ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte
Alaealise isale: S.S.´le, anda käesolev määrus kätte avalikult avaldades selleks määruse resolutsiooni ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“ 2 3 kehtivas seadusandluses kehtestatud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise isalt, S.S.´lt, alaealise lapse, D.F.´i (isikukood: xxx), suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealine, D.F. (isikukood: xxx), elas pidevalt eestkostja, E.F.´i, pere juures ning oli täielikult E.F.´i ülalpidamisel. Alaealise isa, S.S., vanema kohustusi ei täitnud, alaealist last, D.F.´it (isikukood: xxx), materiaalselt ei toetanud ning tema ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Avalduse kohaselt, ei olnud alaealine laps: D.F. (isikukood: xxx), oma isaga, S.S.´ga, mitte kunagi, mitte ühtegi korda, kohtunud, aga samuti ei ole ka S.S. tundnud mitte mingit huvi oma lapse vastu. Kohtla – Järve Linnavalitsusel (eestkosteasutusena) ja Ida Politseiprefektuuril puudusid igasugused andmed alaealise lapse isa, S.S., tegeliku viibimiskoha kohta. Rahvastikuregistri andmebaasis puudus S.S.´l registreeritud elukoht. Alaealise lapse: D.F.´i (isikukood: xxx), ema: J.F. (isikukood: xxx) suri 28.augustil 2007.a. Jõhvi vallas, Ida – Virumaal. Kohtu poolt oli määratud alaealise lapse: D.F.´i (isikukood: xxx), eestkostjaks, tema emapoolne vanaisa, E.F.. Palus avalduse rahuldada. Asjast puudutatud isik, alaealise isa: S.S., kohtule kirjalikku vastust avaldusele esitanud ei ole. Avaldus koos lisadega ja muude kohtudokumentidega toimetatud S.S.´le kätte avalikult ametliku väljaande „Ametlikud Teadeanded“ kaudu kehtivas seadusandluses kehtestatud korras (tl.28-30). MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 3 4 Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, lastekaitseinspektor Julia Kolhonen ning asjast puudutatud isik, E.F., taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtusse mõjuva põhjuseta mitteilmunud S.S.´ta, kes on kohtusse kutsutud avalikult, kuulutuse avaldamisega ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“, millega seaduse kohaselt loetakse kohtukutse S.S.´le kättetoimetatuks, kehtivas seadusandluses ettenähtud korras. S.S. loetakse teadlik olevat kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohus rahuldas taotluse. Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, lastekaitseinspektor Julia Kolhonen, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning võtta S.S.´lt ära vanema õigused alaealise lapse, D.F.´i (isikukood: 50409202231), suhtes. Täiendavalt selgitas lastekaitseinspektor Julia Kolhonen kohtuistungil, et alaealise ema, J.F., on surnud. Alates alaealise: D.F.´i (isikukood: xxx), sünnist ei ole tema isa, S.S., tundnud kordagi huvi oma lapse vastu. Käesoleval ajal ei ole S.S. tegelik viibimiskoht teada. Kohtu poolt on alaealisele lapsele määratud eestkostjaks lapse emapoolne vanaisa: E.F.. Muu asjast puudutatud isik, alaealise eestkostja, E.F., toetas kohtuistungil Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldust ja palus avalduse rahuldada. E.F. selgitas kohtuistungil kohtule täiendavalt, et ta on määratud kohtu poolt alaealise, D.F.´i (isikukood: xxx), eestkostjaks, kuid tegelikult kasvatab E.F. last koos abikaasaga. Alaealine D.F. (isikukood: xxx) on E.F.´i tütre poeg. Tütar on surnud. Lapse isa, S.S.´t, ei ole E.F. mitte kunagi näinud, ega tea mis inimene ta selline on. E.F. ja tema abikaasa kasvatavad alaealist last: D.F.´it (isikukood: xxx) alates lapse sünnist. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) lepingulise esindaja kirjaliku avaldusega (tl.1-2). Fotoärakirjaga alaealise lapse: D.F.´i (isikukood: xxx) sünnitunnistusest (tl.3). Fotoärakirjaga J.F. surmatunnistusest (tl.4). Ida Politseiprefektuuri kirjaga 05.septembrist 2007.a. (tl.5), mille kohaselt ei ole politseil andmeid S.S. viibimiskoha kohta. Maksu – ja Tolliameti kirjaga 07.septembrist 2007.a. (tl.6), mille kohaselt puuduvad ametil andmed S.S. maksustatavate tulude kohta 2006.a. ja 2007.a.. Kohtla – Järve Linnavalitsuse Rahvastikuregistri peaspetsialisti kirjaga 05.septembrist 2007.a. (tl.7), mille kohaselt ei ole S.S.´l Eesti Vabariigis elamisluba ega isikut tõendavat dokumenti. Väljatrükiga Rahvastikuregistri andmebaasist S.S. andmetega (tl.8). Viru Maakohtu määrusega 09.oktoobrist 2007.a. (tl.10-11). Piirvalveameti kirjaga 16.oktoobrist 2007.a. (tl.17), mille kohaselt ei ole piirivalve poolt fikseeritud S.S. piiriületusi alates 01.jaanuarist 1997.a.. Kohtla – 4 5 Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kirjaliku taotlusega 30.oktoobrist 2007.a. (tl.19-20). Viru Maakohtu määrusega 09.novembrist 2007.a. (tl.22). Väljatrükiga tagaotsitavate isikute andmebaasist (tl.24-25), mille kohaselt on S.S. tagaotsitav. Põhja Politseiprefektuuri kirjaga 20.novembrist 2007.a. (tl.27), mille kohaselt ei ole politseil õnnestunud S.S. asukohta kindlaks teha. Viru Maakohtu määrusega 13.detsembrist 2007.a. (tl.28-29). Kuulutusega Ametlikes Teadeannetes 13.detsembrist 2007.a. (tl.30). Väljatrükiga Rahvastikuregistri andmebaasist S.S. andmetega (tl.33). Viru Maakohtu määrusega 27.jaanuarist 2009.a. (tl.34-35). Kuulutusega Ametlikes Teadeannetes 28.jaanuarist 2009.a. (tl.36). 23.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.41-42). Viru Maakohtu määrusega 02.aprillist 2009.a. (tl.45-46). Kuulutusega Ametlikes Teadeannetes 02.aprillist 2009.a. (tl.47). Viru Maakohtu määrusega 03.aprillist 2009.a. (tl.4849). Viru Maakohtu määrusega 20.detsembrist 2007.a. tsiviilasjas nr.2 – 07 – 40237 (tl.55-57), millega määrati alaealise lapse: D.F.´i (isikukood: 50409202231), eestkostjaks tema vanaisa: E.F.. D.F.´i (isikukood: 50409202231) sünniaktiga (tl.60). Viru Maakohtu tsiviiltoimiku nr.2 – 07 – 40237 materjalidega (tsiviiltoimik nr.2-07-40237 tl.1-33). 06.mail 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla – või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla – või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla – või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.
kohaselt võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele.
kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele 5 6 ilmselt kaasa ei aita. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.
kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.
kohaselt peab last puudutavas menetluses kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus võib last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel.
kohaselt, kui kohus määrab lapse väljaandmise, võib ta esialgse õiguskaitse korras teha ka määruse lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmise kohta. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §53 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. PkS §54 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 6 7 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §58 kohaselt lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 – aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 – aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealise isa – S.S. – on tagaotsitav kuriteo toimepanemise eest, millega kohus luges tõendatuks, et S.S., muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, mille tõttu pidas kohus otstarbekaks ja õigeks võtta alaealise isalt, S.S.´lt, ära alaealine laps koos vanema õiguste äravõtmisega, alaealise lapse, D.F.´i (isikukood: xxx), suhtes. Kohus luges tõendatuks, et kohtu poolt on alaealisele lapsele: D.F.´ile (isikukood: xxx), määratud eestkostjaks tema vanaisa, E.F., kes ka tegelikult kasvatab alaealist last ning kelle ülalpidamisel on alaealine laps. Alaealise, D.F.´i (isikukood: xxx), ema on surnud. Kuna alaealine, D.F. (isikukood: xxx), oli tsiviilasja lahendamise ajal noorem, kui viis aastat, siis ei pidanud kohus võimalikuks ära kuulata alaealist, D.F.´it (isikukood: xxx), isiklikult, kuna tema alaealisusest tingitud arengutase ei võimalda D.F.´il (isikukood: xxx) anda veel kohtule ütlusi, millest oleks kasu käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.