TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2614 Otsuse kuupäev 18. mai 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi KÜ Magasini 3, KÜ Magasini 12, KÜ „Tartu Magasini“

) § 15 lg 3 järgi kaebuse või protesti esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus need asuvad.

§ 16

lg 2 kohaselt menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on kaebajate esindaja väited tõendamata. Nii ehitusluba kui kasutusluba on diskretsiooniotsused, mille langetamisel tuleb arvestada nii vastava loa andmisest keeldumise alustega kui ka õigustatud isikute õiguste ja huvidega. Nendest põhimõtetest on linnavalitsus lähtunud ka Magasini 5 hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa andmisel. Ehituslike ümberkorraldustena on nimetatud klubikülastajate liikumise piiramist õuealal ning täiendavate müratõkete paigaldamist. Siiski on esitatud ehitusprojektis, selle seletuskirjas ja teostatud ekspertiisides leitud lahendused ka nendele probleemidele. Tartu Linnavalitsus on arvestanud ka KÜ Magasini 3 (elamul ühine sein Magasini tn 5 hoonega) esindaja Juha Olavi Korhoneni ettepanekutega. Viimane ei välistanud Magasini 5 hoones MTÜ Genialistide Klubi tegevuse jätkamist üldse, vaid tegi ettepanekuid, mille arvestamisel on võimalik klubil Magasini tn 5 oma tegevust jätkata. Kolmandate isikute seisukohad

1. MTÜ Genialistide Klubi ja OÜ Märgivaip ei nõustu kaebajate väitega, nagu korraldaks tegevust aadressil Magasini 5 sisuliselt OÜ Märgivaip. Kolmandad isikud märgivad, et kogu haldus- ja kultuuritegevust korraldab MTÜ Genialistide Klubi. OÜ Märgivaip on loodud MTÜ liikmete poolt selleks, et võtta ürituste jaoks seadustavaid kioskimüügilubasid, ettevõtlusosakonna nõudmisel, sest MTÜ ei tohi sellise tegevusega tegeleda. Kogu teenitud raha on läinud tagasi MTÜ tegevuse, st suuresti Magasini 5 kommunaalse ja arhitektuurilise arenduse katteks. Samuti ei ole kolmandad isikud nõus kaebajate väitega, et Genialistide Klubi tegutseb sisuliselt ööklubina. Vahemikus augusti keskpaik kuni detsembri lõpp toimus 102 üritust, millest 17 olid kontserdid (sh Jäääär, Indigolapsed, Oleg Pissarenko, Zetod, Shin Egari Gruusiast, Helin-Mari Arder jt), 23 olid järelolemisega kontserdid (sh Muusika sõpradele, ZEF, Atom Om), 10 olid ilma live-bändita muusikaüritused (sh Melodroom, Müürilehe esitlused, Secondhand diskod), 6 olid filmiõhtud (Ungari filmipäevad, mis kestsid 4 päeva, auhindu võitnud linateos "No fishing"), 40 olid teatrietendused (sh Tartu Uue Teatri "EndSpiel" ja "Vene rännumehe ülestähendused", Noorte Teatritehase lavastused; külalisetendused VAT Teatrist, Eesti Teatri Festivalist, Priit Ruttase teatriprojekt), 4 olid päevased vanakraami laadad, 2 olid luuleõhtud või vestlusringid, 9 juhul tehti koostööd erinevate organisatsioonidega, toomaks Tartusse välismaiseid artiste (sealhulgas ZEF või ansambli Dynamite Vikings rahvusvaheline koosseis). 9 Genialistide Klubi üritused on alati lõppenud enne kella 4.00, pärast mida on publik lahkunud. Pühapäeval on vaid üks üle 00.00 toimunud üritus, alates detsembrikuust on ka neljapäevased üritused lõppenud südaööks. Senine hoone kasutusotstarve on „muu spordihoone“, mis ei välista kultuuriüritusi. Sama kasutusotstarve on ka Saku Suurhallil Tallinnas ning Tartu Spordiselts Kalev palvel ei hakatud kasutusotstarvet muutma. Korteriühistute väited heakorra ja müra osas on kolmandate isikute arvates emotsionaalsed ja kallutatud. Samuti eitatakse kolmandate isikute poolt tehtud parendusi, millest ollakse teadlikud ning mida on ka tunnustatud (eravestluses on Juha Korhonen maininud, et müra on juba kontrolli all ja küllap saab veel paremaks asja). Igasugused kaebused endiselt norme ületava müra kohta on tõendamatud, kuna kaebajad pole ise tellinud müramõõtmisi oma korteris ja/või Magasini 5 väliskonstruktsioonil. Geniaistide Klubi poolt tellitud mõõtmisel saadud tulemust arvestades on tehtud juba täiendavaid mürasummutustöid (sügis 2008.a) Mürasummutustööd on teostatud spetsialistide näpunäidete järgi ning näiteks akende lisasummutuse tööd on heaks kiitnud Eesti hinnatuim akustikaspetsialist Linda Madalik. Pr Linda Madaliku soovitustest lähtuvalt on kavandatud ka ventilatsioonišahtide ja saali lae mürasummutuse täiendamine, mis peaks likvideerima anomaalia, et Magasini 5 läheduses on müra normis, kuid „on kuulda kogu kvartalis“. MTÜ Genialistide Klubi ei jätka ennem muusikaürituste korraldamist hoones, kui müramõõtmised näitavad anomaalia tõkestamist. Suitsuruumi ja kanalisatsiooniprobleemide lahendus väldib tulevikus kindlasti naaberkinnistute võimalikku reostamist. Alates oktoobrist 2008.a, kui ajutiste aedadega tõkestati publiku ligipääs kultuurimajale Magasini tänavalt ja alates novembrist, kui GenKlubi aadressiks sai ametlikult Lai 37 taga, on inimeste vool Magasini tänaval vähenenud normi piiridesse. Kolmandad isikud märgivad, et Genialistide Klubi külastajad ei reosta pidevalt naaberkinnistuid prahi ja muuga ning klubi tegevus pole ohuks eraomandile. Lähedal asub klubi Zavood ning politseiraportid ei tõenda enamuste väljakutsete puhul mingit kriminogeensuse vms kasvu klubi tegevuse tõttu. Pigem juhib raport tähelepanu faktile, et ka ühistu liikmete suhtes on politseid välja kutsutud ning et Magasini tn elanikud on valmis kutsuma politseid ka lihtsalt selle peale, kui inimene seisab tänavanurgal. Kaebajate soov lükata MTÜ Genialistide Klubi kultuuriline tegevus vanas pärmivabrikus tegutsevasse Kultuuritehasesse on kolmandate isikute arvates küüniline, sest ka seal elavad inimesed ning see ei lahenda väidetavat segamise probleemi iseenesest. Kultuuritehas ja Genialistide Klubi on erinevad institutsioonid, millel on erinevad tegutsemispõhimõtted. Genialistide Klubi leiab, et pärast Magasini 5 hoone ümberehituse lõppu on kõik normide piirides. Segadused on tingitud klubi ja linnapoolsest nõrgast kogukonna kaasamisest ning tegevuse käigus üha enam avastatud hoone puudustest (kanalisatsiooni praktiliselt puudumine, päästeameti nõuetele mittevastavus, kasutuskorra puudulikkus). Linna üldplaneering näeb ette, et Magasini 5 on alati olnud 10 ühiskondlik hoone, kus võib tegutseda teater, rahvamaja, kultuurimaja, klubi või spordiselts - ning seda on alati teadnud ka ümberkaudsed elanikud.
2. Magasini tn 5 hoone omanik MTÜ Tartu Spordiselts Kalev märgib oma kohtule esitatud seisukohas, et oli teadlik ja nõustus Tartu Linnavalitsuse sooviga anda hoone Magasini tn 5 MTÜ Genialistide Klubi allkasutusse. Üürilepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel ei peetud vajalikuks ega põhjendatuks muuta Tartu Spordiselts Kalev poolt
3. aastal Magasini tn 5 hoonele taotletud kasutusotstarvet „muu spordihoone”. Lepingu sõlminud pooli rahuldas teadmine, et sarnase kasutusotstarbega Saku Suurhallis toimuvad edukalt spordivõistlused (korvpall, ratsutamine), kontserdid (Eurovisioon), messid (Teeviit) ja koolitused. Tartu Spordiselts Kalev juhatus arutas Magasini tn 5 hoone võimaliku kasutusotstarbe muutmisega seotud küsimusi 17.09.2008.a toimunud koosolekul. Üheselt mõistetava vajaduseta muuta kasutusotstarvet ja sellele vajadusele viitavate ettekirjutuste puudumisel otsustati mitte taotleda „muu spordihoonena” väljastatud kasutusloa kehtetuks tunnistamist.
4. jaanuaril 2009.a kinnitas Tartu Spordiselts Kalev kirjalikult Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale nõusolekut ja valmidust hoone kasutusotstarbe muutmiseks. Tartu Spordiselts Kalev Magasini tn 5 hoone omanikuna kohustus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt tehtud ettekirjutust täitma. Tartus aadressil Magasini tn 5 asuvate ruumide mittesihipärane kasutamine on lõpetatud. Tartu Spordiselts Kalev asus 28.04.2009.a toimunud istungil seisukohale, et vastustaja ei ole ettekirjutuse tegemisega viivitanud. Kohtu põhjendused ja otsus 17.

§ 21

lõige 1 sätestab, et kaebuse või protesti esitajal on õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Kohtuistungil selgitas kohus kaebajatele kaebusest loobumise tagajärgi vastavalt

§ 21lõikele 4 (tl 158 pöördel).

Kohus võtab vastu kaebajate loobumise kohustamiskaebusest.

§ 24lõike 1 punktist 2 tulenevalt tuleb menetlus kohustamiskaebuses lõpetada.

1. Kaebuse esitajate poolt kohustamiskaebusest loobumise tõttu on kohtu menetluses tuvastamiskaebus, mille tõttu ei käsitle kohus asjaolusid puutuvalt algselt esitatud kohustamiskaebusega. Seoses osaliselt kaebuses esitatud nõudest loobumisega, ei puuduta võimalik edasine kohtumenetlus enam kolmandate isikute õigusi ja nad kõrvaldatakse määrusega kohtumenetlusest.
2. Kaebuse esitajad ei loobunud kohtuistungil tuvastamiskaebusest ja taotlevad vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist preventiivsetel eesmärkidel, mille tõttu tuleb kaebajate nõue lahendada sisuliselt. Tuvastamiskaebuses tuleb menetlust jätkata ka põhjusel, et kaebajad taotlevad menetluskulu vastustajalt välja mõistmist.
3. Juhul, kui isik ei ole rahul läbiviidud haldusmenetlusega, on tal õigus vaidlustada haldusorgani tegevus halduskohtus. Kohtusse pöördumise õigus on isiku üheks põhiõiguseks ja kohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt kontrollib halduskohus selle 11 isiku õiguste rikkumist, kes on kaebuse esitajaks, sõltumata sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga. Halduskohtumenetluses on aga olemas ka erinorm

§ 7

lõige 3.

§ 7

lõige 3 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Sama paragrahvi 1. lõike teine lause sätestab, et kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesolevas haldusasjas on kaebajateks korteriühistud, kelle kaebeõigus tuleneb

§ 7lõikest 3, mitte aga sama paragrahvi lõikest 1, nagu leiavad kaebajad.

Seega tuleb kaebeõiguse küsimuse lahendamiseks välja selgitada, millistes küsimustes annab seadus korteriühistutele kaebeõiguse halduskohtus. Korteriühistute tegevust reguleerib korteriühistu seadus (KÜS), mille § 2 lõige 1 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu on pädev tegema otsuseid korteriomandite mõtteliste osade ühise majandamise küsimustes (KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4), vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-36-05. Seega on korteriühistutel halduskohtus kaebeõigus korteriühistu liikmete ühistes huvides ainult seonduvalt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimuses. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, ei korralda nad kaasomandi valitsemist ühiselt vaid läbi korteriühistu vastavate organite (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-83-04). KÜS § 15 1 kohaselt on korteriühistu volitatud tegema otsuseid elamu ja selle ümbruse korrashoiu ja hooldamise küsimustes, mille tõttu annab seadus kaebajatele kaebeõiguse ainult elamu ja selle ümbruse korrashoiu ja hooldamise küsimustes. Osundatud õiguslikul alusel puudub halduskohtul

§ 7

lõigete 1 ja 3 ning § 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt volitus kontrollida vastustaja väidetava tegevusetuse õigusvastasust kaebuses välja toodud probleemide osas puutuvalt korteriomanike ja teiste elamutes elavate inimeste subjektiivsetest õigustest tulenevate probleemidega (öö-ja kodurahu), milledele on kaebajad kohtu tähelepanu juhtinud ja millega põhjendatakse vastustaja tegevusetuse õigusvastasust.

1. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt on märgukiri käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. KÜ Magasini 3 juhataja Juha Olavi Korhonen 10.06.2008.a vastulause Tartu Linnavolikogule seonduvalt Magasini 5 ruumide rentimise kavatsusega on käsitletav märgukirjana. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et vastustaja vastas vastulausele 20.06.2008.a, siis ei saa vastustaja väidetava tegevusetuse alguskuupäevaks olla 10.06.2008.a, sest vastustaja järgis tal lasuvat vastamiskohustust (§ 5 lg 1). Kuna vastulause oli esitatud volikogu otsusele, millega otsustati 12 linnavalitsusele anda luba üürilepingu sõlmimiseks, siis ei saanud vastustaja 10.06.2008.a seisuga olla õigusvastases tegevusetuses puutuvalt käesoleva vaidlusega.
2. Käesolevas asjas ei ole kaebuse esitajaks Magasini 3 elanik Risto Teinonen, mille tõttu ei saa kohus vastustaja väidetavat tegevusetust kontrollida ka arvates 01.09.2008.a, millal R. Teinonen pöördus linnavalitsuse poole seoses öö-ja kodurahu rikkumistega (

§- de 7 lõiked 1 ja 3, 10 lõiked 7 ja 8). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et R. Teinoneni avaldusele vastati 11.09.2008.a. 23.

§ 6

lõike 3 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.

§ 4

lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebajad leiavad, et vastustaja on olnud tegevusetu ehitusjärelevalve tegemise, öö- ja kodurahu rikkumise ning heakorra rikkumise probleemi lahendamisel. Nagu juba eelpool osundatud, on kohus seisukohal, et käesolevate kaebuste alusel saab kohus hinnata ainult vastustaja tegevusetust seonduvalt heakorraga korteriühistud moodustanud isikute kinnistutel. Vaidlusaluse tegevusetuse perioodi ja vaidlusaluse haldusmenetluse alguseks tuleb seega lugeda 10.09.2008.a, mil vastustaja poole pöördusid kirjaga KÜ Magasini 3 juhatuse liige Juha Olavi Korhonen, KÜ Magasi 12 juhatuse liige Aino Raamat, KÜ "Tartu Magasini" juhatuse liige Tanel Pirk ja KÜ LAI-RÜÜTLI juhatuse liige Margus Poska. Tartu Linnavalitsuse 30.10.2008.a kirjaga nr 4.2-1.2/13102 (tl 17) on tõendatud, et kaebajad on pöördunud vastustaja poole 5 probleemiga: Magasini tänava elanike öörahu tagamine, klubi kanalisatsioonisüsteem, tualettruumide ja ventilatsioonisüsteemi nõuetega vastavusse viimine, klubi tegutsemise ajaline piiramine öötundidel, Magasini tänava elanike teavitamine, täiendavad meetmed alaealiste poolt alkoholi tarbimise vältimiseks. Kohus on seisukohal, et kehtivast õigusest tulenevalt oli vastustajal kohustus ja võimalus nendes küsimustes tegutseda, kuna kaebajate poolt tõstatatud probleemide lahendamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja on kaebajate pöördumisele vastanud (tl 17), mille tõttu on kaebajate taotlus formaalselt lahendatud ja haldusmenetlus, mida alustati kaebajate 10.09.2008.a kirja alusel kirjale vastamisega lõpetatud. Kui aga kaebajatel on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse rahuldamiseks, tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas vastustaja tegevus oli kaebajate poolt tõstatud probleemi lahendamiseks sobivaks tegevuseks. 24. Kohtule esitatud kaebuses ja kohtumenetluse kestel on kaebajad vastustaja tegevusetust sidunud mitmete asjaoludega (sh klubi tuleohutus ja KÜ Magasini 3 tuleohutus), mille lahendamiseks linnavalitsuse poole pöördumist ei ole kaebajad kohtule esitatud tõendites tõendanud. Kohus on seisukohal, et seetõttu puudub kaebajatel alus esitada vastustajale õiguslikku etteheidet tegevusetuses kohtumenetluse raames, kuna kaebajad ei ole tõendanud, et vastustaja on olnud tegevusetu kaebajate 13 huvide tagamisel kaebajate poolt algatatud haldusmenetluse raames nendes küsimustes, mis tõstatati alles kohtule esitatud kaebuses. 25. Kaebajad on kaebuse halduskohtule esitanud 23.12.2008.a (tl 23). Seega hõlmab väidetav vastustaja tegevusetus perioodi 10.09.2008.a - 23.12.2008.a. Esialgses kaebuses oli vastustaja vastu esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõue. Kaebuse alusel tuleks seega vastustaja tegevusetuse õigusvastasus kindlaks teha kaebuse esitamise aja seisuga. Kaebuse 3. punkti kohaselt on vastustaja tegevusetuse tõttu kaebajad ilma jäetud õigusest avaliku võimu kaitsele

§ 10

lõige 3 sätestab, et kaebuses märgitakse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Seega peab kaebajal olema vastustaja tegevusetusega puutumus. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et vastustaja tegevusetus saab omada mõju korteriühistute kohustustele ja nende pädevusse kuuluvasse küsimusse seonduvalt heakorra tagamisega kinnistute territooriumil. Kohtult taotletav konstateering peab kaebajatele andma selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajaid edaspidi nende rikutud õiguste kaitsel. Kohus on seisukohal, et samuti nagu väide, et vastustaja on olnud õigusvastases tegevusetuses, ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et tegevusetus rikub kaebajate õigusi. Tuvastamiskaebuse rahuldamiseks peavad kaebajad näitama, milleks on kaebajatele nende õigusi väidetavalt rikkuva toimingu õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajaid õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse rahuldamiseks pole, siis puudub kohtul alus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on toimunud. Kaebuste lahendamisel on kohus seotud kaebajate poolt välja toodava põhjendatud huviga, milleks on preventiivne huvi. Kuna kaebajad esitavad kohtu menetlusse jäänud tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina kohtuistungil ainult preventiivse huvi, siis peab kohus arvestama ka nende tõenditega ja faktilise ning õigusliku olukorraga, mis on kohtule esitatud kohtumenetluse kestel. Kohus on seisukohal, et kaebajate poolt kohtult taotletav konstateering ei saa aidata kaebajaid nende õiguste teostamisel ja kaitsmisel tulevikus. Tartu Linnavalitsus on 19.01.2009.a ettekirjutusega nr 4 (tl 39-41) peatanud Magasini 5 asuvate ruumide mittesihipärase kasutamise. Tartu Linnavalitsuse 17.03.2009.a korralduse nr 297 (tl 140-142) alusel on Magasini tn 5 asuvale kultuurimajale väljastatud kasutusluba (tl 143). Seega on kaebuse eesmärk saavutatud ja kaebajate poolt kohtult taotletav konstateering preventiivsetel eesmärkidel ei saa kuidagi aidata kaebajaid nende õiguste teostamisel või kaitsmisel seonduvalt Magasini tn 5 asuva kultuurimaja edasise tegutsemisega. 14 Kohtul ei ole mingit alust eelduseks, et vastustaja jätab kaebajad tulevikus avaliku võimu kaitseta seonduvalt Magasini 5 hoonega, nagu kaebajad on kaebuses leidnud. 27.

§ 26lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata.

28.

§ 92

lõige 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

§ 92lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebajad on loobunud kohustamiskaebusest ja nende tuvastamiskaebus jääb rahuldamata, mille tõttu jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Kaebajad peaks kandma teiste menetlusosaliste menetluskulud, aga kuna vastustaja ja kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist jäävad ka vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 15