2-08-6083/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-6083 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal Tsiviilasi L. T. hagi P. T. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 13 350 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.10.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P. T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. T. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX), esindaja Monika Sulg Kostja P. T. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX, XXXXX XXXXXXX), esindaja adv Imbi Seimar RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 15.10.2008 otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt alates 24.07.2007 kuni 17.02.2008 ning jätta hagi selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Otsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: Välja mõista P. T.lt L. T. kasuks igakuine elatusraha XX.XX.XXXX sündinud tütre J. E. T. ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 18.02.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.05.
3. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue Poolte abielust on XX.XX.XXXX sündinud ühine laps J. E. . Pooled lahutasid abielu 14.03.
4. Tütar elab hagejaga üürikorteris ja on hageja ülalpidamisel. Hageja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps eelmisest kooselust. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähesel määral, s.t tasunud 2007.a keskmiselt 893 krooni kuus. Seega on kostja elatusraha võlgnevus alates veebruarist 2007 12 541 krooni. Kulutused lapsele on ühes kuus 5298 krooni: eluasemekulud 1600 krooni, kulutused toidule 1000 krooni, kulutused transpordile 500 krooni, sidekulud 50 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 848 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500 krooni, muud vältimatud püsikulutused 400 krooni. Hageja igakuine töötasu on 12 014 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt elatise võlgnevus perioodil veebruar 2007 kuni veebruar 2008 summas 12 541 krooni ja alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatusraha alates kohtuotsuse tegemisest summas 2175 krooni kuus. Kostja on võtnud vabatahtlikult osa lapse ülalpidamisest, tasudes lasteaia ja huviringides käimise eest, samuti riiete, jalanõude, mähkmete ning vabaajaürituste eest vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja töötasu on 14 500 krooni, lisaks igapäevastele kulutustele on kostjal igakuine kohustus panga ees 4000 krooni. Kostja on tasunud ajavahemikul veebruar 2007 kuni veebruar 2008 elatusraha lapsele keskmiselt ühes kalendrikuus 1747 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis P. T.lt välja L. T. kasuks elatise lapsele tagasiulatuvalt alates 24.07.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus ning alates 01.01.2008 2175 krooni kuus. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma elatusraha tagasiulatuvalt alates veebruarist 2007 või mitte. Kohus asus seisukohale, et ei esine PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata jätmiseks. Paljasõnaline on kostja väide, et ta on ajavahemikul 24.07.2007 kuni 31.12.2007 maksnud tütrele elatusraha 26 206 krooni, s.o 1747 krooni kuus. Kostja konto väljavõtetega on tõendanud, et ta on tasunud perioodil 18.02.2007 kuni 18.02.2008 lapsele elatusraha kogusummas 6074 krooni, s.o 506, 17 krooni kuus. Pooltevahelise kirjavahetusega ei saa tõendada elatusraha tasumist. Kuna hageja on seisukohal, et kostja on nimetatud perioodil tasunud lapsele elatusraha 893 krooni kuus, siis kostjal on osaline elatusraha võlgnevus. 2007.a oli ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 1800 krooni, seega tulnuks kostjal tasuda perioodil 18.02.-31.12.2007 lapsele elatusraha 10 kuud ja 12 päeva x 1800 krooni = 18 720 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 2007.a keskmiselt kalendrikuus 893 krooni, s.o perioodil 18.02.-31.12.2007 10 kuud ja 12 päeva x 893 krooni = 9287,20 krooni. Seega on kostja tasunud elatusraha miinimumsummat 9287, 20 krooni: 1800 krooniga ≈ 5 kuud ja 5 päeva, s.o kuni 23.07.2007 ning elatusraha võlgnevus on kostjal alates 24.07.
5. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise enne hagi esitamist perioodil 24.07.2007 kuni 18.02.2008 tütar J. E. T. ülalpidamiseks. Maakohus ei ole välja selgitanud asjas olulisi asjaolusid ja on teinud kirjalikus menetluses ilma pooli ära kuulamata ebaõige ja põhjendamatu lahendi. Peale kooselu lõppemist säilisid pooltel tihedad ja normaalsed suhted seoses ühise lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. Kostja on aktiivselt osalenud kõiges ja püüdnud igati seista lapse 2 heaolu eest. Kostja lähtus lapse vajaduste osas hagejalt saadud andmetest. Et selliselt toimis lapse ülalpidamine, seda tõendab kostja poolt ühe kuu lõikes esitatud meilivahetus hagejaga ning sellele lisatud maksekorraldus. Hageja teatas kuludest ning kostja kandis sellele vastavalt raha üle. Kostja ei pidanud õigeks esitada kohtule kogu aasta väljavõtteid, arvates, et koormab sellega kohut. Hageja ei eitanud oma vastuses kostja osalemist lapse ülalpidamises, vaid rääkis kuludokumentide puudumisest. Tütre lasteaiatasu ning huviringide eest tasus kostja otse arve esitajale igakuuliselt. Kohus ei ole seda arvesse võtnud. Igapäevaselt hoolitses kostja lapse transportimise eest ning päevase toitlustamise eest. Samuti veetis laps kostjaga sageli nädalavahetusi ning pikemalt aega suvel ning oli siis täielikult kostja ülalpidamisel. Ka neid eeltoodud kostja kulutusi lapse heaks ei ole kohus arvesse võtnud. Kohtule esitatud tabelis on toodud kõik kostja poolt kantud ja tõendatavad kulutused lapsele, see ei sisalda transpordile kulutusi ja kulutusi lapse ülalpidamiseks tema juures viibides. Kohus jättis arvestamata kostja esitatud tabeli kuude lõikes ja kulutuste kaupa. PKS § 61 lg 4 käsitleb kohtu poolt väljamõistetavat elatise suurust vanema poolt kohustuse mittetäitmisel, mitte aga poolte omavaheliste kokkulepete puhul, kui vanem, kes on õigustatud elatist saama, esitab oma nõuded vastavalt vajadustele, mida tema peab õigeks. Vastavalt eeltoodule tasus kostja veebruarist 2007 kuni 31.12.2007 keskmiselt igakuiselt elatusraha 1763, 60 krooni. Seega täitis kostja lapse ülalpidamise kohustust vabatahtlikult ja lapse ema poolt määratletud suuruses. Arusaamatud on kohtu aritmeetilised arvestused ning otsustus, et õige on elatis välja mõista alates 24.07.
6. Kostja on tasunud näiteks ainuüksi septembris 1820 krooni, novembris 2170 krooni, detsembris 2025 krooni. Kostja on nõus tasuma ja tasub igakuist elatist vastavalt kohtulahendile 2175 krooni, kui hageja seda soovib alates hagi esitamisest veebruaris
7. Kostja palub asja juurde võtta tema konto väljavõtted, millest nähtuvad tema poolt kantud kulutused tütre ülalpidamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 jätta hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 24.07.2007 kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 17.02.2008 rahuldamata. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Maakohus, tuvastades, et kostja on tasunud elatist lapsele ajavahemikus 18.02.2007 kuni 17.02.2008 ebapiisavalt ning ei esine PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid, mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 24.07.
8. PKS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Neid asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada viimatinimetatud sätet, käesolevas asjas ei esinenud. Kolleegium ei nõustu maakohtu poolse käsitlusega, nagu võimaldaks PKS § 70 lg-t 2 jätta kohaldamata vaid § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolude esinemine. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust PKS § 70 lg 2 mõttes täitnud. 3 Asjas esitatud tõendid kinnitavad üheselt, et lapse kulutuste katmise osas olid pooled kokku leppinud. Kostja tasutud summad sõltusid lisaks lapse püsikuludest ka hageja poolt esitatud nõudest (arvestusest). Vastastikust kuluarvestust kinnitab nii kostja pangakonto väljavõte kui poolte e-kirjad. Nii näiteks on L. T. saatnud 03.02.2007 P. T.le e-kirja (tl 45), milles näidanud lapse kulutuste suuruseks 405 krooni, millise summa on kostja tasunud 04.02.2007 (tl 44). 05.09.2007 on hageja saatnud kostjale e-kirja (tl 43) lapse kulutuste kohta (riided, botased) ning 14.09.2007 on P. T. kandnud L. T. pangakontole 700 krooni märkega „J. riided ja botased“ (tl 42). 05.10.2007 saadetud kirjas (tl 41) on hageja nimetanud riiete jm kuludeks septembris 356 krooni, millise summa on P. T. kandnud 05.10.2007 L. T. pangakontole märkega „J. riided jne“ (tl 40). 04.02.2008 kirjas on hageja märkinud kantud kuludeks (apteek, riideesemed jne) 449 krooni (tl 51), millise summa on P. T. tasunud 11.02.2008 (tl 50). Kostja esitas kohtule tabeli ajavahemikus veebruar 2007 kuni aprill 2008 tasutud summade (lapsega seotud kulutuste kandmise) kohta (tl 39), milles on näidatud eraldi lasteaiatasu 500-700 krooni kuus (välja arvatud juuni-juuli 2007), kogumiskindlustus 150 krooni kuus (välja arvatud juuni ja august 2007), riided-jalanõud 241-700 krooni kuus (välja arvatud mai, juuni, august 2007), lapse tantsuring „Stassi“ 250-530 krooni kuus (välja arvatud juuli-september 2007) jne. Ringkonnakohtule esitatud pangaväljavõttest nähtuvalt on esimesed kolm nimetust tasutud hageja pangakontole (märkega kas „J.le“ vms), tantsukoolituse tasu on makstud S. D. OÜ pangakontole. Hageja ei vaielnud kostja poolt nimetatud kulustele sisuliselt vastu, kuid väitis, et mitmete kulutuste (s.h tantsuringi) kohta ei ole kostja esitanud kuludokumente. Ringkonnakohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hageja kontole septembris 2007 (05.09.2007 ja 14.09.2007) 1550 krooni, oktoobris 2007 hageja pangakontole 1106 krooni ja lapse tantsukoolituse eest S. D. OÜ-le 460 krooni, novembris 2007 hagejale 1446 krooni ja tantsukoolituse korraldajale 495 krooni, detsembris 2007 on kostja tasunud hagejale 1095 krooni ja tantsukoolituse eest 530 krooni jne. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei olnud maakohtul alust teha järeldust, nagu ei täidaks kostja lapse ülalpidamiskohust. Kui hageja pidas kostja tasutud summat ebapiisavaks, oli tal õigus pöörduda oma nõudega kohtusse. Neid asjaolusid, mis võiksid anda alust mõista elatis lahuselavalt vanemalt välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, tuvastada ei ole võimalik. Seetõttu on alusetu ka maakohtu tuginemine kostja võlgnevusele, millest lähtuvalt on teostatud summaarne arvestus ja mõistetud elatis välja alates 24.07.
9. Eeltoodud põhjendustel tuleb elatis lapsele mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 18.02.2008, s.o elatisehagi kohtule esitamisest. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Apellatsioonimenetluse kulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 4