lg-s 1 sätestatud määras alates 03.07.2008 kuni põhinõude 28 286,10 krooni täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud Imre Paltsi kanda. Harju Maakohtu 25.09.2008 otsusega kuulutati välja GARMONIIS OÜ pankrot. Kohus jättis hagi GARMONIIS OÜ vastu PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning menetles üksnes AS ESPAK hagi I. Paltsi vastu. Hageja nõue I. Paltsi vastu põhineb hageja ja GARMONIIS OÜ vahel 02.01.2004 sõlmitud müügilepingul ja hageja ning I. Paltsi vahel 12.05.2004 sõlmitud käenduslepingul. 3
lg 1, § 145 lg-te 1 ja 2 ning § 65 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma Imre Paltsilt kohustuse täitmist täies ulatuses. Vaidlus on selles, kas hageja ja I. Paltsi vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping.
lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija.
lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tarbija on võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (
). Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 p 1 järgi on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. I. Paltsi ei saa käsitada tarbijana
Leping, mille täitmist I. Palts isiklikult tagas, seondub otseselt tema kui äriühingu ühe osaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega. I. Paltsi väide, et ta sõlmis käenduslepingu üksnes seetõttu, et soovis hagejalt saada oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks kaupu GARMONIIS OÜ-ga samadel soodustingimustel, on paljasõnaline ega anna alust pidada käenduslepingut tarbijakäenduseks. On üldteada, et kaubandusettevõtetel, sh hagejal, on kliendiprogrammid nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele. Hageja kinnitusel piisanuks I. Paltsil füüsilise isikuna soodustingimustel kaupade saamiseks hageja kliendikaardi omandamisest ning käenduse näol täiendavate kohustuste võtmine selleks ei olnud vajalik.
lg-st 1, §-st 34 ja TKS § 2 p-st 1 ei tulene, et füüsilise isiku puhul tuleb tarbijaks olekut igal juhul eeldada ning et hagejal tuli tõendada, et I. Palts sõlmis käenduslepingu majandus- või kutsetegevuses. Asjaolu, et käenduslepingus puuduvad viited I. Paltsile kui GARMONIIS OÜ juhatuse liikmele, ei anna alust järeldada, et tegemist on tarbijakäenduslepinguga. Müügilepingu nr HL23362 allkirjastas GARMONIIS OÜ nimel juhatuse liikmena I. Palts. Seega oli hagejale teada, et I. Palts on GARMONIIS OÜ juhatuse liige. I. Palts ei lükanud ümber hageja väidet, et käendusleping sõlmiti seetõttu, et GARMONIIS OÜ soovis müügilepingus nr HL23362 kokkulepitud krediidilimiiti kahekordistada, kuid hageja ei olnud nõus seda täiendava tagatiseta tegema. Tähtsust ei oma, et I. Palts ei ole kunagi olnud GARMONIIS OÜ ainuosanik ega ainus juhatuses liige. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on (ja oli käenduslepingu sõlmimise ajal) GARMONIIS OÜ-l kaks osanikku, 40 000 kroonisest osakapitalist kuulub I. Paltsile osa nimiväärtusega 16 000 krooni. Teiseks osanikuks ja juhatuse liikmeks oli I. Paltsiga sugulussidemetes olev Tiit Palts. Juhatuse liikme tarbijaks liigitamisel ei oma tähtsust tema osa suurus. GARMONIIS OÜ juhatuse liikmetel on igaühel võrdne õigus iseseisvalt osaühingut esindada. Üksnes osa nimiväärtuse järgi ei saa järeldada, et I. Palts ei olnud osaühingu juhtimisel valitsevat mõju. Valitseva mõju puudumine ei näita, et juhatuse liikmel puuduks huvi osaühingu majandustegevuse vastu. I. Palts oli pädev sõlmima vaidlusalust ostu-müügilepingut ja selle lisa nr 1, millega suurendati GARMONIIS OÜ krediidilimiiti. Samuti andis I. Palts ainuisikuliselt volikirja, millega volitas GARMONIIS OÜ töötajaid ja iseennast hagejalt vaidlusaluse müügilepingu alusel kaupu vastu võtma. Arvestades eeltoodut, sõlmis I. Palts juhatuse liikmena käenduslepingu üksnes huvist tema esindatava äriühingu majandusliku käekäigu vastu, tarbijakäenduselepingut reguleerivad 4
Käenduslepingu allkirjastamise eesmärgiks oli saada hagejalt soodustusi juriidilise isikuga võrdsustatud tingimustel. Kohus ei arvestanud, et füüsilisele ja juriidilisele isikule kohaldatavad tingimused soodustuste saamise osas on kordades erinevad ega ole seetõttu võrreldavad. I. Palts on füüsiline isik ja ning käendusleping ei olnud seotud tema iseseisva majandus- või kutsetegevusega, kuna tal puudus iseseisev majandus- või kutsetegevus
„Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne“ 2006 lk 123 kohaselt autorid leidsid, et: „Tarbijaks ei loeta ka ettevõtjat, kes teeb tehinguid oma ettevõtluse edasiarendamiseks või uue ettevõtlusega tegelemiseks. Kuid nt äriühingu tegevjuht on tarbija, kui ta käendab äriühingu poolt võetud laenu või võtab kohustuse üle täitmise tagamise eesmärgil.“ Ettevõtja on ÄS § 1 kohaselt füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seega ei ole ÄS kohaselt juhatuse liige käsitletav ettevõtjana, sest ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, mitte ei paku kaupu ja teenuseid oma nimel. Juhatuse liikme õigused ja kohustused ning roll sarnanevad pigem ettevõtte esindamise ja juhtimise rolli läbi tegevjuhi omaga, mistõttu tuleks I. Paltsi käsitleda käenduslepingu sõlmimisel tarbijana
Paltsi vahel sõlmitud käenduslepingut tarbijakäenduslepinguna
I. Palts ei oma GARMONIIS OÜ-s valitsevat mõju. Kõnesolev asjaolu omab tähendust selgitamisel, kas I. Palts apellant sõlmis käenduslepingu tarbijana. „Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne“ autorid leidsid, et kui juhtorgani liige on isik, kellel on valitsev mõju äriühingu üle, näib § 143 mõtte kohaselt olevat võimalik ka äriühingu kohustuste lugemine seotuks käendaja kui äriühingu suhtes valitsevat mõju omava isiku majandustegevusega. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-8-06, et ainuosanikust juhatuse liikme käendus osaühingu kohustuse täitmise suhtes ei ole tarbijakäendus. GARMONIIS OÜ osakapitali väärtus oli käenduslepingu sõlmimise ajal 40 000 krooni ning GARMONIIS OÜ-l oli 2 osanikku - Tiit Palts, kelle osa väärtus oli 24 000 6
tarbija kohta käivad sätted. Käenduslepingu tühisusele tuginemine I. Paltsi poolt ei ole käsitletav vastuoluna hea usu põhimõttega, kuna lepingu dokumendid valmistas ette hageja ning I. Paltsil puudus reaalne võimalus nende muutmiseks. Vastutus käenduslepingu õigusliku sisu eest lasub hagejal. Tarbija õiguste rakendamine ei sõltu sellest, kas hageja teadis või pidi teadma, et ta sõlmib käenduslepingu tarbijaga („Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne“ lk 123 viimane lõige ja lk 124 esimene lõige). Tallinna Ringkonnakohus asus 12.06.2008 kohtuotsuses nr 2-05-24194 (p 24) seisukohale, et: „[...] hinnangu andmisel, kas käenduse andnud füüsilise isiku näol on tegemist tarbijaga või mitte, on määrav asjaolu, kas füüsilisest isikust käendaja peab kandma ise sõlmitud lepingust tulenevaid riske. Äriühingu juhatuse liikmeks olek ei ole iseseisev majandus- ega kutsetegevus ning seetõttu tuleb juhatuse liikme poolt ettevõtte kohustuste isiklikku tagamist lugeda tarbijakäenduseks. Teisisõnu – isikliku käendusega võetud kohustusi täidab juhatuse liige ise, mitte äriühing, mille juhatusse ta kuulub ning seetõttu tuleb juhatuse liikme poolt antud isiklikku käendust pidada tarbijakäenduseks.“ Samadel alustel on ka I. Palts käsitletav tarbijana ning käendusleping on käsitletav tarbijakäendusena.
lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja ja I. Paltsi vahel sõlmitud tarbijakäenduslepingus on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma kindlaks määramata. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna apellandil puudub hageja ees rahaline kohustus, on ka hageja viivisenõuded apellandi vastu alusetud. Seega puuduvad apellandil igasugused kohustused hageja ees ning hagiavaldus I. Paltsi suhtes tuleb jätta rahuldamata. I. Palts ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ja OÜ GARMONIIS vahel sõlmitud müügileping nr HL23362 ei ole lõppenud. Lepingu p 13 kohaselt kehtib see 1 aasta allakirjutamisest. Leping sõlmiti 02.01.2004, seega pidi leping lõppema 02.01.
lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega.
lg 4 kohaselt ei laienda käendaja kohustust tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist. Hageja ei tõendanud
I. Palts ei nõustunud maakohtuga, et hageja käitumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingu p-s 12 leppisid hageja ja GARMONIIS OÜ kokku, et pooltevahelised lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel. Hageja ja I. Paltsi vahel ei toimunud läbirääkimisi võimalike nõuete osas. Hageja rikkus lepingutingimusi ja jättis I. Paltsi võimalikust nõudest teavitamata. Samuti ei täitnud hageja
lg-st 2 tulenevat kohustust esitada oma nõue Garmoniis OÜ pankrotimenetluses ega teatanud I. Paltsile GARMONIIS OÜ pankrotimenetlusest viivitamatult. Teatamiskohustused on
-is reguleeritud kui tarbija õigus saada teavet lepingu eseme kohta ning ka oma õiguste kohta lepingust taganemisel või lepingu rikkumisel või kohustuste tekkimisel käendajana. Teatamiskohustuse tekkimist tarbija kui nõrgema poole suhtes eeldatakse ka seaduses reguleerimata juhtudel. Hageja ei täitnud teavituskohustust ja käitus seetõttu pahauskselt, sest I. Paltsil puudus võimalus lahendada tekkinud erimeelsused hageja ja I. Paltsi vahel kohtuväliselt ja oluliselt väiksemate kuludega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt käendusleping sõlmiti seetõttu, et AS-l ESPAK puudusid tõendid GARMONIIS OÜ maksevõime kohta ning müüja soovis vähendada riske võla tekkimisel. Vastasel juhul ei oleks sellist suurt krediidilimiiti edasiselt võimaldatud. Tegemist ei ole tarbijakäendusega, sest kostja äriühingu osanikuna ja juhatuse liikmena oli huvitatud äriühingu edukast majandus- ja kutsetegevusest. Käenduslepingu sõlmis Imre Palts huvist osaühingu majandustegevuse vastu. Kostja Imre Palts allkirjastas kõik osaühingu dokumendid, mis esitati hagejale ning ta omas valitsevat mõju äriühingu üle vaatamata sellele, et tema osade väärtus oli väiksem teisest omanikust. Müügileping ei lõppenud 02.01.2006 ning leping pikenes automaatselt edasi. Lepingus oleva hinnasoodustuse rakendamine on kauba valiku küsimus ja erineb kaubagruppide osas. GARMONIIS OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on otsust põhjendatud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuete kohaselt ning kolleegium ei tuvastanud materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normide olulist rikkumist, seda ka poolte võrdse kohtlemise põhimõtte osas. Toimiku materjalide kohaselt tekkis poolte vahel õiguslik vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja I. Paltsi vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping ning kas vaidlusaluste arvete esitamise ajal kehtis 02.01.2004 sõlmitud müügileping. Maakohus võttis seisukoha vaidlusküsimustes, hinnates seejuures ka kostja vastuväiteid ning esitatud tõendeid, ning asus põhjendatult seisukohale, et GARMONIIS OÜ ja AS ESPAK 02.01.2004 müügileping kehtis ka nõude aluseks olevate arvete esitamise ajal ning I. Paltsiga sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping ning ei ole tühine. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud ning kolleegium nõustub sellega. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea kolleegium kordama otsuses olevaid põhjendusi. 8
lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus põhjendas, miks ta leiab, et tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga ning et käendusleping ei ole tühine. Käesoleva tsiviilasjas ongi õiguslikuks küsimuseks see, kas I. Paltsi saab lugeda tarbijaks
Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja I.Palts ei ole tarbijakaitseseaduse (TKS ) § 2 p 1 ja
mõttes tarbija.
kohaselt on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tarbija definitsioon ei ole universaalne igasuguste lepingute jaoks, vaid igal konkreetsel juhul tuleb kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Oluline on see, et tarbija peab olema füüsiline isik ja tehing peab olema tehtud väljaspool majandus- ja kutsetegevust. Õige on, et äriühingu juhatuse liikmeks olek ei ole iseseisev majandus- ja kutsetegevus ning ainuüksi äriühingu juhatuse liikmeks olemisest ei piisa selleks, et lugeda käendajat tarbijaks
Hinnangu andmisel, kas käenduse andnud füüsilise isiku näol on tegemist tarbijaga või mitte, on määrav asjaolu, milline on tema seotus äriühinguga ja tema majanduslik huvi äriühingu tegevuse suhtes. Riigikohtu tsiviilkolleegium 23.03.2006 otsuses nr 3-2-1-8-06 asus seisukohale, et kui isik tagab kohustuse täitmist seonduvalt tema kui äriühingu osaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega, siis ei saa seda isikut lugeda tarbijaks
Kolleegium leiab, et ka käesolevas tsiviilasjas tagas I. Palts äriühingu kohustuse täitmist seonduvalt äriühingu osaniku ja juhatuse liikme majandustegevusest. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et I. Palts täitis üksnes esindusfunktsiooni. Käesolevas tsiviilasjas oli kostja I. Palts käenduslepingu sõlmimise ajal nii GARMONIIS OÜ osanik kui ka juhatuse liige. Seega I. Paltsi huvid ei piirdunud üksnes juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Osaühingus oli kõigest kaks osanikku, 40 000 kroonisest osakapitalist kuulub kostjale 2 osa nimiväärtusega 16 000 krooni. 9
Kolleegium nõustub maakohtu otsusega ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Apellandi väidetel ei ole hageja esitanud võlgniku vastu nõuet pankrotimenetluses. Vastustaja vastuse kohaselt on avaldus nõude tunnustamiseks esitatud 15.10.2008. Apellandi väidetel vastustaja ei üritanud lahendada vaidlusküsimust kohtuväliselt, kuid see ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Toimiku materjalide kohaselt pöördus hageja võlgniku poole võla meeldetuletusega 20.02.2008 (t.lk. 20) ning palus ühendust võtta. Võlgnevust ei tasutud, I. Palts osaühingu osanikuna pidi olema teadlik äriühingu võlgadest. Arvestades eeltoodut on maakohtu otsus põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks kostjalt I. Paltsilt kui käendajalt
§-de 142 lg 1, 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1 alusel seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Iko Nõmm Malle Seppik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.