← Eesti

2-09-10592/4

Obsah (5)§ 29§ 23§ 28§ 130§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mare Kõlvart Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2009.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-10592 Tsiviilasi E OÜ avaldus pankrotimenetluse

§ 29lg 5, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 3, Ts

MS § 661 lg 2) Asjaolud ja avaldus 13.03.2009.a. esitas võlgnik E OÜ kohtule avalduse E OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Seoses tööjõukulude suurenemisega, konkurentsiga turul ning nõudluse ja ostujõu vähenemisega on võlgnikult tekkinud maksevõlgnevused ning ettevõte ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Harju Maakohtu 06.04.2009.a. määrusega algat E OÜ pankrotimenetlus ja nimelt nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks M Merimaa. kirjaliku Ajutise halduri aruanne E OÜ on 14.08.2003.a. registrisse kantud osaühing. Võlgniku põhitegevus – täiend. Võlgnik ostis raamatupidamise teenust sisse. On olemas raamatupidamise siseeeskirjad ja kontoplaan. Ajutine haldur ei ole tuvastanud olulisi puudujääke võlgniku raamatupidamise korralduses. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta. Võlgniku kontodel vahendid puuduvad. Nõuded ostjate vastu puuduvad. Põhivara – materiaalne põhivara: kontori mööbel ja tehnika vastavalt võlgniku esitatud loetelule. Varade bilansiline maksumus on võlgniku hinnangul kokku 42 827 krooni. Faktiliselt on tegemist amortiseerunud mööbliga, mille korduskasutamine enamikul juhul pole võimalik (kruvidega ühendatav saepuruplaat). Tehnika on aegunud (va koopiamasin). Mööbli ja tehnika soetamisaeg võlgniku poolt ja nende esmakasutuselevõtu aeg võlgniku esindaja selgituse ei ühti (osteti kasutatud mööbel). Arvestades, et võlgniku vara asub rendiruumides, mille kuu üür on 13 000 krooni (koos kommunaalkuludega), püüdis ajutine haldur oma tegevuse käigus leida varale ostjat. Vastavasisulised kuulutused ilmusid Ametlikes Teadaannetes ja veebilehel M Merimaa pankrotivara (vara.ee). Huvitatuid oli algselt kaks. Kohale ilmus üks isik, kes algselt tegi küll pakkumise 9000 kroonile, kuid vara ülevaatamisel loobus sellest ja tegi hiljem pakkumise 1000 kroonile. Seega puudub võlgniku varal tegelikult müügiväärtus, pankrotimenetluse jätkamisel tuleb arvestada ka transpordi, lao ja müügikuludega. Konto jääk ja kassa jääk puuduvad. Võlgniku väljaselgitatud kohustused moodustavad kokku 461 856 krooni, millest võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on 117 679 krooni, võlad 68 500 krooni ning töötajate

(7)nõuded 157 998 krooni. Pandiga tagatud kohustusi ei ole. Võlgniku majandustegevus on faktiliselt lõppenud, edasises tegevuseks puudub ressurss ja ka vajalik turusituatsioon. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta puuduvad. Juhtorgani seisukohad maksuvõimetuse tekkimise suhtes. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks konkurentsitingimuste halvenemine ja õppida soovijate vähenemine. Müügituludes see aga ei kajastu, vastavalt 2008.a. kasumiaruandele oli müügitulu põhitegevusest 1 165 461 krooni, 2007.aastal 1 100 488 krooni. Tõsi küll 2009.a. 3 kuu käive näitas proportsioonides mõningast vähenemistendentsi – 225 967 krooni. 2
(4)Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse kohta, kuriteo tunnustega teo või rakse juhtimisvea kohta. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb arvata eelkõige turuga seotud probleeme. Võlgniku teadaolevad kohustused (461 856 krooni) ületavad varasid (milledel, nagu eelpool näidatud, puudub müügiväärtus) oluliselt, eriti kui arvestada reaalseid varade müügi turuhindu ja turusituatsiooni tervikuna. Seega puuduvad võlgnikul ka eeldused oma võlgnevate kohustuste täitmiseks. Otsese hoolsuskohustuse mittetäitmise kohta juhatuse liikme poolt andmed puuduvad, ka ei ole pangakontode analüüsi tulemusena tuvastatud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Võlgniku netovara muutus negatiivseks 2008.a. majandustegevuse tulemusena, seega ei esine antud juhul ka juhatuse liikmete poolset Äriseadustiku (ÄS) § 176 nõuete rikkumist. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku tegevuses Karistusseadustiku (KarS) §-de 384 ja 384¹ nimetatud kuriteo tunnuseid, mille põhjal võiks kvalifitseerida võlgniku maksejõuetust kui kuritahtlikku. Samuti pole tuvastatud otseseid juhtimisvigu juhatuse tegevuses. E OÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varade koosseis ja olukord ei võimalda pankrotimenetluse läbiviimist, vaid vara hoidmisest ja transportimisest tekkivad lisakulud võivad ületada kordades vara müügihinna. Nimetatud kulude puhul oleks tegemist masskohustustega, millede täitmise eest vastutab haldur isiklikult. Lähtuvalt eeltoodust teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada E OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil 05.05.2009.a. jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et E OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku esindajad nõustusid ajutise halduri aruandega ja ei vaielnud vastu ajutise halduri töötasule ja tehtud kulutustele. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ületavad võlgniku teadaolevad kohustused (461 856 krooni) varasid (milledel puudub müügiväärtus) oluliselt, eriti kui arvestada reaalseid varade müügi turuhindu ja turusituatsiooni tervikuna. Andmed võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta puuduvad.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt

§ 130

lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt

§ 23lg-le 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel 3

(4)arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub välja mõista võlgniku vara arvelt ajutise halduri tasu 9600 krooni ning tehtud vajalike kulutuste katteks 1000 krooni (millele lisandub käibemaks 18%) kokku 12 508 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vastavad Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrale.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et 12 508 krooni tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule T -P M ’ele. Mare Kõlvart Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.