KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-30928 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Ene Randmäe Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. H-K. H. esitas kohtule 21.08.2007 hagi R. C. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks.
2. Poja A. V. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks kulub 5000 krooni kuus: kulutused toidule 1000 krooni, riietele ja jalatsitele 1000 krooni, ravimitele 1000 krooni, lasteaiale seotud kulutused 900 krooni, mänguasjadele 200 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, meelelahutusele 200 kroon, kommunaalteenustele 600 krooni.
3. Kostja last vabatahtlikult ei toeta. Kostja ei tunnista, et ta on lapse isa. Kostja on külastanud hagejat sünnitusmajas ja hiljem haiglas, kus hageja viibis koos lapsega seoses lapsel ilmnenud terviserikkega.
4. Hageja palus tuvastada A. V. põlvnemine kostjast ning mõista kostjalt välja igakuine elatis summas 3000 krooni alates elatishagi esitamist kuni poja täisealiseks saamiseni. Seoses lapse invaliidsusega ei ole hagejal võimalik asuda tööle. Hageja on uuesti abiellunud ja tal sündis XX.XX.XXXX laps ning hetkel viibib lapsehoolduspuhkusel. Seetõttu peaks lapse isale langema lapsele tehtavatest kulutustest suurem osa kui hagejale.
5. Kohtukulud palus hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tutvus hagejaga 2001 aastal. Alates 2002 aastast kohtus ta hagejaga perioodiliselt. Kostjal oli täielik alus eeldada, et samal ajal kui hageja suhtles kostjaga olid tal intiimsuhted teiste meestega. 2004 veebruaris teatas hageja kostjale oma rasedusest, kuid jättis nimetamata lapse isa nime. A. V. põlvnemist kostjast saaks kinnitada DNA ekspertiis ning elatusraha nõude saab lahendada alles pärast isaduse tuvastamist. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7. Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et A. V. põlvneb R. C.st , mille kohta teha kanne A. V. sünniakti ja otsustas välja mõista R. C.lt H-K. H. kasuks igakuine elatisraha 3000 krooni A. V. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 21.08.2007 kuni poja täisealiseks saamiseni. Kohus jättis menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

1. Kohus määras hageja taotlusel 19.10.2007 DNA-ekspertiisi. Molekulaargeneetiline ekspertiis tehti ajavahemikul 07.11.2007-12.11.2007 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja –bioloogia laboratooriumi Tartu Talituses. Ekspertiisiga tuvastati, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada R. C. bioloogilist isadust A. V. suhtes. Isaduse tõenäosus on 99,999999%.
2. Kostja ekspertiistulemustega ei nõustunud. Kohus rahuldas kostja uue ekspertiisi taotluse ja määras korduva DNA-ekspertiisi. Vastavalt 04.03.2008 ekspertiisiaktile arvab ekspert E. T. DNA analüüsi tulemuste alusel, et R. C. isadus A. V. suhtes ei ole 2

§ 304lg 1 esitas kohtule uue taotluse, et ekspertiisi viiks läbi Läti Vabariigis tegutsev Gen

Era Ltd ja ekspertiisi läbiviimine teha ülesandeks dr. J. S..

1. Kuna kostja taotlusest ei nähtunud eksperdiarvamuste ebaselgus, vasturääkivus ega puudulikkus, jättis kohus 13.10.2008 määrusega taotluse rahuldamata. Üksnes usaldamatus ekspertide suhtes ei ole aluseks kordusekspertiisi määramisele.
2. Asjas läbiviidud kolme DNA ekspertiisiaktiga leidis tõendamist asjaolu, et A. V. põlvneb R. C.st. Kõikides ekspertiisiaktides on eksperdid asunud ühesugusele järeldusele, mille kohaselt on kostja lapse isa. Ekspertiisid tehti riiklikult tunnustatud ekspertide poolt ning kohtul puudus vähimgi alus kahelda ekspertiise teinud ekspertide kompetentsuses ja kvalifikatsioonis.
3. Lähtudes PKS § 60 lg 1, § 61 lg 1, § 61 lg 4 pidas kohus põhjendatuks hageja nõuet välja mõista kostjalt igakuine elatis summas 3000 krooni alates hagi esitamisest.
4. Kostja ei vaidlustanud elatisraha suurust. Kostja ei olnud nõus elatisraha maksma, kuna ei nõustunud ekspertide arvamustega. Kuna kohus luges põlvnemise tuvastatuks, rahuldas täielikult ka hageja elatisraha nõude. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
5. R. C. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6. Käesoleva tsiviilasja menetlemisel viis maakohus läbi kokku kolm ekspertiisi, mille eesmärgiks oli tuvastada, kas kostja on A. V. isa. 12.11.2007 ja 04.03.2008 ekspertiisi tulemustega kostja ei nõustunud põhjusel, et ühe eksperdi poolt teostatud kaks ekspertiisi ei saa piisavalt kõrvaldada kostja kahtlusi ekspertiisitulemuste osas. Kostja soovis olla ekspertiisi tulemustes täielikult kindel ning leidis, et kindluse ekspertiisi tulemuste osas saab anda vaid teise eksperdi poolt teises asutuses läbiviidud ekspertiis. Kolmanda ekspertiisi teostamiseks vajaliku biomaterjali kogumine toimus Tallinnas, mistõttu kostja eeldas, et ekspertiisi viib läbi mõni Tallinnas asuv asutus, mitte Kohtukeemia ja –bioloogia laboratooriumi Tartu Talitus, kus tehti eelmised kaks ekspertiisi. 25.06.2008 ekspertiisiakti koostas ekspert G. T., millest nähtus, et ekspertiisi juures viibisid samad isikud, kes viibisid ka teise ekspertiisi juures. Seega on ilmne, et kõik käesolevas asjas läbiviidud ekspertiisid teostati ühes laboris.
7. Tehes kordusekspertiisi teostamise ülesandeks ühe ja sama asutuse töötajatele, luuakse sisuliselt olukord, kus kolleeg peab hindama oma kolleegi poolt tehtud ekspertiisi vastavust tegelikkusele ehk siis hindama oma kolleegi pädevust. On ilmne, et sellise olukorra esinemisel on ekspertide erapooletus tugevalt mõjutatud ning ekspertiisi ei saa 100%-liselt usaldada. 3

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

1. Kostja ainsaks vastuväiteks hagile on paljasõnaline kahtlus, et hageja võis lapse eostamise ajal olla intiimsuhetes ka mõne teise mehega ja seetõttu on võimalik, et laps põlvneb kelleltki teiselt. Need hageja kahtlused lükkas ümber juba esimene teostatud DNA ekspertiis, mis tuvastas, et 99,99 %-se tõenäosusega põlvneb A. V. kostjast.
2. Ehkki ekspertiisiakt oli selge ja üheselt mõistetav, määras kohus kostja taotlusel lisaks veel kaks ekspertiisi. Et kõrvaldada kostjal viimnegi kahtlus, rahuldas kohus kõik kostja taotlused: teise ekspertiisi puhul, et süljeproovid võetakse Tallinna asemel Tartus ja kolmanda ekspertiisi puhul, et ekspertiis teostatakse süljeproovide asemel vereproovide alusel ja teise eksperdi poolt. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis seaks kahtluse alla ekspertide kompetentsuse või erapooletuse või Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kui Eestis molekulaargeneetilisi ekspertiise tegeva asutuse pädevuse üldse. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse neljanda ekspertiisi tegemiseks Läti Vabariigis. Kostja jätkuvat paljasõnalist mittenõustumist ekspertiiside tulemustega tuleb pidada pahatahtlikuks menetluse venitamiseks.
3. Elatise suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 27.

§ 164lg 1 alusel tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Ene Randmäe 4