lg 1 p 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
järgi kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja Menetluse liik Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Tsiviilasi nr 2-08-28492 ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee). Vastavalt
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on tsiviilasi AS EMT hagi V K vastu 6960, 40 krooni nõudes . Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõude koos lisadega on kostja õde sai kätte 11.02.2009.a V K üleandmiseks. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Kostja on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 02.03.2009.a esitatud taotluses taotles hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas
lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagimaterjalid on kostja kätte saanud, kuid kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud VÕS §-ga 76 lg 1, 100, 101, lg 1, 2, 108, lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2, 4, 158 lg 1. Kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus summas 3480.70 krooni ja viivised summas 3479.70 krooni, ning menetluskulud. Menetluskulude jaotus Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 3000 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 250 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud summas 2500 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr. 2-07-38857 AS EMT maksekäsu kiirmenetluses V K vastu 6294.85 krooni saamiseks, on kohus 29.05.2008.a määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata
Nimetatud määrus jõustus 29.05.2008.a. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 04.07.2008.a, seega ei ole ühe kuu jooksul, mistõttu ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2500 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Julianus Inkasso OÜ 02.07.2008.a arve nr 706053 (t lk 4). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on Julianus Inkasso OÜ töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500 krooni. Tulenevalt
lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotlenud menetluskulude väljamõistmist ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, AS EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 750 krooni. 3
Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 162 lg 1, 2, 173 lg 1, 174¹ lg 3, 175 lg 1, 190 lg 3, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2. Tamara Šabarova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.