Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagiavalduse esitamise eest 16.03.2009 tasunud riigilõivu 8 500 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv“. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 4 250 krooni.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku leppinud jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldust esitanud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks menetluskulude rahalist suurust eraldi kindlaks määrata. Viivi Villemson 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.