordile, remondile ja hooldusele , millised kulutused arvestatakse ärikulude hulka. Materiaalse põhivara soetamisega seotud kulu on kapitalikulu, mida käsitletakse ärikuluna ( VT Metoodika p.3.19, EKK metoodika p3.18). Konkurentsiametil tuleb hindade kooskõlastuste taotluste läbivaatamisel analüüsida ettevõtja poolt esitatud kõiki ärikulusid, sealhulgas põhivara soetamisega seotud kulusid, sest nimetatud ,kulu on hindadesse lülituv kulu. Kui ilmneb, et hindade sisse on arvestatud mittepõhjendatud kulusid või kulusid, mille lülitamist tasusse keelab Metoodika, on Konkurentsiametil õigus anda hinnang ja teha korrektsioone. Konkurentsiamet ei pidanud (otsuse lk 15 p.1.3 ja lk 22 p 3) põhjendatuks taotluses toodud ulatuses püsikulude lülitamist kooskõlastamiseks esitatud hindade sisse ja ei aktsepteerinud põhivara soetamiseks tehtud kulutuste arvestamist EKK-sse toodud mahus ega põhivara maksumuse lülitamist VT-sse otsuse p.2.2.4 lk20 ja p.2.2.4 lk 14 toodud põhjendustel ning sealjuures ei ole Konkurentsiamet ületanud pädevust ja on toiminud kooskõlas Metoodikaga ja
-ga. 14. Tarbijatele rakendatavate hindade kooskõlastamise eesmärgiks on EKK metoodika p.2.3 kohaselt elektrienergia tarbijate kaitsmine ebaõiglaste hindade eest. Konkurentsiamet saab täita temale seadusest tulenevat ülesannet välja selgitada
-s ettenähtud hindade kujunemise kulupõhisust läbi ettevõtte tegevuse majandusliku analüüsi ja kontrolli metoodikas nimetatud reguleerimismeetodite abil.Kulutus on põhjendatud, kui ta ei ole mitte ainult kantud, vaid ka vajalik teenuse osutamiseks. Tarbijailt ei saa nõuda ebaefektiivse majandamisega kaasnevate lisakulutuste kandmist .Konkurentsiamet järgib
-st võrguettevõtjale või elektrienergiamüüjale teenuse hinna kujundamisel tulenevate kohustuste täitmist ka siis, kui menetleb kooskõlastamiseks esitatud hindu. Vaidlustatud otsusega ei sekkunud Konkurentsiamet põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadusse.
lg 2 ja EKK Metoodikas ettenähtud kulutuste põhjenduse ja vajalikkusega hinnakujunduses. Konkurentsiameti kasutuses olevad lepingud, mis on otsuses nimetatud, kinnitavad, et autotranspordi kasutamisega seotud avarii- ja hooldustöid ei tee kaebuse esitaja, samuti ei tulene neist lepingutest, et kaebuse esitaja kohustuseks oleks kindlustada lepingupartnerid teenuse osutamisel transpordiga. IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 16. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 17. Elektrituruseaduse (
) § 73 lg-st 1 tulenevalt peab võrguettevõtja kooskõlastama Konkurentsiametiga võrgutasud, sealjuures võrgutasude kooskõlastamisel peab Konkurentsiamet muu hulgas arvestama §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.
lg 4 sätestab , et Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab muu hulgas arvestama §-s 71 sätestatut.
lg 5 kohaselt peab võrgutasude suurus võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt.
lg 1 näeb ette, et võrguettevõtja müüb tema võrguga ühendatud elektripaigaldist valdavale turuosalisele elektrienergiat käesoleva seaduse §-s 81 ettenähtud hinnaga, kui turuosalisele laieneb § 75 lõikes 1 sätestatud kohustus või kui turuosalisel ei ole majanduslikult konkureerivat võimalust osta elektrienergiat teiselt müüjalt ( müügikohustus).
käsitleb müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia hinda ning näeb lõikes 1 ette, et võrguettevõtja või käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja kooskõlastab müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet järgib piirmäära kooskõlastades muu hulgas käesoleva paragrahvi lõiget 2 ning võrguettevõtja või müüja tüüptingimusi. Sama paragrahvi lõige 2 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirmäära suurus peab olema selline, mis katab müügikohustuse täitmiseks ostetava elektrienergia eeldatava keskmise ostuhinna ning elektrienergia müügiks ja müügikohustuse täitmiseks õigusaktis või tegevusloa tingimustes ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused ning tagab põhjendatud tulukuse.
lg 3 näeb ette, et Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna põhjendatud piirmäära arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest nimetatud hinna piirmäära kooskõlastamisel. Konkurentsiamet järgib metoodikat välja töötades käesoleva paragrahvi lõiget 2 ja muid asjakohaseid sätteid. Kaebuse esitaja on õigesti leidnud, et võrgutasude ( VT) ja müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna (EKK) piirmäära kooskõlastamisel on Konkurentsiamet (KA) seotud ElTS § 71 lg 5 ja 81 lg 2 sätestatud hindade moodustamise alustega , samuti
lg 3 ja § 72 lg 4 lähtuvalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud „Müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna arvutamise ühtse metoodikaga“ ( EKK metoodika) ja „Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtsest metoodikaga“ ( VT Metoodika). Kohus nõustub ka kaebuse väitega, et haldusakti andmisel peab KA kaaluma neid asjaolusid, millele on tal õigus rajada oma otsus. Ekslik on aga AS Morrison Invest seisukoht, mille kohaselt on Konkurentsiameti pädevuses otsustada, milline on temale esitatud andmete põhjal VT ja EKK piirmäär ning et Konkurentsiametil puudub pädevus hindamaks, kas ettevõtja poolt tehtavad kulutused on tema arvates põhjendatud või mitte ning põhjendada sellise hinnanguga oma hilisemat haldusakti.
lg 1 kohaselt reguleerib käesolev seadus elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. Viidatud sättest koos
lg 2 kui ka § 71 lg 5 tuleneb, et võrgutasude ja elektrienergia müümisel piirmäärade kehtestamise aluseks ei ole ainult põhimõte, mille kohaselt peab piirmäära suurus võimaldama võrguteenuse pakkujale ja elektrienergia müüjale katta selleks tehtavad kulutused, nagu leiab kaebuse esitaja, vaid sealjuures tuleb piirmäärade kooskõlastamisel järgida ka tarbijate huvide kaitse tagamise põhimõtet, mis seisneb põhjendatud hinnaga elektrivarustuse tagamises. KA kehtestatud ühtsed metoodikad piirmäärade arvutamiseks, mis peavad arvestama
lg 5 ja § 81 lg 2 sätestatud põhimõtetega , on välja töötatud arvestades põhimõtet, et nii VT-sse kui EKK-sse lülitatakse vaid vajalikud ja põhjendatud kulud. Nii näiteks VT metoodika p.2.3 kohaselt on VT metoodika mõeldud elektrivõrgu ettevõtete reguleerimiseks KA poolt, pidades silmas järgimisi eesmärke: 1) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtetel jääda majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks, s.o. katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja võõrvahendite arvelt vajalikke investeeringuid; 2) luua ettevõttele piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks;3) tagada investoritele vastuvõetav tulu nende poolt investeeritud kapitalilt ehk vähemalt samaväärne tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega investeeringutelt. Sama metoodika p.2.4 kohaselt seisneb ettevõtte tegevuse reguleerimine järgmises: turgu valitsevate ettevõtete poolt väljatöötatud hindade, elektrienergiaga seotud teenuste hindade kooskõlastamises ja kontrollis. ElTS-is on sätestatud põhimõtted, milles on määratud kindlaks KA pädevused ja õigused. Sellest lähtuvalt on välja töötatud ka metoodika . VT metoodika p.1.4 kohaselt on ettevõtte tegevuse reguleerimisena käsitletav elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja müügiga tegeleva ettevõtte kontroll KA poolt eesmärgiga kujundada hinnad, mis ressursside ratsionaalsel kasutamisel tagavad ettevõtte ärikulude katmise, ettevõtte tegevuse efektiivsuse suurendamiseks, energia varustuskindluse tagamiseks ja keskkonnahoiuks vajalike investeeringute tegemise ning põhjendatud tulukuse investeeritud kapitali. Eeltoodust tulenevalt peab KA poolt läbiviidav kontroll , mis väljendub ka piirhindade 6 kooskõlastamises, tagama nimetatud eesmärke järgivate hindade kujundamise. Sama metoodika p.1.10 nähtuvalt on kontrollitavateks kuludeks kulud, mida ettevõte saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Metoodikast nähtuvad ka kontrollimise võtted, mida KA on õigustatud kasutama ning KA-l on eeltoodust tulenevalt õigus anda hinnang kulude efektiivsusele. Ka EKK metoodikast nähtuvalt on see metoodika mõeldud elektrienergia müügi reguleerimiseks KA poolt ning müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna arvutamiseks, pidades silmas järgmisi peamisi eesmärke: 1)elektrienergia tarbijate kaitsmine; 2) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtetel jääda majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks, s.o. katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja võõrvahendite arvelt vajalikke investeeringuid; 3)luua ettevõttele piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks ning 4) tagada investoritele vastuvõetav tulu nende poolt investeeritud kapitalilt ehk vähemalt samaväärne tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega investeeringutelt. Sealjuures sätestab EKK metoodika, et ettevõtte tegevuse reguleerimine seisneb turgu valitsevate ettevõtete poolt väljatöötatud hindade ja elektrienergiaga seotud teenuste hindade kooskõlastamises ja ettevõtete majandustegevuse kontrollis Elektrituru seaduses sätestatud põhimõtetele tuginedes. Metoodika p.1.4 kohaselt tuleb ettevõtte tegevuse reguleerimisena mõista ettevõtte tegevuse kontrolli KA poolt eesmärgiga kujundada elektrienergia kaalutud keskmised hinna piirmäärad ja elektrienergiaga seotud teenuste hinnad, mis ressursside ratsionaalsel kasutamisel tagavad: ettevõtte ärikulude katmise; ettevõtte tegevuse efektiivsuse suurendamiseks, energia varustuskindluse, tagamiseks ja keskkonnahoiuks vajalike investeeringute tegemise ja põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. Metoodika p.1.18 kohaselt on reguleeritava tegevusena käsitletav ettevõtte majandustegevus, mille suhtes KA rakendab kas ex-ante või ex-post regulatsiooni ning p.1.2 kohaselt on KA poolt otseselt (ex-ante) reguleeritava kauba ja teenusena käsitletav nimetatud regulaatori poolt kooskõlastatav müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäär.Mittekontrollitavate kuludena on metoodika p.1.13 tulenevalt käsitletavad need kulud, mis ei ole mõjutatavad ettevõtte majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõttevälistest teguritest ning p.5.5 kohaselt rakendatakse sellistele kuludele täielikku hinnas kajastamise printsiipi. Samas sätestab metoodika p.5.6 kuluartiklid, mida KA hindade kooskõlastamisel ei aktsepteeri ning see loetelu ei ole ammendav, kuna p.5.6.7 on märgitud, et KA ei aktsepteeri ka teisi ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulusid. KA teostab p.5.8 kohaselt ettevõtte ärikulude analüüsi, kasutades metoodikas loetletud meetodeid, sealhulgas on märgitud erinevate kulukomponentide põhjendatuse analüüs.
lg 1 kohaselt on
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riikliku järelevalve teostajaks Konkurentsiamet.
sätestab Konkurentsiameti ülesanded, viidatud paragrahvi lg 1 p 3 tulenevalt on KA ülesandeks
lõikes 1 nimetatud EKK piirmäära kooskõlastamine, lähtudes §-st 81, viidatud lõike punkti 8 kohaselt on KA ülesandeks muu hulgas § 71 lõike 1 punktides 3-5 nimetatud võrgutasude kooskõlastamine. KA kehtestatud ühtsed metoodikad piirmäärade arvutamiseks, mis peavad arvestama
lg 5 ja § 81 lg 2 sätestatud põhimõtetega , on eespooltoodust tulenevalt välja töötatud arvestades põhimõtet, et nii VT-sse kui EKK-sse lülitatakse vaid vajalikud ja põhjendatud kulud ning KA poolt läbiviidav kontroll, mis toimub kooskõlas metoodikates sätestatud kontrollimeetoditega, peab tagama hindade kujunemise läbipaistvuse ja põhjendatud kulukuse. Kui KA-l oleks vaid õigus teostada kooskõlastamiseks esitatud hindade osas kontrolli kaebuses väidetud määral – s.o.kontrollida,kas kulud on seotud teenuse hinnaga ja kas need on matemaatiliselt õiged, ei täidaks KA tegevus hindade kooskõlastamisel oma eesmärki. Eeltoodust tulenevalt on ekslik ja vastuolus
eespoolviidatud sätete ja metoodikatega kaebuse väide, mille kohaselt on Konkurentsiameti pädevuses otsustada, milline on temale 7 esitatud andmete põhjal võrgutasude ja EKK piirmäär, mitte anda hinnangut sellele, kas võrguteenuse pakkuja ja elektrienergia müüja kulutus esitatud mahus on vajalik. Kuna VT ja EKK metoodikatega on välja töötatud ühtsed alused hindade kulupõhiseks kujundamiseks ning metoodikatest peavad lähtuma nii ettevõtjad kui ka KA , siis tulebki metoodikates toodud kontrollivõtteid kasutades KA-l teostada ka majandustegevuse analüüse, selgitamaks, kas tegemist on põhjendatud kuludega. Seega oli KA õigustatud andma hinnangut sellele, kas kulutus esitatud mahus on vajalik, mis hõlmab ka seisukohavõtu selles, kas kulutus on tingitud ettevõtte tegevuse ebamajanduslikkusest ehk siis kas võrguteenuse pakkuja ja elektrienergia müüja tegutseb KA arvates otstarbekalt . Diskretsiooniveaga on tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, Konkurentsiamet ei ole eeltoodust tulenevalt võtnud kaalumisel aluseks asjaolusid, millele Konkurentsiametil puudub pädevus hinnangut anda ning ei ole sellega väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest. Konkurentsiamet on
ja metoodikatest lähtuvalt jõudnud järeldusele, et AS Morrison Invest poolt taotletud võrgutasude ja müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäär tuleb jätta kooskõlastamata, kuna äriühingu poolt esitatud andmed ei tõenda ega põhjenda kulupõhisust täies ulatuses. Põhiseaduse § 31 teisest lausest tulenevalt võib seadusega sätestada ettevõtlusega tegelemise tingimused ja korra . Kohus nõustub vastustajaga siinkohal selles, et
-st tulenevad kohustused, mida teenuse hinna kujundamisel on võrguettevõtja või elektrienergia müüja kohustatud järgima ning KA poolt oma pädevuse piires ja seadusega ning metoodikatega kooskõlas hindade kooskõlastamise menetluses vastu võetud otsusega, millega tagati tarbijate põhjendatud hinnaga elektrivarustus kui elektrituru toimimise üks põhimõte , ei ole Konkurentsiamet väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest ja sellega ei piirata ebaproportsionaalselt kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust 18. Vaidlustatud otsuse p.2.2.4 ( lk 14, tl 18) on Konkurentsiamet asunud seisukohale, et kapitalikulu ( 148, 901 tuh krooni) arvutamisel ei saa arvestada reguleeritava vara väärtusega, kuna olemasoleva jaotusvõrgu ehitusega seotud kulud on võrguga liitunud klientide poolt läbi liitumistasude kinni makstud. Kaebuse väitel ei ole KA arvestanud kaebuse esitaja seisukohaga, et liitumistasud on saanud kolmas isik, mitte kaebuse esitaja ning otsusest ei selgu, miks ei ole kaebaja selgitusega arvestatud. Vaidlust ei ole selles, et VT kooskõlastamise taotluses esitas AS Morrison Invest kapitalikulu summas 148,901 tuh krooni ning et VT-sse olid lülitatud kulud, mis olid seotud materiaalse põhivara soetamisega ning seisnesid Heldri elamurajooni jaotusvõrgu väljaehitamisega seotud kuludes. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitajale võimaldatud anda selgitusi jaotusvõrgu soetamiskulude kohta- Konkurentsiameti 11.03.2008 kirjas ( tl 100-120) on analüüsitud AS Morrison Invest poolt esitatud taotluses kooskõlastamiseks mõeldud tariifide põhjendatust ja on esitatud KA seisukohad, sealjuures on tuginevalt Heldri elamurajooni jaotusvõrgu väljaehitamise maksumuse kohta läbiviidud analüüsile KA leidnud, et 45 kodukliendi liitumistasudest on siiani kaetud ligi kahekordne jaotusvõrgu maksumus ning seda olukorras, kus summaarne alajaamade võimsus ei ole täiel määral kasutatud ( tl 114-115). Vastusena KA analüüsile ja tõstatatud küsimustele on äriühing koostanud kirja 13.03.2008 ( tl 120), milles on ta selgitanud, et tarbijate varustamiseks mõeldud jaotusvõrgud on ta omandanud 2004.aastal ja on kinnitanud, et AS-le Morrison Invest ei ole võrkude ehitamiseks liitumistasusid laekunud ( tl 143) . Kaebuse esitaja 06.06.2008 kirjas on korratud varasemat väidet liitumistasu mittesaamisest. Kuigi kaebuse esitaja on liitumistasude saamist eitanud ja on viitanud kolmandale isikule, on põhjendamatu kaebuse väide , mille kohaselt vaidlustatud otsusest ei selgu, miks ei ole kaebaja selgitusega arvestatud. Viidatud otsuse punktis 2.2.4 ( otsuse lk 14, tl 18) on Konkurentsiamet 8 viitega VT metoodika p 5.2 ja KA-l olemasolevale tõendusmaterjalile asunud seisukohale ,et kapitalikulu arvutamisel ei saa arvestada reguleeritava vara väärtusega, sest jaotusvõrgu ehitusega seotud kulud on võrguga liitujad liitumistasude kaudu kinni maksnud. VT Metoodika ülalmärgitud punktist tuleneb üheselt, et tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara reguleeritava vara hulka ei arvata ning sellelt amortisatsiooni ei arvestata. Järeldusele , et jaotusvõrgu ehitusega seotud kulud on käesoleval juhul võrguga liitujad liitumistasude kaudu kinni maksnud , on KA jõudnud tuginedes tema käsutuses olemasolevatele tõenditele ja teabele, mis samuti on otsuses ära märgitud ning mis lükkavad kaebuse esitaja väited ümber. Esmalt on märgitud kaebuse esitaja poolt 10.05.2000.a. Energiaturu Inspektsioonile saadetud Heldri elamurajooni kaebaja elektrivõrguga liitumise hinnad ja liitumise tingimused ( tl 144-145), millest nähtub, et elektrienergia liitumistasu aluseks on kalkulatsioon kw kohta ning liitumistasu hulka on arvestatud elektri ehitustööd ja projekteerimine, samuti viidatud liitumistasu kalkulatsioonist liitumistasu saamist kellegi kolmanda poolt ei nähtu. Kaebuse esitaja elektrivõrguga liitumise eest liitumistasu kaebuse esitajale maksmise nõudmist kinnitab Konkurentsiameti poolt otsuses viidatud 03.05.2004 AS Morrison Invest kiri nr 04/99, milline oli esitatud seoses A. K. kaebuse menetlusega. Kohtuistungil selgitas Konkurentsiamet täiendavalt, et amet on korduvalt lahendanud liitumistasudega seotud kaebusi AS Morrison Invest kohta ja kuna
p 1 lg 1 kohaselt on jaotusteenust osutaval võrguettevõtjal õigus võtta liitujalt võrguga ühendamise eest liitumistasu, on Konkurentsiamet nendes vaidlustes toetanud kaebuse esitaja seisukohta, et ettevõtjal on õigus liitumistasusid nõuda.Sealjuures viitas vastustaja täiendavalt J. B. kaebusele, milles vastustaja seletuse kohaselt toimus ka kohtumenetlus. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-06-775 B. ja J. B. kaebused Energiaturu Inspektsiooni 21.03.2006.a. otsuse nr 45-TK/ElTS tühistamiseks) Energiaturu Inspektsioonile esitanud kaebused J.B. ja J. B. AS „Morrison Invest“ tegevuse peale.Kaebuse kohaselt esitasid kaebajad 29.12.2005.a. AS-le „Morrison Invest“ taotluse elektri sisselülitamiseks Viimsi vallas Haabneemel xxxxxxxx, 6.01.2006.a. esitas AS „Morrison Invest“ esindaja Margus Valdes kaebajatele arve nr 260022, mille mittetasumisel pole võimalik kinnistut elektrivõrguga ühendada. Kaebajad keeldusid nimetatud arve tasumisest, kuna arves nimetatud teenuste eest on tasunud kinnistu endine omanik ning see kulu sisaldub juba kaebajate poolt ostetud kinnistu ostuhinnas, mistõttu aktsiaseltsil pole õigust nõuda nende kulude teistkordset tasumist. Arve maksmata jätmisel keeldus AS „Morrison Invest“ xxxxxxx asuvat tarbimiskohta elektrivõrguga ühendamast ning võrguteenuse ja elektrienergia ostu-müügi lepinguid sõlmimast. 21.03.2006.a. otsusega nr 45-TK/ElTS luges ETI kaebuse põhjendamatuks Tallinna Halduskohtu 22.06.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Seega eespooltoodud kaebuse esitaja kirjad , mis kinnitavad liitumistasude, mille hulka on arvestatud jaotusvõrgu ehitamisega seotud kulud, võtmist ning ka KA poolt lahendatud kaebuse esitaja ja liitujate vahelised vaidlused, kus AS Morrison Invest ei ole enne liitumistasu maksmist kaebuse esitajaid, s.h.J. B., võrku liitnud, lükkavad ümber kaebuse esitaja väite liitumistasude m ittevõtmisest ja seega kinnitavad KA seisukoha põhjendatust jaotusvõrgu ehituse ja planeerimisega seotud kulutuste suhtes VT metoodika p 5.2 kohaldamisest. 19.
lg 4 kohaselt kohaldatakse selles seaduses käsitletud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, arvestades
-st tulenevaid erisusi. HMS § 40 lg 1 näeb ette, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Konkurentsiamet on asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja seega ka uurimisprintsiibi järgimiseks andnud kaebuse esitajale võimaluse esitada selgitusi, vastuväiteid ja põhjendusi ning ärakuulamisõigust seega KA rikkunud ei ole. 9 Kaebuse väitel on KA jätnud tähelepanuta AS Morrison Invest poolt 06.06.2008 esitatud selgitused ja arvutused seoses põhjendatud tulukuse arvestusega. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on KA 21.05.2008 ja 22.05.2008 kirjadele kaebuse esitaja vastanud lisaks 13.03.2008 selgitustele ka 06.06.2008 kirjaga, ent selles kirjas ei ole selgitatud kapitalikulu kujunemist, vaid on korratud varasemat väidet liitumistasu mittesaamisest. Kaebuse esitaja selle seisukoha osas on otsuses põhjendused toodud ning varasemat seisukohta kordava kirja märkimata jätmine ei too kaasa otsuse õigusvastasust. Vaidlustatud otsuse tegemisel on KA arvestanud tuvastatud faktiliste asjaolude ning asjas kogutud tõenditega, mis on ka käsitletavas otsuse p. p.2.2.4 märgitud, lisaks on KA põhjendanud oma otsust viitega VT metoodika p-le 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.