Obsah (4)
§ 1§ 31§ 26§ 292-09-8195 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg 05. mai 2009.a, Narva kohtumaja ja koht Tsiviilasja number 2-09-8195 Tsiviilasi HTA Building OÜ (likvideeri
§ 1lg 2 ja 3).
Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust (
§ 31lõige 4).
Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti ehitustööde teostamisega. Tegevus lõpetatud alates detsember 2008.a. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti põhiosas ehitustööde tegemisega (kaevetööd). Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks tihe konkurents selles sektoris ning järsud negatiivsed muutused ehitussektoris. Ajutine haldur nõustub nimetatud hinnanguga. Kuid suure negatiivse omakapitali peapõhjuseks võiks lugeda juhatuse liikmete poolt hoolsuskohustuse mittetäitmist ja viivitamist pankrotiavalduse esitamisel. Nimetatu võib olla üheks võimaluseks võlgniku vara suurendamisel. Antud menetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõitmise hagide esitamise võimalust. Tagasinõudmise nõuete esitamise asjaolusid ei ole tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Seoses võlausaldajate paljusega, ajutine haldur peab vajalikuks, et kohus teeks määruse, milles teeb ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 45 000 krooni, seda hiljemalt 2 nädala jooksul vastavasisulise määruse tegemise kohta teate 4
(7)2-09-8195 avaldamisest, ajutine haldur palub ka kohust, et avaldaks ka vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti püsiv maksejõuetus ei tulene selgetest juhtimisvigadest. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
- avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
- määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Juhan Heinapuu isikukood xxx, xxx;
- mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud);
- vabastada ajutine haldur oma kohustustest. Menetluse käik 31.02.2009.a.kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud ettekande juurde. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, arvab pankrotihaldur, et võlgniku pankrotimenetluse on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seoses võlausaldajate paljusega, peab ajutine haldur vajalikuks teha ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda võlgniku pankrotimenetluskulude katteks ettemaksuna 45000 krooni. Pankrotivõlgniku seaduslik esindaja Juhan Heinapuu kohtuistungile ei ilmunud. Ta esitas kohtule taotluse, et seoses pereliikme ootamatu raskee haigestumisega ei ole võimalik osaleda kohtuistungil. Juhan Heinapuu on tutvunud ajutise pankrotihalduri 30.03.2009.a ettekandega ja sellele lisatud taotlusega, mille sisuga on nõus ja vastuväiteid ei ole. Juhan Heinapuu palus
§ 26lg 2 kohaselt vaadata võlgniku pankrotiavaldus läbi ilma võlgniku osavõtuta.
Viru Maakohtu 01.04.2009.a määruse alusel 01.04.2009.a avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ettemaksu tegemise ettepanek. Teates määratud tähtajaks 17.04.2009.a ei ole keegi huvitatud isikutest ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused
§ 1
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 1
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 29
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara 5
(7)2-09-8195 tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Juhan Heinapuu. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Halduri tasu arvestuse kohaselt on ajutise halduri tasu kokku 11000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, siis kuuluksid ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõistmisele riigi vahenditest seda määruses sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur kinnitada ajutise halduri tasu 11000 krooni (koos sotsiaalmaksuga 14630 krooni) ja kulutuste hüvitis summas 2500 krooni, millest: 1) välja mõista riigi vahendites välja mõista ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 8 911 krooni), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr xxx Hansapank; 2) välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu summas 4300 krooni (koos sotsiaalmaksuga 5719 krooni) ja ajutise halduri kulutuste hüvitis summas 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade 6
(7)2-09-8195 arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul puudub piisavalt rahalisi vahendeid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest kogu summa pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks) tuleb välja mõista riigilt ja võlgnikult välja mõista halduri tasu 4300 (koos sotsiaalmaksuga 5719 krooni) krooni ja kulutuste hüvitis 2500 krooni. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466. Geete Lahi Kohtunik 7
(7)