Obsah (5)

§ 432§ 661§ 430§ 428§ 150

2-09-10243 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-10243 Tsiviilasi H OÜ hagi T OÜ vast

§ 432(kompromissilepingu p 14).

1.18 Lähtudes

§ 661lg 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist H A`ile (isikukood xxx ) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 6 250 krooni, arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis (Sampo Pank).
4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist T OÜ-le (registrikood xxx) vastuhagi esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 11 250 krooni, arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.
5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud H OÜ (hageja) esitas 11.03.2009 kohtule hagi T OÜ (kostja) vastu ning T OÜ esitas 06.04.2009 käesolevas asjas vastuhagi. Poolte vahel on 02.05.2008 sõlmitud äriruumi üürilepingu, mille esemeks on Xxx, Tallinn, asuva hoone esimesel korrusel asuvad ruumid üldpindalaga 433 m
6. Hageja nõuab kostjalt: 1) vähendada üürilepingu järgse üüri suurust 80 % ulatuses ehk koos käibemaksuga 7 153 kroonini kuus alates üürilepingu sõlmimisest kuni üürilepingu lõppemiseni; 2) tunnustada hageja poolt 31.10.2008 tehtud üürilepingu ülesütlemise kehtivust; 3) mõista kostjalt välja enamtasutud üüri ja tagatisraha keks 115 454.24 krooni; 4) mõista kostjalt põhivõlalt (s.o. 115 454.24 krooni) välja VÕS § 113 lõikest 1 tulenev viivis alates 14.11.2008.a kuni täieliku tasumiseni. Vastuhagis nõuab kostja hagejalt: 1) tuvastada, et üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.10.2008; 2) mõista hagejalt kostja kasuks välja kuni 30.11.2008 arvestatud üürilepingu järgse üüri võlgnevus summas 91 987.40 krooni; 3) mõista üürnikult kostja kasuks välja kuni 30.11.2008 arvestatud üürilepingu järgsete kõrvalkulude võlgnevus summas 18 666.30 krooni; 4) mõista hagejalt kostja kasuks välja üürilepingu järgse üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivis summas 0.5% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, alates iga vastava kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohustuse kohase täitmiseni; 5) mõista hagejalt kostja kasuks välja ruumide üleandmisega 30-päevase viivitamise eest leppetrahv summas 96 567.65 krooni. 15.06.2009 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille pooled ning H A paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled ning H A kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise 4 2-09-10243 tagajärgedest. Pooled ning H A on kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 6 250 krooni ning kostja palub tagastada pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 11 250 krooni. Kohtu põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui hageja ja kompromissiga kohustuse võtnud kolmas isik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1,

§ 430lg 5).

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja ja kostja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja eest on H A tasunud arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine AS Sampo Pank) 11.03.2009 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 7 500 krooni 5 2-09-10243 (selgitusega: „H OÜ hagi T OÜ vastu, üüri vähendamine ja tagastusnõue“, makse nr 136) ning 13.03.2009 tasunud täiendava riigilõivu 5 000 krooni (selgitusega: „H OÜ hagi T OÜ vastu, üüri vähendamine ja tagastusnõue - puuduste kõrvaldamine tsiviilasjas nr 2-09-10243“, makse nr 137). Kokku on hageja eest H A hagi esitamisel tasunud riigilõivu 12 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 6 250 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda H A`i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Kostja on tasunud 06.04.2009 arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank vastuhagi esitamise eest riigilõivu kokku 22 500 krooni (maksekorraldus nr 150). Tagastamisele kuulub pool menetluses vastuhagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 11 250 krooni. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda kostja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-i SEB Pank.

§ 661lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Meeli Kaur kohtunik 6