← Eesti

2-09-8439/6

Obsah (6)§ 6§ 1§ 31§ 15§ 91§ 86

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2009, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8439

§ 6lg 3 alusel kättetoimetatuks. AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED Võlgniku varad 1. Käibevara. Juhataja ütluste kohaselt materiaalne käibevara puudub. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-08-54923 Raha Järelpärimise tulemusena pankadesse selgus, et BOÜ omab krediidiasutustes järgmisi arvelduskontosid: AS SEB Pank arvelduskonto, konto nr. XXXXXXXXXXXXXXX Saldo seisuga 03.04.2009.a. oli 110.63 EEK Swedpank (Hansapank) arvelduskonto, konto nr. XXXXXXXXXXXXXX Saldo seisuga 03.04.2009.a. oli 147.06 EEK Kassas ei pidavat raha olema Kokku pankades raha: 257.69 krooni
  1. Nõuded ostjate vastu võlgniku vastuse kohaselt puuduvad. Tegelikult peaks olema üleval haagise osaline müügisumma – 2500 krooni kui haagis tõesti müüdud on. 2.
  2. Materiaalne põhivara ARK- i andmetel on: haagis Respo reistrimärgiga XXX. Võlgniku väitel on see müüdud V OÜ – le. Osaliselt tasutud 4000.- krooni, mis on näha ka panga väljavõttel. Tasumata 2500.- . Ostu-müügilepingut esitatud ei ole. V OÜ juhatuse liige ja ainuomanik kuni 10.03.2009.a. oli JV. Juhataja väitel osaühingul muud põhivara ei ole. Seega moodustavad BOÜ varad esialgsel hinnangul kokku 2 757.69 krooni. Võlgniku kohustused Võlakohustusi esialgsel hinnangul on kokku 1 889 709.- krooni . Võlakohustusteks on maksuvõlad, hankijatele tasumata arved ja võlad töövõtjatele.. 3.
  3. Maksuvõlad on 03.04.2009.a. seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel 112 109.krooni (sellest põhivõlg 104 847.- krooni ja intressid 7 262.- krooni) 3.
  4. Võlgniku juhataja poolt esitatud andmetel on võlad hankijatele:1 743 000.- krooni:
  5. Olmekon OÜ 550 000 .
  6. Kraana Kaks OÜ 133 000.
  7. Cramo Estonia AS 50 000.
  8. Janere OÜ 140 000.
  9. Doka Eesti OÜ 200 000.
  10. EOÜ 600 000.
  11. Reib OÜ 70 000.Võlgade tegelikku suurust ei ole mul olnud võimalik dokumentide põhjal kontrollida. 3.
  12. Töötasude võlad juhataja poolt esitatud andmetel 34 600.- krooni
  13. R T 14 600.
  14. JV 10 000.
  15. A V 5 000.
  16. A J 5 000.
  17. H S 5 000.Palgalehti mulle ei esitatud ja töötasusid viimastel kuudel Maksu- ja Tolliametis deklareeritud ei ole. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta 3
(6)Tsiviilasi nr 2-08-54923 Hetkel on tegemist püsivalt maksejõuetu võlgnikuga. Millal maksujõuetus on tekkinud seda puuduliku raamatupidamise tõttu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Kui lähtuda pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja OÜ E tasumata arvetest siis võib järeldada, et maksejõuetus oli olemas juba oktoobris 2008.a. Võlgniku juhataja on ka OÜ V ainuosanik ja BOÜ tegevdirektor. BOÜ- le on 2009.a. välja kuulutatud pankrot. Tema elukaaslane HSon BOÜ juhatuse liige ja samal ajal tööl BOÜ-s. Pangakontode analüüs näitas, et tegemist võib olla osaühingu rahade kõrvaldamisega ja siin võivad tekkida tagasivõitmise võimalused. Ülekandeid HS on tehtud BOÜ-st 490 800.- krooni, sellest töötasu 14600.- krooni. Väljamaksete kohta ei ole esitatud kuludokumente. Ülekandeid JV` ile on tehtud 542 200.- krooni, dokumendid puuduvad. Ülekandeid OÜ V-ile tehtud 2 568 800.- krooni, dokumendid puuduvad. OÜ V- lt on laekunud vahendeid B OÜ-le 552 370.- krooni. Maksujõuetuse põhjuseks peab juhataja ehitusobjektidel tööde hilinemist, kulude suurenemist, objekti juhi halba tööd, materjalide ülekulu, tasumisega hilinemisi. Ajutise halduri hinnangul oli tegemist juba algselt nõrga äriplaaniga, kus ei suudetud töid reaalselt ette planeerida, kus puudus tulude kulude arvestus ja nõuetekohane raamatupidamine. Tema arvates oli tegemist ettevõtte ebapiisava ja ebakompetentse juhtimisega. Ajutine haldur asub esialgselt esitatud raamatupidamisdokumentide põhjal seisukohale, et osaühingu juhataja JV on teadvalt rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid, on jätnud ajutisele pankrotihaldurile esitamata vajalikud raamatupidamisandmed , mistõttu on oluliselt raskendatud ülevaate saamine võlgniku varalisest seisundist. JV küll väidab, et raamarupidamisdokumendid varastati, aga mingit politsei dokumenti varguse fakti tõendamise kohta ta mulle ei ole esitanud. Raamatupidamise dokumentatsioon oleks tulnud varguse korral koheselt nõuetekohaselt taastada , aga seda tehtud ei ole. See tegevus(tegevusetust) vastab halduri arvates Karistusseadustikus § 381` (Raamatupidamise kohustuse rikkumine) toodud süüteo tunnustele.. Olemasolevatel andmetel saab järeldada, et osaühingu alaline maksejõuetus oli tekkinud juba hiljemalt 2008.a. oktoobris. Vastavalt Äriseadustiku §180 lg. 5´ peab juhatuse liige viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. JV seda teinud ei ole ja seetõttu leiab haldur, et tema tegevusetus vastab Karistusseadustiku § 385´ (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) toodud süüteo tunnustele. Ajutise halduri meelest ei ole JV tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks eeltoodud süüteo tunnustega tegudele võib arvata, et pangakontodelt on tehtud ettevõttele kahjulikke väljamakseid, kuna esitamata on vastavad lepingud või muud kuludokumendid, maksuametile on esitamata maksudeklaratsioonid, raamatupidamine praktiliselt puudub, puuduvad töölepingud. Seega saab öelda, et Juhatuse liikme poolt on tegemist oma kohustuste rikkumisega raske hooletuse tõttu – seega tegemist on ka juhatuse liikme JV´i raske juhtimisveaga. Tagasivõitmise võimalust näeb haldur, kui saab rohkem selgust lähikondsetele antud laenude tagasi nõudmises ja võetud laenude tagasimaksmistes; pangast väljavõetud raha puudujääkide 4
(6)Tsiviilasi nr 2-08-54923 sissenõudmises kui ei ole kuludokumente või mittekohaste kuludokumentide korral ettevõttele kahju tekitamise nõude esitamises ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tõttu. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 17000 krooni. Ajutise halduri kuluna palub ajutine haldur välja mõista A Rodi Õigusbüroo OÜ-le (reg. kood XXX) 2100,00 krooni. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara 2 757.69 krooni eest, kohustusi vähemalt summas – 1 889 709,00 krooni,. Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik oma tegevusega põhjustanud enda maksevõime olulise vähendamise kandes põhjendamatult võlgniku arvelt rahalisi vahendeid välja ning tasudes teiste kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja puuduvad

§ 15

lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise ning võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, tuleb BOÜ(registrikood XXX, XXX) pankrot välja kuulutada. Hinnates ajutise halduri poolt esile toodud asjaolusid, mille kohaselt on võlgniku juhatuse poolt toimepandud kuriteo tunnustega teod, mis vastavad Karistusseadustiku § 381¹ ja § 385¹ tunnustele, kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega ning peab vajalikuks esitada prokuratuurile taotlus antud episoodides kriminaaluurimise algatamiseks.

§ 91

lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine halduri poolt esiletoodud asjaoludel leiab kohus, et tuleb kohaldada võlgniku juhatuse liikme JV suhtes ärikeeldu kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. A Rodi on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. A Rodi tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Menetlusosalised ei ole sellele samuti vastuväiteid esitanud. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-08-54923

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget JV’i ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 11. juunil 2009, kell 09.45 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Hannes Olev Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.