KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.mail 2009.a. kell

§ 100ja § 101 lg 1 p 3).

Töölepinguga (tl 69-72) loeb kohus tõendatuks, et kostja garanteeritud põhipalk oli lepingu kohaselt 15’000.- krooni ja sõltuvalt töötulemustest võis hageja maksta kostjale lisatasu, mis on määratletud kirjalikus palgakokkuleppes või teiste tööandja sisedokumentidega. Vaidlust ei ole selles, et kostja põhipalk oli 18’000.- krooni ja sisedokumente edastati pooltevahelise praktika kohaselt e-kirjavahetuses. E-kirjavahetusega (tl 13-15) loeb kohus tõendatuks, et hageja juhatuse liige CF pöördus 15.06.2007.a kostja poole muuhulgas järgmiselt „/…/Kuna ületame riigipiire, pakume kõikjal ka ühesugust preemiat. Meie pakkumine on selline. Sinu põhipalk: 18 000 krooni bruto. Preemiad arvestatakse kogu IP kontserni /…/ kasumi põhjal. Sinust saab IP AB juhatuse ametlik liige (emaettevõte)./…/. „ Nimetatud pakkumise peale on kostja vastanud, et pakkumine 3 pole halb, kuid preemia võiks tõsta 3%-ni kasumist, sest tema põhipalk on sama suur kui Neiseri mööblitegijal. Nimetatud kirjavahetusest tuleneb hagejale küll juhatuse ametliku liikme koha pakkumine emaettevõttes, kuid ei tulene, et pakkumine tehti hagejale juhatuse liikme tasu maksmiseks. 15.06.2007.a e-kirjas nimetatakse kostjale makstavat summat „preemiaks” ja mitte juhatuse liikme tasuks või muuks tasuks. Kuivõrd jutt on kostja brutopalgast ja vaidlust ei ole selles, et kostjale ei makstud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu, ei ole hageja tõlgendus kirjale kooskõlas sellega nagu sarnane mõistlik inimene seda samadel asjaoludel mõistma pidi (

§ 29lg 4).

Seega pole kostja hageja arvel rikastunud ja hageja nõue alusetult saadu 16’200.- kr tagasinõudmiseks tuleb jätta rahuldamata (

§ 1028lg 1).

Isegi kui käsitleda 16’200.- krooni maksmist eelboonusena, millega kohus ei nõustu, siis märgib kohus järgmist. Kui CF soovis teha pakkumise IP AB nimel, ei ole hageja IP Eesti käesolevas menetluses kohane hageja, kuna siis maksti ka eelboonus eelmainitud äriühingu nimel ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Ele Liiv kohtunik 4