← Eesti

2-08-77792/10

Obsah (5)§ 661§ 428§ 430§ 168§ 150

2-08-77792 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja 5. juuni 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-08-77792 Tsiviilasi S L-K hagi T K vas

§ 661lg 4 tsiviilasjas nr 2-0808-77792 esitatava määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ühele

(1)päevale. .7 Pooled on kokku kokku leppinud, et poolte tsiviilasjas nr 22-0808-77792 raames kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-
  2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist S LL-K (isikukood xxx ) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 31 125 krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx ASAS-i Swedbank.
  3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe
(1)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-77792, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud S L-K (hageja) esitas 20.11.2008 Harju Maakohtule hagi T K (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada hageja ja kostja abieluline ühisvara alljärgnevalt: 1) kostja ainuomandisse jääb ½ mõtteline osa Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr xxx kantud kinnistust, asukohaga Xxx , sihtotstarbega maatulundusmaa, pindalaga 1 ha: 2) kostja ainuomandisse jääb mootorsõiduk Xxx , esmase registreerimise aasta 2000, registreerimismärgiga xxx ; 3) kostja ainuomandisse jäävad aktsiad, kogus 400, nimiväärtusega 400 krooni; 4) kostja ainuomandisse jääb A-osak, kogus 2, nimiväärtus 1 000 krooni; 5) kostja 5
(8)2-08-77792 ainuomandisse jääb aktsia, kogus 500; 6) hageja ainuomandisse jääb Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand xxx, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 2 062 m2. 28.05.2009 kohtuistungil taotlesid pooled täiendavat tähtaega, et sõlmida kompromissleping. Kohus rahuldas poolte taotluse. 05.06.2009 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, milles pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Pooled on omavahel kokku leppinud kuidas abielust tekkinud ühisvara jagada. Pooled on kokku leppinud, et vastavalt

§ 661lg 4 tsiviilasjas nr 2-08-77792 esitatava määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ühele

(1)päevale. Pooled on kokku leppinud, et poolte tsiviilasjas nr 208-77792 raames kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on 05.06.2009 esitanud kohtule taotluse, milles palub tagastad pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lgle 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kohus selgitab pooltele, et

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle 6

(8)2-08-77792 tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 18.11.2008 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitusega: „riigilõiv“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 12 250 krooni ning 04.12.2008 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitusega: „täiendav riigilõiv“) täiendava riigilõivu 50 000 krooni. Kokku on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 62 250 krooni, seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 31 125 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-i.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Raivo Einula kohtunik 7

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.