) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. 22.juuni 2004 kinnistu müügilepingu sõlmimisega on poolte vahel tekkinud võlaõigusliku ja asjaõigusliku iseloomuga kohustus. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu valdus on ostjale üle antud; hageja on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Pooltel on vaidlus kinnistu müügilepingus sisalduvate võlaõiguslike kohustuste täitmise üle. Kinnistu müügilepingus sisalduvad lisaks müügilepingule omaste põhikohustuste ka poolte täiendavad kokkulepped (lepingu osa 3), millistel on nii avalik-õiguslik (p. 3.1.2) kui ka eraõiguslik iseloom. Muu hulgas on pooled kokku leppinud ka töövõtus (p.2.2) ja kohustuste täitmises kolmandate isikute kasuks (p.3.2.1, 3.2.4). Seega sisaldub kinnistu müügilepingus samaaegselt erineva õigusliku iseloomuga kohustussuhteid nagu müük, teenuste osutamine, töövõtt jmt.. Kohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sisalduvatest kohustuste täitmist üldiselt reguleerivatest sätetest, arvestades seejuures vaidlusaluse kokkuleppe sisu ja olemust kooskõlas lepingu mõtte ja olemusega.
1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud kostjale lepingu p.-s 2.1 märgitud hinna, s.o. 1 000 000 krooni. Lepingu p. 2.2 järgi sisaldab lepingu hind vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivõrgu (peakaitsmevõimsusega 25A) väljaehitamist ja liitumist. Seega tuleneb lepingust üheselt, et lepingu eseme hinnas sisaldub nii ostuhind (üleandmisele kuuluva omandi maksumus) kui ka tasu töö eest (s.h. elektrivõrgu väljaehitamine ja sellega liitumise võimaldamine). Hageja väidab, et kostja ei ole taganud võrguettevõttega liitumise kohustust. Vaidlus on selles, kas kostjal on õigus hagejalt ostuhinna hulgas saadud elektrivõrguga liitumise tasule või mitte. Hageja väidab, et kostja pidanuks hagejalt saadud müügihinna arvel tasuma võrguettevõtjale liitumistasu. Kuna kostja seda kohustust ei täitnud, põhjustas ta hagejale liitumistasu ulatuses kahju. Kostja väidab, et ei ole kinnistu müügilepingut rikkunud. Kostjal lasus kohustus tagada hageja liitumine võrguga üksnes juhul, kui hageja täidab oma lepingust tulenevad kohustused. Nende rikkumise tõttu oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt liitumistasu väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kinnistu müügilepingu p.-dest 2.2 ja 3.1.3 tuleneb, et müüja on kohustunud tegema ostja kasuks töö (ehitama kinnistu piirini välja elektrivõrgu ning tagama liitumise) ja ostja on kohustunud selle eest tasuma. Kohustus on olemuselt töövõtu iseloomuga.
järgi on kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga kohustub maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud võrguettevõtjale hageja liitumistasu. AS M on nõudnud hagejalt elektrivõrguga liitumise tasu maksmist (tl. 18-19). Hageja on esitanud 4 kostjale liitumistasu ülekandmise nõude 22.novembri 2006 ja 28.detsembri 2006 kirjades (tl. 92-97). 8.mai 2007 maksekorraldusega on hageja tasunud võrguettevõtjale 88 087 krooni, mis on hinnatav liitumistasuna kinnistu müügilepingu p. 2.2 tähenduses. Seega on õige hageja väide selles, et hageja on maksnud sama töö/teenuse eest kahekordselt, s.o. nii kostjale kui ka AS M .
1 järgi eeldatakse töölepingu tasulisust. Kui töövõtulepingus ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Pooled on lepingu p.-s 2.2 märkinud, et liitumistasu sisaldub tehingu hinnas (1 000 000) kuid ei ole selle suurust konkretiseerinud. Hageja nõuab kostjalt liitumistasuna võrguettevõtjale makstud summat, mida kohus hindab tavalise tasuna. Kohus leiab, et kostja vastuväide selles, et tal puudus kohustus tagada hageja liitumine elektrivõrguga, ei ole aluseks hageja tasu tagastamise nõude rahuldamata jätmisele. Hageja nõue ei ole suunatud kostja vastu lepingu täitmisele kohustamisele. Asjas esile toodud ja tõendatud asjaoludel on kostjal tehingu täitmine muutunud käesolevaks ajaks võimatuks, kuivõrd hageja on juba liitunud elektrivõrguga. Hageja on kostjalt enne võrguga liitumist täitmist nõudnud, seega on kostjale antud võimalus täitmise korraldamiseks ning hageja käitumine on kooskõlas seadusega. Kostja väidab, et oli õigustatud keelduma kohustuse täitmisest tuginedes lepingu p. 3.1.3. Kohus ei pea kostja vastuväidet põhjendatuks.
1 järgi on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisti. Kohus leiab, et elektrivõrguga liitumise tagamise kohustus on seadusest ja lepingu olemusest tulenevalt piisavalt seotud selle eest tasu maksmise kohustusega. Hageja on liitumistasu kostjale maksnud ettemaksuna, seega puudus kostjal mõistlik põhjendus tasuga seotud kohustuse täitmisest keelduda. Kohus osundab, et lepingu p.-s 3.2 ettenähtud ostja kohustuste mittetäitmisele tuginemine kohustuse täitmisest keeldumisel on vastuolus hea usu põhimõttega.
3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu p.-s 3.2 ettenähtud ostja kohustused ei ole olemuslikult seotud elektrivõrguga liitumise kohustusega. Osundatud punktis sisalduvad muu hulgas ka kohustused, mille täitmine ei sõltu üksnes ostjast (p. 3.2.1); samuti kohustused, millel on ajaliselt kestev sisu (p. 3.2.4, 3.2.5). Seega puudub ka objektiivselt võimalus nende kohustuste täitmist elektrivõrguga liitumise vajaduse ajahetkel hinnata.
1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist.
3 järgi muutub töövõtja tasu reeglina sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on tasunud töö eest ettemaksuna. Kostja kohustust ei täitnud. Kostjal puudus õigus oma kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kohustuse täitmine on muutunud võimatuks. Seega puudub kostjal õigus tasule töö eest, mida kostja teinud ei ole. 5 Poolte lepingust ei tulene müüja õigust liitumistasule juhul, kui müüja elektrivõrguga liitumist ei taganud. Kohus märgib, et kostjal puudunuks lepingu järgi õigus liitumistasule ka juhul, kui täitmisest keeldumine (liitumise tagamine) oleks olnud põhjendatud. Kohustuse täitmisest keeldumise instituut ei lõpeta kohustust, vaid tasakaalustab suhteosaliste positsioone vastastikuses suhtes. Seega on selle õiguskaitsevahendi kasutamine aktsepteeritav juhul, kui kohustatud isikul on põhjust karta teiselt poolelt kohustuse mittetäitmist. Kohustuse täitmisest keeldumine õiguskaitsevahendina ei lõpeta kohustust vaid lükkab selle täitmise edasi. Vaidlusaluses kohustuses on aga liitumistasu makstud kostjale ettemaksuna ning kostjal puudus igasugune alus karta võrgu väljaehitamise ja liitumisega seotud kohustuse mittetäitmist hageja poolelt. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt ettemaksuna üleantud liitumistasu tagastamist. Hageja on maksnud töö (teenuse) eest, mida kostja ei osutanud ning mille edasine osutamine on võimatu. Hageja on teinud sama teenuse saamisele kulutusi, mis on hinnatav hageja kahjuna
1 tähenduses. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on sõlminud elektrivõrguga liitumislepingu AS M ning maksnud selle eest 88 087 krooni, mis on hagejal tekkinud kahju suuruseks. Poolte väited on kooskõlas ka AS M makseteatisega (tl. 18), liitumispakkumusega (tl. 32), arvega 270311 (tl. 19), hageja maksekorraldusega (tl. 20) ja liitumislepinguga (tl. 34). Kostja on esitanud alternatiivse vastuväite osundades tasaarvestusele. Kostja ei ole leppetrahvi nõudele tuginedes teinud tasaarvestusavaldust. Kostja väidab, et tasaarvestuse aluseks on menetluses tasaarvestuse vastuväite esitamine. Kohus nõustub kostjaga selles, et põhimõtteliselt on tasaarvestus kohtumenetluses võimalik, kuid sellekohase vastuväitega otsuse tegemisel arvestamine eeldab tasaarvestuseks eelduste olemasolu.
p. 2 järgi lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.
järgi võib juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on kohustust lõpetava tasaarvestuse eelduseks tasaarvestuse olukorra eksisteerimine ja tasaarvestuseks tahteavalduse tegemine. Kostja väidab, et tal on õigus leppetrahvile 100 000 krooni ulatuses kinnistu müügilepingu p. 3.2.
§-st 3 p. 1, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 3, 110 lg. 1, 111 lg. 3, 127 lg. 1, 186 p. 2, 197, 635, 637 lg. 1 ja 3 kohus o t s u s t a s: võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus A Z hagis AS M 88 087.00 krooni väljamõistmises. vastu Hagi rahuldada. Mõista M V lt A Z kasuks välja 88 087.00 (kaheksakümmend kaheksa tuhat kaheksakümmend seitse) krooni. Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.