3-09-720/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-720 Otsuse kuupäev 20.05.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Valentin Jelissejev’i kaebus Tartu Vangla toiminguga (ajavahemikul 02.12-07.12.2008.a 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Valentin Jelissejev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. 1)Välja mõista Tartu Vanglalt V. Jelissejev’i kasuks 250 krooni mittevaralise kahju eest. 2)Välja mõista Tartu Vanglalt riigi tuludesse riigilõiv summas 250 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Valentin Jelissejevit Tartu Vangla direktori 27.11.2008.a käskkirjaga nr 14/1606 Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.6 ja vangla sisekorraeeskirja § 641 punkt 5 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes V.Jelissejev’i rikkumine selles, et 03.11.2008.a kell 11:45 omas talle mitte kuuluvaid esemeid ja ravimeid. Käskkirjaga määratud kartserikaristuse kandis V.Jelissejev ära ajavahemikul 02.12 – 07.12.2008.a. 08.12.2008.a esitas V.Jelissejev Justiitsministeeriumile vaide, milles palus tunnistada Tartu Vangla direktori 27.11.2008.a käskkiri nr 1-4/1606 kehtetuks. Justiitsministeerium tunnistas 04.02.2009.a vaideotsusega nr 11-7/8728 kõnealuse Tartu Vangla direktori käskkirja täielikult kehtetuks. 12.02.2009.a esitas V.Jelissejev Tartu Vanglale kahjunõude, mille Tartu Vangla jättis 05.03.2009.a rahuldamata. 06.04.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Valentin Jelissejev’i kaebus Tartu Vangla toiminguga (ajavahemikul 02.12.2008 - 07.12.2008.a 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 krooni. 09.04.2009.a määrusega võttis kohus asja menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja leiab, et ta on õigustatud saama mittevaralise kahju hüvitist ajavahemikul 02.12.2008 – 07.12.2008.a Tartu Vangla kartseris viibitud aja eest, kuna Justiitsministeerium tunnistas 04.02.2009.a vaideotsusega Tartu Vangla direktori 27.11.2008.a käskkirja nr 1-4/1606, mille alusel kaebaja 5 ööpäevaks kartserisse paigutati, täielikult kehtetuks. Kaebaja leiab, et kartserisse paigutamine on siiski karistus, mis toob kaasa kõik selle karistusega seotud ebamugavused, sh 16 tundi ööpäevas ilma voodita, suhtlemise piirangud, suitsetamise ja lugemise keeld. Kaebaja arvates ei ole kartserisse paigutamine lihtsalt kambrist kambrisse ümberpaigutamine, vaid seda saab pidada ühtlasi ka solvamiseks ja avaliku võimu kandja poolseks rikkumiseks, kui see on toimunud õigusvastaselt. Kaebaja arvates on Tartu Vangla oma tegevusega rikkunud kaebaja õigusi, mida ei ole võimalik taastada muul viisil, kui rahalise hüvitise maksmisega. 06.05.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et teda karistati kahe asja eest: ilma arsti vastava loata retseptiravimite hoidmise eest kambris ning teisele kinnipeetavale kuuluvate esemete omamise tahtluses. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et 1 tablett oli tema oma, kuna tal tõmmati hammas välja ning tegu oli valuvaigistiga. Lisaks selgitas kaebaja, et tal ei olnud võimalust ennast kaitsta. Kui kaebajale toodi käskkiri allkirjastamiseks, palus ta anda aega enda kaitsmiseks, kuid kaebaja viidi kohe 5 minuti pärast kartserisse. Kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et kartseris oli veel teinegi kinnipeetav, kuid tualettkabiini ei olnud ning seetõttu ei olnud privaatsust tualetiskäimiseks tagatud. Samuti ei olnud kaebajal võimalik kartseris õppida, kuigi tal olid eksamid sel ajal. Ka ei olnud kartseris televiisorit ega raadiot, mida kaebaja kasutab tavaliselt iga päev. Kaebaja ei saanud kirjandust lugeda, poes ja spordisaalis käia ega minna perepäevale. Kaebajat käis vaatamas tädi Venemaalt, kes tahtis talle raha anda, aga ta ei teadnud kuhu anda ning hiljem sõitis tädi tagasi koju ära ning kaebaja seda raha kätte ei saanud. Kaebaja märgib, et on selle intsidendiga seoses väga palju närve kaotanud ning närvikulu ei ole rahas mõõdetav. Kaebaja peab kartseris oleku aega solvamiseks, sest tema sõnu ei kontrollitud, mis ta seletuskirjas kirjutas. Lähtuvalt eeltoodust palub V.Jelissejev Tartu Vanglalt välja mõista Tartu Vangla toiminguga – ajavahemikul 02.12-07.12.2008.a 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine – tekitatud kahju hüvitamist 5000 krooni ulatuses. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Valentin Jelissejev’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla direktori 27.11.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1606 määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena 5 ööpäevaks kartserisse paigutamist Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.6 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 punkt 5 nõuete rikkumise eest. Justiitsministeerium oma 04.02.2008.a vaideotsusega nr 11-7/8728 rahuldas kaebaja vaide ja tunnistas Tartu Vangla direktori 27.11.2008.a käskkirja nr 1-4/1606 kehtetuks. Vaideotsuses leiti, et distsiplinaarmenetluse käigus on piisavalt tõendatud asjaolu, et kaebaja omas kambris ravimeid, pannes sellega toime distsipliinirikkumise. Samas ei ole distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitatud V.Jelissejevi tahtlus omandada teisele kinnipeetavale kuuluvaid esemeid. Seega, kuna distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ei nähtunud millise osa kogu karistusest moodustab retseptiravimite ilma arsti vastava loata omamine ning millise osa teisele kinnipeetavale kuuluvate esemete omamise tahtlus, ei olnud võimalik vaidlustatud käskkirja tunnistada kehtetuks osaliselt vaid tunnistati kehtetuks täielikult. 12.02.2009.a esitas kaebaja Tartu Vanglale kahjunõude, mille Tartu Vangla jättis 05.03.2009.a rahuldamata põhjusel, et tõendamist ei leidnud, et kaebajal oleks mittevaralist kahju tekkinud, õigustatud oli kaebaja osaline karistamine ning kaebaja õigused said taastatud läbi selle, et distsiplinaarkaristamise käskkiri tunnistati kehtetuks. Tartu Vangla jääb oma kahjunõude rahuldamata jätmises esitatud põhjenduste juurde. Vastuseks kohtusse esitatud kaebusele soovib vastustaja märkida järgmist. Kaebuses märgib V.Jelissejev, et kartseris viibimine tõi temale kaasa ebamugavusi (16 tundi ilma voodita, suhtlemise piirangud, ei saanud suitsetada ega lugeda jne). Samuti kaebajat solvas kartserisse paigutamine. Nimetatud „ebamugavused“ kaasnenuks ka siis, kui kaebaja oleks õiguspärase haldusakti alusel kartseris viibinud. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et kartseris valitsenud tingimused ei olnud nõuetekohased, et need ei vasta vangistusseaduse § 45 või vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 sätestatud tingimustele. Kõiki distsiplinaarkaristuse kandmise tingimusi, mis on seadusandlikes aktides sätestatud, on Tartu Vangla kaebaja suhtes tema distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ka järginud. Riigikohus on oma 22.03.2006.a otsuse nr 3-3-1-06 leidnud, et iseenesest ei too distsiplinaarkaristuse õigusvastane kohaldamine ilmtingimata kaasa inimväärikuse kahjustamist. Määrav tähtsus on kohaldatud karistuse liigil ja karistuse kandmise tingimustel. Kaebajale oli tagatud võimalus lugeda ajalehti, 16 tundi päevas ilma voodita olemine on tavaline ka tavarežiimil viibivale kinnipeetavale, kes käib tööl või koolis. Täiendavaid piiranguid suhtlemiseks seatud ei olnud, tagatud oli võimalused suhtlemiseks telefoni ning kirjavahetuse teel. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraellu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja leiab, et temale tuleb hüvitada mittevaraline kahju õigusvastaselt kartseis viibitud ajal tekkinud ebamugavuste tõttu. Samas ei näe riigivastutuse seadus ette ebamugavustunde eest mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohus on oma 02.04.2008.a otsuses nr 3-07-2680 asunud seisukohale, et 3 teatud olukorras võib ebaõiget karistamist tõlgendada isiku väärikust alandavana, kuid antud juhul ei sa kohtu arvates ajutist ebamugavustunnest pidada kaebuse esitaja väärikust alandavaks. Tartu Vangla ei ole soovinud kaebajale ebamugavustunnet põhjustada, aga vangla ei saanud ka ette näha, et kirjalikus vaidemenetluses saabub tagajärg, mis tühistab käskkirja, ehkki sündmus (kartseris viibimine) ei olnud iseenesest ära langenud. Samas tahab vastustaja kohtu tähelepanu juhtida jätkuvalt sellele, et teatud osas oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õigustatud. Tallinna Halduskohtu 08.09.2006.a otsuses nr 306-18 asus kohus seisukohale, et kuigi distsiplinaarkorras karistamise käskkiri tühistati, esines kaebaja enda käitumises süü, mida kohus arvestas mittevaralise kahjunõude rahuldamata jätmisel. Kui Tartu Vanglas oleks distsiplinaarmenetlus läbi viidud korrektselt ja asjaolud piisavalt tõendatud, ei oleks Justiitsministeerium vaideotsusega käskkirja tühistanud. Seega lähtudes üldisest õiglustundest ja käesoleva vaidluse asjaoludest on Tartu Vangla seisukohal, et kaebaja õiguste taastamise piisavaks vahendiks on antud juhul käskkirja tühistamine ehk kaebaja õiguste taastamine osas, milles see on võimalik. 06.05.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebaja poolt kohtuistungil loetletud piiranguid seoses kartseris viibimisega ei avaldanud kaebaja vastustajale sellel hetkel, kui ta esitas vanglale avalduse kahju hüvitamiseks. Siis oli tegemist ainult solvumisega ning see, mida kaebaja kohtuistungil nimetas, on nüüd juurde tuletatud. Kartseris viibis kaebaja kehtiva käskkirja alusel ning VangS § 65 lg 1 ütleb, et üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Vastustaja selgitas, et kui jäetaks kõik karistused täitmisele pööramata põhjusel, et äkki kinnipeetavad vaidlustavad käskkirjad, siis vanglal on endal ajalised piirangud, kuna saab käskkirja täitmisele pöörata või mitte. Arvestades vaidemenetluse pikaajalisust ei saa vangla oodata nii pikka aega, et käskkiri täitmisele pöörata. Vastustaja leidis kohtuistungil, et vangla süülist käitumist antud intsidendis ei ole olnud. Vastustaja ei ole nõus kahju kompenseerima põhjusel, et kaebaja ei ole suutnud tõendada ühtegi asjaolu, mis annaks mittevaralise kahju hüvitamise õiguse RVastS-i kohaselt. Kartseris olemine oli teatud määral põhjendatud ja kaebaja õigused on saanud taastatud läbi selle, et käskkiri on tühistatud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta V.Jelissejev’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidlusta asjaolu, mis on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse sissejuhatavas osas „asjaolud ja menetluse käik“ ja seega loeb kohus need tuvastatuks toimikusse võetud dokumentaalsete tõendite ning kohtuistungil esitatud seletuste ja omaksvõtuga. Kohtuasja lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas kinnipeetava õigusliku aluseta kartserisse paigutamine saab rikkuda tema põhiõigusi ja inimväärikust. Riigikohus rõhutas 22.märtsi 2006.a otsuses nr 3-3-1-2-06, et inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärika kohtlemise nõue 4 laieneb ka kinnipeetavatele. Asjaolu, et isik kannab karistust kuriteo toimepanemise eest ja sellega seoses on tema suhtes seaduse alusel kohaldatud põhiõiguste ja –vabaduste piiranguid, ei anna õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse enam, kui see tuleneb otse seadusest. Distsiplinaarkaristuse õigusvastane kohaldamine iseendast ei too tingimata kaasa inimväärikuse kahjustamist. Määrav tähendus on kohaldatud karistuse liigil ja karistuse kohaldamise tingimustel. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on vastavalt vangistusseaduse § 63 lg-le 1 kõige rangem distsiplinaarmeede. Kartserisse paigutamise eesmärk on piirata füüsiliselt ja vaimselt kinnipeetava vabadust. Kartserisse paigutatud isiku suhtes saab kohaldada vangistusseaduse § 24 lg-s 3 ning vangla sisekorraeeskirjade § 8 lg-s 1, § 51 lg-s 3, §-s 60, § 77 lg-s 1, § 83 p-s 31, § 100 lg-tes 1 ja 2 sätestatud piiranguid. Kohus peab kartserisse paigutamist intensiivselt põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec