← Eesti

2-08-88013/5

Obsah (5)§ 661§ 428§ 430§ 168§ 150

2-08-88013 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-88013 Tsiviilasi KK hagi SK vastu ü

§ 661lg 4 on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele

(1)päevale.
  1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-08-
  3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist KKile (isikukood 37808194714) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 18 875 krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx.
  4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe
(1)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-88013, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud KK esitas 22.12.2008 Harju Maakohtule hagi SK vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja tunnistada xxxasuv kinnistu (registriosa nr xxx) mõtteline osa suurusega 1000/3210, mille omanikuna on kinnistusregistrisse kantud SK, abikaasade SK ja KK ühisvaraks; jagada SK ja KK ühisvaraks olev 1000/3210 mõtteline osa xxx asuvast kinnistust poolte vahel võrdsetesse mõttelistesse osadesse ja kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa xxx omanikena KK 1000/6420 kaasomandist ja SK 1000/6420 kaasomandist. 14.05.2009 kohtu eelistungil taotlesid pooled täiendavat tähtaega, et arutada kompromissi võimalikkust poolte vahel, mille kohus rahuldas. 02.06.2009 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, milles pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et kinnistu Harjumaal, Xxx(registriosa number xxx) 1000/3210 suurune mõtteline osa jääb kostja ainuomandisse; kostja kohustub tasuma hagejale kompromissisummana kokku 600 000 krooni abikaasade poolt ühiselt abielu kestel kostja lahusvarale tehtud parenduste eest; kostja kohustub tasuma 500 000 krooni hagejale kohtu 2 2-08-88013 poolt kompromisslepingu kinnitamisele järgneva kuu jooksul hageja arveldusarvele; kostja kohustub tasuma ülejäänud 100 000 krooni igakuiselt võrdsetes osades, so iga kuu 15-ndaks kuupäevaks 2 500 krooni. Kostja alustab igakuiste kuumaksete tasumist kolm kuud peale põhisumma tasumist. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled kinnitada, et on teadlikud

§ 428ning § 432 kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.

Pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale. Hageja palub tagastad pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kohus selgitab pooltele, et

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3 2-08-88013 Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja eest on AS Advokaadibüroo Paul Varul tasunud 23.09.2008 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv KK ühisvara jagamise hagiavalduselt“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 37 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 18 875 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Raivo Einula kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.