Obsah (6)
§ 218§ 187§ 129§ 179§ 162§ 164Tsiviilasi nr 2-08-716 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Malle Seppik, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2009, Tallinn Tsiviilasja n
§ 218
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
§ 187
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja abielust sündis XX.XX.XXXX tütar K. L.. Kostjal on uus perekond, tütar jäi hageja kasvatada. Kostja ei anna tütrele ülalpidamist. Tallinna Linnakohtu 01.02.2002 otsusega nr 2/4/243-8135/01 mõisteti kostjalt välja elatis tütre ülalpidamiseks 500 krooni kuus. Kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida ning käesolevaks ajaks on kostja võlgnevus 37 200 krooni. Tütar on invaliid ja tema seisund nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid ravimiseks, rehabilitatsiooniks, ravimite ning vitamiinide ostuks. Tütre vajadused suurenevad iga aastaga nii toitumise kui olmealase kindlustamise osas. Kostja on võimeline tasuma elatist 4840 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks 4840 krooni kuus hageja kasuks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on tasunud hagejale elatist vastavalt kohtuotsusele. Hageja majanduslik seisund on kaugelt üle keskmise. Hageja omanduses on sõiduauto Peugeot reg nr XXX XXX, 2006.a ostis hageja korteri XXXX XX X, mida üürib välja üürilepingu alusel. 2007.a ostis hageja 2-toalise korteri, mida samuti üürib välja. Hageja varjab oma tulusid ja vara. Kostja ülalpidamisel on lapsed S.M.L., kellele kostja tasub elatist 1500 krooni kuus ja I. L., kellele kostja tasub igakuiselt 2700 krooni. Kostja ise elab ühetoalises korteris, mille igakuine liisingmakse on 4200 krooni. Kostja töötasu on väike ning arvestades majanduslangust ning töökohtade nappust, puuduvad kostjal võimalused hageja nõuet täita. Hagis toodud kulutused on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis Tallinna Linnakohtu 01.02.2002 otsusega D. L.lt igakuiselt M .L. kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõistis D. L.lt välja igakuise elatisena alaealise lapse K. L. ülalpidamiseks 3000 krooni alates 10.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni M .L. kasuks. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja nõudis D. L.lt pärast otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõivu 1750 krooni. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu, seega on kostja töövõimeline isik ja suuteline tööd tegema. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et lapsel oleks piisav sissetulek ega esine muid mõjuvad põhjused elatise väljamõistmata jätmiseks, alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks või elatusraha maksmise lõpetamiseks. Kohtutäitur Risto Sepa tõendiga on tõendatud, et kostja elatusraha võlgnevus kuni 01.03.2008 on 37 200 krooni. Seega kostja väide, et ta on tasunud tütrele elatist, tõendamist ei leidnud. Ei ole usutav, et kostja ainus sissetulek on 4239 krooni kuus, vastasel korral ei oleks kostjal võimalik tasuda igakuiselt liisingumakset summas 4200 krooni. Asjaolu, et kostja on sõlminud liisingulepingu, ei vabasta kostjat oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramisele väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, selline eelistus ei tulene seadusest. Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf. 2
(5)Kinnistusregistri andmetel kuulub kostjale korteriomand. Arvestades, et kostjal on veel kaks last, ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja elatist 4840 krooni, mõistlik elatis on 3000 krooni kuus. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-21-07, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Hinnates lapse kulutusi, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hageja kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaolu, et hageja sissetulekuks on keskmiselt 11 627 krooni ja hagejale kuulub sõiduauto Peugeot 206 ning 3 korteriomandit, samuti, et kostja tegelik sissetulek ei ole teada ning kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamiseks lisanduvad täiendavad kulutused, pidas kohus põhjendatuks muuta Tallinna Linnakohtu 01.02.2002 otsusega kostjalt igakuiselt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt maksab hageja elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr 2008.a on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
§ 129lg 2 kohaselt on hagihinnaks 27 000 krooni (9x3000).
RLS § 56 ning seaduse lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv 1750 krooni.
§ 179
lg 1, § 162 lg 1, § 138 lg 2 kohaselt kuulub riigilõiv 1750 krooni kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebuse põhjendused D. L. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja mõista uue otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks 950 krooni kuus. Kohtuotsus rajaneb oletustele kostja sissetulekute kohta. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda faktilistest andmetest kostja sissetuleku kohta. Kostja tasub elatist vastavalt eelmisele kohtuotsusele. Hageja materiaalne olukord on üle keskmise. Hageja varjab oma tulusid ning soovib hagiavalduses esitatud nõudega saada kostjalt alusetult raha. Kostja ülalpidamisel on S.M.L., kellele kostja tasub elatist 1500 krooni kuus ja I. L., kellele kostja maksab igakuiselt 2700 krooni. Kostja elab ühetoalises korteris, mille igakuine liisingmakse on 4200 krooni. Kostja töötasu on väike, kostjal puuduvad võimalused maakohtu otsust täita. Hagiavalduses näidatud kulutused on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele. Hageja ei näidanud hagiavalduses oma vara ega põhjendanud, miks on vaja elatist järsult suurendada. Apellant ei nõustu vastustaja taotlusega õigusabikulude väljamõistmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele 3
(5)M .L. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja taotleb apellandilt õigusabikulude väljamõistmist 12 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et elatise suuruse vähendamiseks puudub seaduslik alus, kuid otsuse põhjendavat osa tuleb muuta. Otsus menetluskulude jaotuse osas kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kostjalt on välja mõistetud Tallinna Linnakohtu 01.02.2002 otsusega alaealise tütre K. L., sünd. XX.XX.XXXX, ülalpidamiseks elatis 500 krooni kuus hageja kasuks. Hageja taotleb elatise suurendamist, milleks annab õigusliku aluse perekonnaseaduse ( PkS) § 61 lg
- Kolleegium nõustub maakohtuga, et lapse vajadused on kasvanud ning 500 krooni kuus ei ole piisav summa lapse normaalseks arenguks. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PkS § 61 lg-st
- Nimetatud sätte kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega tuli kohtul esmalt tuvastada ülalpidamiskulude suurus, mis on vajalik lapse normaalseks arenguks. Maakohus on jätnud hinnangu andmata hagis märgitud kuludele ja lapse vajaduse määratlemata, kuid see puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Hagiavalduses on hageja näidanud lapsele vajalike igakuiste kulutuste suuruseks 8290 krooni, mis koosneb alljärgnevatest kuludest: eluasemekulud- 3150 krooni, kulud toidule- 2500 krooni, transpordikulu- 90 krooni, sidekulud- 250 krooni, tervishoiukulu- 100 krooni, hügieentarvete kulu- 200 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele- 1000 krooni, koolitarvetele- 1000 krooni. Apellandi väidetel hageja poolt märgitud kulud on üle paisutatud. Kolleegium nõustub osaliselt apellandi väitega, seda eluasemekulude ja koolitarvete (kulud koolikohustuse täitmiseks) osas. Vastustaja selgituse kohaselt eluasemekulude hulka on ta arvanud ka liisingumaksed. Ta omab kolme korteriomandit ning liisingumakset maksab selle korteriomandi eest, mida kasutab koos tütrega. Kolleegium leiab, et. tegemist on hageja investeeringuga, mida tuleb tal endal kanda. Poolte lapse eluasemekulude osas tuleb arvesse võtta kommunaalkulusid, mille kohta ei ole küll tõendeid esitatud, kuid kolleegium loeb mõistlikuks kuluks kuus lapse osas 1300 krooni. Ka koolitarvete osas on summa 1000 krooni kuus ebamõistlikult suur ning vajalikuks kuluks tuleb lugeda 100 krooni kuus. Hageja on arvestanud lapsele toidurahaks kuus 2500 krooni, mida apellant peab liialt suureks summaks. Poolte tütar on 15-aastane ning nimetatud kulu toidule ei saa lugeda liialt suureks summaks. Arvestades hageja poolt märgitud kulutusi ja kolleegiumi hinnangut neile, tuleb lugeda 15aastase tütarlapse puhul ülalpidamiskulude suuruseks 5540 krooni kuus, mis on igati mõistlik ja vajalik kulu. Vastustaja vastuväitega võib nõustuda, et lapsele võib kuluda ka enam, kuid elatise väljamõistmisel tuleb arvestada nimelt lapse normaalseks arenguks vajalikke kulusid. Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, et kui hageja varanduslik seis on parem, siis kostja osaks ülalpidamiskulude kandmisest peaks jääma tunduvalt väiksem summa, so 950 krooni. Kostjal tuleb lapsevanemana arvestada, et tal lasub kohustus kanda lapse ülalpidamiskulusid. 4
(5)Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole andnud usaldusväärseid andmeid oma sissetulekute kohta, kuivõrd töötasust 4239 krooni kuus (t.lk.11) ei ole võimalik maksta liisingumakset kuus 4200 krooni ja anda teistele lastele ülalpidamisraha 4200 krooni. Maakohus on otsuses viidanud ekslikult kostja kohustusele ülal pidada ka tütar I.. Selles osas tuleb otsuse põhjendavat osa muuta. Kostja tütar I. L. on täisealine ning tema ülalpidamiskuludega ei saa kohus arvestada. E.A.Ä. ei ole õppeasutuseks, kus õppimine toob kaasa PkS § 60 lg 2 järgi ülalpidamiskohustuse täitmise jätkamise. Kohus on põhjendatult elatise väljamõistmisel võtnud arvesse kostja teise alaealise tütre S.M.L.i, kes sündis 02.02.1997, ülalpidamiskohustuse. Kostja väidetel ta maksab tütar S. 1500 krooni kuus. Poolte ühine tütar on vanem, kelle ülalpidamiskulud on ka suuremad. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et kostjalt on põhjendatult välja mõistetud elatis 3000 krooni kuus ning selle summa vähendamiseks puudub alus. Arvestades lapsele vajalikuks ülalpidamiskuluks kuus 5540 krooni, moodustab 50 % sellest summast 2770 krooni. Maakohus on põhjendatult elatise väljamõistmisel võtnud arvesse tulumaksu maksmise kohustuse, mis lasub hagejal. Seega 3000 krooni maksmise korral jääb lapse jaoks reaalselt väiksem summa kui on seda 2770 krooni. Sellega on arvesse võetud ka hageja parem majanduslik seis. Menetluskulude jaotus Maakohus mõistis kostjalt välja riigituludesse riigilõivu 1750 krooni põhjendusel, et hageja oli riigilõivu maksmisest vabastatud. Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult kostjalt välja mõistnud riigilõivu riigituludesse
§ 162lg 1 alusel.
Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Seega ei lasu riigilõivu maksmise kohustust ka kostjal. Vastustaja taotleb apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmist apellandilt summas 12 000 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.
§ 164
lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastustaja poolt viidatud
§ 164lg 3 ei anna alust menetluskulusid apellandilt välja mõista.
Apellandil on põhiseaduslik õigus vaidlustada maakohtu lahendit ning seda ei saa lugeda
§ 164lg-s 3 sätestatud menetluse põhjustamiseks, mis annab kohtule õiguse jätta menetluskulud kostja kanda. Mare Merimaa Malle Seppik Imbi Sidok 5
(5)