Obsah (4)

§ 180§ 176§ 136§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2009, kell 15.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-13880 Tsiviilasi POÜ av

§ 180lg 51 nõudeid, on nimetatud raske juhtimisvea tunnuseks.

Samuti leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku juhatus ei ole täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatus ei ole järginud ühingu huve, sest maksejõuetu äriühingu majandamine ei ole omanike ega ka võlausaldajate huve arvesse võttes otstarbekas. Arvestades aga asjaolu, et võlgnik on jooksvalt oma kohustused siiski tasunud ja hankijatele tasumata arvete maksetähtajad on alates

1. aasta veebruarist ning samuti oli osanikfirma laenu esimese osamakse tagasimakse aeg alles
2. aasta veebruaris, ei saa haldur kinnitada, et tegemist on juhatuse liikmete poolt võlgniku tahtliku käitumisega maksejõuetuse tekitamisel. Ajutine haldur ei ole võlgniku majandustegevuses tuvastanud otsuseid või maksed, mis oleksid otseselt avaldanud mõju maksejõuetuse tekkele. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. 3 2-09-13880 Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ja riskide hindamine. Lisaks nii suures mahus investeerimine üüripindade parendusse olukorras, kus pole millegagi kindlustatud selliseid investeeringuid kattev käive ning on teada, et üürilepingu alusel ei ole üürileandja kohustatud tehtud lisakulutusi hüvitama, ei ole kindlasti äriühingu seisukohalt otstarbekas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-
3. IV Kohtuistung 28.04.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi

) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜ pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. POÜ seaduslik esindaja esitas 30.03.2009 avalduse POÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; 4 2-09-13880 vastused järelepärimistele;

1. a ja 01.01.2007-30.06.2008 majandusaasta aruanne; bilanss ja kasumiaruanne seisuga 13.04.2009; ostu- ja müügireskonto seisuga 16.04.2009; põhivara nimekiri; laenusaldo nimekiri – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara ca 410 000 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 4 911 320 krooni. Võlgniku majandustegevus on alates
2. a olnud kahjumlik:
3. a oli majandusaasta tulemuseks – 30 425 krooni;
4. a oli majandustegevuse tulemuseks – 146 906 krooni; ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli majandustegevuse tulemuseks – 1 527 540 krooni; ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku majandustulemuseks – 1 087 796 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates
5. a vastanud põhikirja ja seaduse nõuetele:
6. a oli võlgniku omakapital – 77 332 krooni; ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli võlgniku omakapital – 666 733 krooni; ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku omakapital – 1 754 529 krooni. Võlgniku juhatuse esimees tunnistab, et võlgniku äritegevuse jätkamine ei ole majanduslikult põhjendatud ega võimalik. Võlgniku juhatuse esimees tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud Eesti ja muu maailma kiiresti halvenenud majandusolukord. Kinnisvara-, äriruumide- ja teenindussektori halb olukord Tallinnas on viinud võlgniku äritegevuse väga kahjumlikuks. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes toonud välja asjaolusid, mis võimaldavad kohtul hinnata võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja nende väljaselgitamisel ei saa kohus lähtuda vaid võlgniku selgitustest, tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused ning asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Äriseadustiku (edaspidi

) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapital ajavahemikus 24.11.2005-10.05.2007 olnud 100 000 krooni ja alates 10.05.2007 204 000 krooni. Võlgniku 2006. a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital 31.12.2006 seisuga – 77 332 (tl 68), Ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli võlgniku omakapital – 666 733 krooni (tl 80); ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku omakapital – 1 754 529 krooni (tl 95). Seega ei vastanud võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006

§ 136ja 176 ja võlgniku põhikirja nõuetele.

Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja

§ 180

lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 – 77 332 krooni ning seisuga 31.12.2005 oli võlgniku omakapital 69 575 krooni, siis järeldub eeltoodust, et võlgnik muutus maksejõuetuks

1. a vältel. Täpsemat perioodi ei ole kohtul võimalik hinnata võlgniku 5 2-09-13880 igakuiste raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu. Eeltoodust järeldub, et võlgnik juhatus pidanuks esitama pankrotiavalduse
2. a jooksul, seda kohustust võlgniku juhatuse liikmed täitnud ei ole, mida tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas võlgniku juhatuse liikmed on seoses võlgniku netovara vähenemisega ja tulenevalt

§ 171lg 2 p 1 kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku.

Kuna nimetatud kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku juhatuse liikmed täitsid osanike koosoleku kokkukutsumise kohustust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. I Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks POÜ pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 6