Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus, mis oleks võrdne kostja teise lapse L. M. suhtes. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni L. V. ülalpidamiseks alates 17.04.2008.a kuni tütre täisealiseks saamiseni. 3 Kohus leidis, et hagetav elatusraha on ligilähedale miinimummäärale ning seega ei pidanud kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusrahaga saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kulub kostja perel keskmiselt ühes kuus 21 062,61 krooni laenude ja maksekohustuste täitmiseks, mistõttu jääb pere toitmiseks ja hädavajalike kulutuste katteks orienteeruvalt 2000 krooni. Kostja maksab igakuiselt eluasemelaenu 8029,36 krooni, mis on kaasomandis kostja abikaasaga. Hageja ei esitanud tõendeid oma kohustuste kohta, kuid nähtuvalt kohturegistri teabesüsteemist on hagejale kuuluva korteriomandi ½ mõttelisel osal ühishüpoteek 1,2 miljonit krooni AS Hansapank kasuks. Seega on mõlemal poolel kodulaenu kohustused, mida nad peavad oma sissetulekutest maksma. Kostja perekonnal on võetud lisaks hulk muid laenukohustusi, mida tuleb küll täita, kuid mille tõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada kostja kohustust maksta L. V. ülalpidamiseks elatist alla miinimummäära. Kostja peres kasvab teine laps L. M. V. ning kostja kasvatusel on tema abikaasa tütar K. P.. Kohtu hinnangul on iseenesest kiiduväärt fakt, et kostja aitab kasvatada abikaasa tütart ja kostja perekond kulutab tema ülalpidamiseks 3000 krooni, kuid nimetatud fakt ei saa olla tõendiks kostja taotlusele vähendada L. elatusraha alla miinimummäära, sest kostja abikaasa last on kohustatud üleval pidama lisaks lapse emale ka lapse isa ning kostja ei tõendanud, et abikaasa lapse ülalpidamiseks on lapse isalt elatis välja mõistetud ning viimane ei täida oma kohustust. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja sissetulekud küll suuremad kui kostja pere sissetulekud, kuid maksekohustusi on mõlemal poolel. Kohus märkis, et kooliskäiva 13-aastase lapse ülalpidamiskulud on ka oluliselt suuremad kui 3aastase lapse ülalpidamiskulud. Seega ei ole põhjendatud kostja taotlus anda 13-aastasele kooliskäivale lapsele võrdselt 3-aastase lapsega ülalpidamist 1000 krooni kuus. Kohus ei tuvastanud kostja sellist halba tervislikku ja varalist seisundit, mis võimaldaks tal
V. ülalpidamiseks elatist alla kehtestatud miinimummäära. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et elatise väljamõistmine igakuiselt summas 2500 krooni võib asetada kostja raskesse majanduslikku seisundisse ja seega osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks, kuid põhjendatud on elatis välja mõista miinimummääras ehk 2175 krooni alates 17.04.2008.a. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendamatu välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.10.2007.a, kuna kostja on tõendanud, et tema majanduslik seisund on raske ning elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt tekitaks see võlgnevuse ja raskendaks rohkem kostja majanduslikku seisundit ja seoses sellega jääks vähem kindlustatuks kostja teine alaealine laps. Samuti oli hagejal võimalus esitada elatishagi juba aasta tagasi, kui tema majanduslik seisund oli raske ning kostja ei toetanud lapse ülalpidamist. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palus kohtuotsuse tühistada elatise suuruse ja maksmise algusaja osas ning teha uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagis valed andmed. Kostja tasus 2007.a oktoobris hagejale elatist ja on proovinud seda teha ka oma venna arveldusarve kaudu, kuid hageja on tagastanud raha viimase arvele. See näitab hageja väga head majanduslikku olukorda. Kostja ei ole jätnud tahtlikult elatist maksmata, vaid on teinud seda oma võimaluste piires. Kostja ostis 2002.a hagejale auto väärtusega 250 000 krooni, ta on maksnud hageja maja küttekulusid ning ostnud mööblit. Kostja ostis lapsele 2 aastat tagasi jalgratta ning maksis 2 aastat eelkooli eest. Hageja ei esitanud tõendeid kulutuste kohta ning näitas oma sissetuleku tegelikust väiksemana. Kostja palus kohtul uurida hageja majanduslikku olukorda. Kuna hageja on kulutuste suuruseks märkinud miinimummäärast suurema summa, tuleks tal kulusid tõendada. Hageja ei tõendanud, et talle kuuluvale korteriomandile seatud hüpoteek 4 oleks seotud kodulaenuga ning et ta üldse maksaks mingit laenu. Samuti ei ole tuvastatud, et hageja maksaks korteri kommunaalkulusid või muid kulusid. Kostja abikaasa ei ole kohustatud ülal pidama hageja last. Kohus ei arvestanud, et kostja sissetulek on poole väiksem kui hagejal ning kostja leibkonnas on 4 inimest, kuid hagejal ainult 2 inimest. Kostja ei nõustu, et 13-aastase lapse ülalpidamiskulud on oluliselt suuremad kui 3-aastase lapse kulud. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on kõik lapsed maailmas üheväärsed. Riigikohus on leidnud, et vanemad peavad lapsi võrdväärselt üleval pidama. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavat last vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada tema vajadusi teiste laste arvelt.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on teine laps ning tema majanduslik olukord on raske.
ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Kohus peab kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi.
lg 2 alusel saab elatise tagasiulatuvalt välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemisel, sest elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mis tagantjärele ei ole võimalik. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda ja kostja teine laps jääks täielikult ilma elatisest pikaks ajaks, mis tekitaks selge ebavõrdse kohtlemise. Sel juhul tekiks oht ka kostja pere koduta jäämisel, mis meeldiks hagejale. Kohus ei arvestanud seda, millest peaks elatuma kostja ise. Kostja palus kohtul
alusel vabastada end elatise võlgnevuse tasumisest, kuna võla väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 21.10.2008.a istungil hageja esindaja laimas kostjat ja valetas kohtule. Kostja ei ole mängur, pidutseja, rahapillaja ning ta ei ole jätnud tahtlikult elatist maksmata. Kostja pakkus hagejale, et ta maksab talle alates 2008.a oktoobrist 1000 krooni kuus, ja kui ta saab oma majandusliku olukorra taastatud, mis peaks toimuma hiljemalt 2009.a veebruaris, on kostja võimeline maksma 1500 krooni kuus. Kostja teatas 31.12.2008.a ringkonnakohtule, et ta võimeline maksma elatist maksimaalselt 1000 krooni kuus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on poolte seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud, samuti ei nähtu kaebusest, milliste tõendite selektiivse hindamisega on kohus menetlusõiguse norme rikkunud. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab Perekonnaseaduse (
) § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Elatise väljamõistmisel lapsele on maakohus otsuse tegemisel lähtunud kostja varalisest seisundist ja kohtupraktikast ning teinud seadusele vastava kohtulahendi. 5 Maakohus põhjendas oma otsuses, millistel motiividel pidas ta hageja esitatud lapsele vajalike kulutuste arvestust põhjendatuks. Nõustuda ei saa kostjaga, nagu oleksid poolte ühisele 13aastasele kooliskäivale lapsele tehtavad igakuised kulutused samaväärsed kostja 3-aastase lapse ülalpidamiseks vajaminevate igakuiste kulutustega. Kuna kohus mõistis elatise välja miinimummääras, ei pidanudki lapse vajadusi eraldi põhjendama. Toimikumaterjalidest nähtub, et kostja ei ole alates 2007.a oktoobrikuust hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, isegi mitte 1000 krooni kuus, nagu ta on nõus maksma. Maakohus on arvestanud tõendeid kogumis hinnates kostja varalist seisundit ja leidnud põhjendatult, et elatise väljamõistmine hageja poolt soovitud summas võib kostja asetada raskesse majanduslikku seisundisse ja tulenevalt eeltoodust mõistnud kostjalt välja elatise miinimummääras. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu poolt miinimummääras väljamõistetud elatise maksmine kostjale üle jõu käiv ega pane teda raskesse majanduslikku seisu nagu kostja ekslikult leiab. Olukorra muutumisel on kostjal võimalik
Võttes arvesse just kostja majanduslikku olukorda, on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud elatise kostjalt välja alates 17.04.2008.a, mitte 17.10.2007.a nagu hageja soovis. Väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks alla alammäära ei anna alust kostja perekonna poolt võetud laenukohustused, mida tuleb küll täita, kuid mis ei õigusta elatise maksmist suuruses, mida kostja õigeks peab. Laenude võtmine on olnud kostja enda risk, millega ta pidanuks arvestama oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Elatise väljamõistmisel ei saa primaarseks pidada vanema väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid eelkõige lapse vajadusi ja huve. Kaebuses esitatud väited kostja laimamises ja tema kohta valetamises, ei ole kolleegiumi arvates asjakohased ja seetõttu tuleb jätta need tähelepanuta. Väidetav hageja esindaja käitumine taolisel viisil kohtuistungi protokollist (tl 87-88 ) ei nähtu. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud õigusvastaselt kahju, on tal seadusest tulenev õigus nõuda kahju hüvitamist talle õigusvastaselt kahju tekitanud isikult vastavalt VÕS-i
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.