Tsiviiltoimik 2-08-72219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula
(92)Sekretär Mailis Toop Tõlk Eevi Pant Otsuse kuupäev
- mai 2009.a Otsuse avalikult
- mai 2009.a kell 10:00 teatavaks tegemise aeg Tallinn, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 ja koht Tallinn) Tsiviilasja number 2-08-72219 Tsiviilasi V K versus AK abielulahutuse nõudes Menetlustoiming Otsuse vormistamine pärast kohtuistungit Menetlusosalised ja Hageja nende nende esindajad V K (isikukood xxx, xxx elukoht xxx) Kostja AK(isikukood xxx, xxx elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
- mai 2009.a Tallinn,Tartu mnt kohtumaja avalik istung Istungil osalenud isikud Pooled RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi.
- Lahutada V K ja AK abielu, abielu, milline on sõlmitud xxx.a xxx.a Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. xxx. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada motiveeritud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Asjaolud
- novembril 2008 esitas V K kohtule hagi AK vastu abielu lahutamiseks. Pooled on abiellunud Perekonnaseisuametis xxx Tallinnas, sõlmitud abieluakt mida nr xxx. kinnitab Tallinna Hageja soovib abielulahutust, kuna abielusuhted kostjaga on faktiliselt lõppenud aasta tagasi. Poolte vahe puuduvad abielusuhted. Hageja ei pea enam abielu jätkamist kostjaga võimalikuks. Kuna kostja ei ole nõustunud abielu kohtuväliselt lahutama, pöördus hageja kohtusse. Asja arutamiseks määratud kohtuistungil
- mail 2009 jäi hageja nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on katkenud ja nende taastamine välistatud ning hageja ei soovi leppida. Hageja on palunud abielu lahutada. Kostja ei olnud hagiga nõus ja leidis, et abielu jätkamine oleks siiski võimalik. Samas võttis kostja õigeks, et kumbki pool elab eraldi juba aasta ja abielusuhted poolte vahel puuduvad. Kostja arvates on abielusidemete katkemises süüdi hageja ema. Pooltel on üks ühine laps, xxx.a sündinud poeg N K , kes elab koos hagejaga. Varalisi nõudeid pooltel teineteise suhtes ei ole. Kohtu põhjendused 2
(3)Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kuigi kostja vaidles abielulahutusele vastu, on ta faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et tõepoolest elavad pooled juba ühe aasa vältel eraldi. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohtu arvates ei ole poolte abielu enam võimalik säilitada. 3.02.2009.a istungil andis kohus poolte taotlusel neile kolm kuud aega leppimiseks, kuid sellele vaatamata jäi hageja ma nõude juurde ja pooled avaldasid, et abielu jätkamine reaalsuses ei õnnestunud. Pooled elavad endiselt teineteisest eraldi ja nende vahel puuduvad abielusidemed. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Raivo Einula Kohtunik 3
(3)