, mille kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. Sideteenuse lepingutele kohaldatakse
s reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.
kohaselt on sideettevõtjal ja lõppkasutajal õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes, arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega. Sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, on tühine.
kohaselt peab sidevõrguga ühendust pakkuv sideettevõtja isiku sellekohase avalduse alusel sõlmima temaga liitumislepingu. Liitumisleping sõlmitakse poole nõudel kirjalikult.
lg.1 nimetatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud üksnes juhul, kui: 1) avalduse esitamise ajal ei ole isiku poolt soovitud piirkonnas ja viisil terminalseadme ühendamine sidevõrguga tehniliselt võimalik, 2) avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi, 3) avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või soovitud liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid, 4) avalduse esitajal on sissenõutav võlgnevus talle osutatud sideteenuste eest või 5) avalduse esitaja suhtes toimub pankrotimenetlus. Vastavalt
peab
lg.1 nimetatud sideettevõtja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule liitumislepingu 5 sõlmimise võimalusest ja tähtajast 30 päeva jooksul, arvates vastava avalduse esitamisest. Kui sideteenuse osutamine on tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja teatama isikule saadetavas teates, et isikul on võimalik sõlmida sideettevõtjaga liitumisleping. Sideettevõtja ei tohi liitumislepingu sõlmimisega põhjuseta viivitada. Kui sideteenuse osutamine isikule ei ole tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja registreerima isiku avalduse liitumislepingu sõlmimiseks ja teatama tehnilise võimaluse puudumisest isikule saadetavas kirjalikus teates. Liitumisleping sõlmitakse sideteenuse osutamise võimaluse avanemise korral avalduste laekumise järjekorras. Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul, kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja isiku poolt soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise kohta. Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Nimetatud eelisõigus ei ole üleantav. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kostja, I.Š. (S.), sõlmis Aktsiaseltsiga EMT isiklikult liitumislepingu nr.103352 29.maist 1998.a., esitades Aktsiaseltsi EMT Narva esinduses kõik vajalikud andmed liitumislepingu sõlmimiseks. Kohus luges tõendatuks, et
kohaselt puudus Aktsiaseltsil EMT õigus I.Š.´iga (S.) liitumislepingut mitte sõlmida, kuna I.Š.´i (S.) suhtes puudusid
Kohus luges tõendatuks, et I.Š.´i (S.) vastuväited, nagu ei oleks ta sõlminud liitumislepingut isiklikult, on paljasõnalised ja ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Liitumislepingu sõlmimisel kasutas I.Š. (S.) temale kuuluvat Eesti Vabariigi välismaalase passi. I.Š.´i (S.) enda poolt esitatud tõendite kohaselt varastati temalt aga 1993.a. NSV Liidu kodaniku pass, mida kasutades ei ole mitte ükski isik Aktsiaseltsiga EMT I.Š.´i (S.) nimel liitumislepingut sõlminud. Kohus luges tõendatuks, et I.Š. (S.) on kohustatud täitma temaga sõlmitud liitumislepingut ning tasuma Aktsiaseltsile EMT Aktsiaseltsi EMT poolt esitatud arved summas 2 106.71 krooni. Samuti luges kohus tõendatuks, et I.Š. (S.) on kohustatud Aktsiaseltsile EMT tasuma viivist arvete tasumisega viivitamise eest summas 2 105.71 krooni. Kohus pidas vajalikuks panna I.Š.´i (S.) kanda kõik kohtukulud. 6 Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.