KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2312 Haldusasi A.H.i kaebus Konkurent

§ 68lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.

mai

1. a määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ (edaspidi: Kord) § 2 lg 1 ja 2 nõudeid rikkudes, sest akt on koostatud tarbija või tunnistaja juuresolekuta ning aktis puudub Korra § 3 lõikes 4 nõutav märge selle kohta, et tarbija keeldub seletuse andmisest. Kaebuse esitaja ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult tarbinud ning ei tea, kas arvesti oli rikutud või kes võis selle rikkuda.
2. Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja - peadirektori asetäitja K. Haabi
3. oktoobri
4. a otsusega nr 7.3-3/08-0031-014 jäeti A.H.i kaebus rahuldamata. Asja lahendamisel tuvastati, et olukorra fikseerimise akti nr 057438 koostas elektrik A. Pae. O.S. kirjutas tegelikult aktile alla tunnistajana, akti koostaja reale märgiti ta eksituse tõttu. Kogutud tõendite kogum (olukorra fikseerimise akt nr 057438, fotod, tööülesanne nr 08-111951, OÜ Tehnokontrollikeskuse
5. juuni
6. a protokoll nr 170-8-146, OÜ Jaotusvõrk kirjalikud selgitused, O.S.i seletuskiri) kinnitab, et A.H.i tarbimiskohas oli arvesti rikutud ning elektrienergiat oli tarbitud ebaseaduslikult

§ 68lg 1 p 1 ja 3 ning Korra tähenduses.

1. A.H. esitas
2. novembril
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja - peadirektori asetäitja Külli Haabi
4. oktoobri
5. a otsuse nr 7.3-3/080031-014 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus. Kaebuse väidete (tlk 2-3, 133-134) kohaselt: 2
6. Liitumiskilbis asuvale arvestile on vaba juurdepääs ning see ei asu A.H.i valdustes. Kaebaja ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult tarbinud ega tea, kes võis arvesti rikkuda.
7. Arve esitamise aluseks olev olukorra fikseerimise akt ei vasta Korra nõuetele, kuna see on koostatud tarbija juuresolekuta ning sellel puuduvad tarbija või tunnistaja allkirjad. Selgitused akti koostamisel tehtud vormistusvigade kohta ei ole usutavad. O.S. on märgitud töö teostajaks nii olukorra fikseerimise aktis kui ka tööülesandes nr 08-
9. Konkurentsiamet on kohelnud kaebajat ja Eesti Energia AS-i ebavõrdselt, eelistades viimase seletusi kaebaja seletustele ning aktsepteerides tunnistajana Eesti Energia AS-i töötajat.
10. Konkurentsiamet ei ole lähtunud Korrast, vaid Eest Energia AS-i poolt hiljem esitatud selgitustest ja tõenditest, mida ei ole olukorra fikseerimise aktis märgitud.
11. Konkurentsiamet palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste juurde. Vastuväidete (tlk 29-30, 66-67) kohaselt:
12. Haldusmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et käesoleval juhul on elektrienergiat kasutatud ebaseaduslikult

§ 68lg 1 p 1 ja 3 tähenduses, s.o.

mõõteseade ja mõõteseadme plomm on rikutud.

1. Olukorra fikseerimise akt ei ole vastuolus Korra nõuetega. Tõendatud on, et tööülesande saaja ja akti koostaja oli A. Pae ning O.S. viibis juures tunnistajana. Akti märgiti O.S. koostajaks eksituse tõttu ning akti ei hakatud ümber vormistama. Akti koostamisest oli kaebajat teavitatud, kuid ta ei tulnud kohapeale, mistõttu ei saanudki temalt võtta seletuskirja.
2. OÜ Jaotusvõk töötaja O.S.i kui tunnistaja erapooletuses ei ole alust kahelda ainult sel põhjusel, et ta töötab mõõtesüsteemi kontrolli läbiviinud ja akti koostanud elektrikuga samas äriühingus. Seisukohta, et ainuüksi töösuhe ei sea tunnistaja erapoolikust kahtluse alla, on väljendatud Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. augusti
4. a otsuses haldusasjas nr 3-05-1372, aga ka Riigikohtu
5. juuni
6. a otsuses tsiviilasjas nr 2-2-30/
7. Tõendatud on, et O.S. ei täitnud käesoleval juhul kontrolliülesandeid, vaid viibis elektrienergia ebaseadusliku kasutamise fikseerimise juures. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tunnistajal muu isikliku või materiaalse huvi esinemist rikkumist kirjeldava akti koostamiseks.
8. Eesti Energia AS ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetavad Konkurentsiameti seisukohti ning paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Nad leiavad, et Korra sätted ei keela tunnistajana üle kuulata võrguettevõtte töötajat, kes ei täida antud objektil kontrolliülesandeid.
9. Tarbijakaitseamet leiab, et tarbimiskohas puudulikult läbiviidud menetlusega on rikutud tarbija õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus leidis, et A.H.i kaebuse väited ei anna alust Konkurentsiameti
11. oktoobri
12. a otsuse nr 7.3-3/08-0031-014 tühistamiseks. Kohtumenetluses kogutud tõendid nende kogumis ja vastastikuses seoses kinnitavad haldusaktis tuvastatud asjaolude õigsust. Kaevatav haldusakt vastab HMS § 54-56 toodud sisu- ja vorminõuetele. 13.

§ 68

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; või mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse.

§ 68

järgi omab tähtsust ainuüksi elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise fakt ning oluline ei ole see, 3 kas tarbija on elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikus kasutamises süüdi ja kas teda on selle eest vastutusele võetud.

§ 68

lg 2 sätestab, et turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.

§ 68

lg 3 kohaselt kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister.

1. Korra § 2 sätestab, et elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul.
2. A.H.i kaebuse kohaselt ei saa Eesti Energia AS nõuda temalt kahju hüvitamist seetõttu, et OÜ Jaotusvõrk ja Eesti Energia AS-i
3. mai
4. a olukorra fikseerimise akt nr 057438 ei vasta Korra nõuetele – selles puudub tarbija või tunnistaja allkiri. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad sellele vastu, viidates, et akti koostamisel on tehtud vormistuslik viga ning tegelikkuses allkirjastas akti tunnistajana O.S.. Vaieldakse ka selle üle, kas OÜ Jaotusvõrk töötaja tohib olla elektrienergia ebaseadusliku kasutamise fakti tuvastamise ja sellekohase akti koostamise juures tunnistajana. Kohtul tuleb seega selgitada, kas akti koostamisel tehtud vea tõttu minetab Eesti Energia AS õiguse nõuda A.H.ilt tasu ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse eest.
5. Kohus leiab, et Korra § 2 eesmärk on kaitsta tarbija õigusi, tagada elektrienergia ebaseadusliku kasutamise tuvastamine ja vähendada hilisemaid tõenduslikke vaidlusi. Samas ei ole aktil absoluutset tõenduslikku jõudu. Kohus märkis otsuse punktis 13, et tarbijapoolse kohustuse tekkimiseks on oluline tuvastada

§ 68lg 1 sätestatud juriidiline fakt.

Ehkki üldjuhul on tõendamisel kasutatav olukorra fikseerimise akt, et ole akti formaalse vormistusliku puuduse korral välistatud täiendavalt ka teiste tõendite kasutamine, kui need on seaduslikud ja usaldusväärsed.

1. Elektrikute A. Pae ja O.S. poolt kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel vande all antud ütluste kohaselt oli akti tegelik koostaja A. Pae ning O.S. viibis juures tunnistajana. Tunnistajate detailides kokkulangevate ütluste, mida kohus ülekuulamise käigus saadud vahetu mulje alusel oma siseveendumuse järgi kogumis ja vastastikuses seoses hinnates peab usutavaks, usaldusväärseteks ja haakuvateks teiste tõenditega, kohaselt A. Pae ja O.S. veendusid A.H.i tarbimiskohas, et mõõteseade ja selle plommid olid rikutud. Ütlused olid üksikasjalikud ning kohtu hinnangul täiesti usaldusväärsed. Ka A.H. ise ei väida, et mõõteseade ja plommid oleksid kontrollimise päeval tema teada korras olnud. Arvesti rikkumist tõendavad veel sündmuskohal tehtud fotod ning OÜ Tehnokontrollikeskuse
2. juuni
3. a protokoll nr 170-8-
4. A. Pae ja O.S. avastasid oma ütluste kohaselt akti koostamisel tehtud vea (O.S. oli märgitud kaaskoostajaks, mitte tunnistajaks), kuid jätsid vea kõrvaldamata, kuna aktid on numereeritud ning vigase akti kehtetuks tunnistamise ja uue akti koostamise korral oleks nad pidanud kirjutama seletuskirjad, mis tähendanuks lisatööd. Seega on kogutud tõenditega üheselt tuvastatud

§ 68lg 1 p 1 ja 3 sätestatud juriidilised faktid.

Ehkki Konkurentsiamet ei kuulanud A. Paed ja A.H.i haldusmenetluses üle tunnistajatena vastavalt HMS §-le 39, oli nende käsutuses O.S.i seletuskiri ja piisav hulk muid asjakohaseid ja usaldusväärseid tõendeid (olukorra fikseerimise aktis nr 057438 viidatud fotod, OÜ Tehnokontrollikeskuse

1. juuni
2. a protokoll nr 170-8-146, OÜ Jaotusvõrk kirjalikud selgitused) mõõteseadme ja plommide rikkumise fakti kohta, mis kohtumenetluses leidis täiendavate tõendite uurimise käigus täielikku tõendamist. Seega ei ole menetlusnormi rikkumine viinud asja ebaõigele otsustamisele ning HMS § 58 järgi ei too see kaasa haldusakti tühistamist. 4
3. Kuna kohtu käsutuses olevate tõenditega on vaieldamatult tuvastatud

§ 68

lg 1 p 1 ja 3 sätestatud asjaolud ehk elektrienergia ebaseadusliku ja võrguteenuse kasutamise fakt, on A.H. kohustatud tasuma Eesti Energia AS-ile selle eest tasu vastavalt Korras ettenähtud metoodikale. Seetõttu ei ole alust tühistada Konkurentsiameti otsust, millega keelduti Eesti Energia AS-ile ettekirjutuse tegemisest hoiduda A.H.ile nõude esitamisest. Järelikult puudub vajadus võtta ka seisukoht, kas O.S. viibis akti koostamise juures tunnistajana ja kas see on õiguslikult lubatud (selle tuvastamisest ei sõltu Konkurentsiameti otsuse jõussejäämine). Kohus juhib tähelepanu, et Konkurentsiametile esitatud kaebuses ei vaidlustanud A.H. metoodika ja arvestuste õigsust ning seadus ei keela tal selles küsimuses Konkurentsiametile uue kaebuse esitamist koos täiendavate tõenditega. Villem Lapimaa 5