Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega tuleb apellatsioonikohtul kaebuse menetlusse võtmisel kontrollida, kas apellatsioonkaebuses on tuginetud sellistele asjaoludele, mille õigsuse eeldamise korral võiks vaidlustatud maakohtu otsus kuuluda kas osaliselt või täielikult tühistamisele. Tsiviilkohtumenetluse käsutusõiguse põhimõttest tulenevalt määrab menetlusosaline ise, kas ta kaebab tema suhtes tehtud kohtuotsuse edasi ja millises ulatuses ning millele tuginedes ta maakohtu otsust vaidlustab. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt leidis apellant, et maakohtu otsus tuleks tühistada seetõttu, et ta on töötu. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas see asjaolu saaks üleüldse olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt lasub vanemal lapse ülalpidamiskohustus. Kusjuures lapse ülalpidamiskohustus on lapse mõlemal vanemal ning sõltumata sellest, kas vanemalt on lapse suhtes vanemlikud õigused ära võetud või mitte. Samuti ei sõltu vanema kohustus last ülal pidada sellest, mis asjaoludel on lapse vanemad lahku läinud või millised suhted lapse vanemate vahel valitsevad. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt mõistab kohus elatise iga lapse kohta välja vähemalt pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellises suuruses elatise väljamõistmist ei ole vaja eraldi põhjendada ning sellest väiksema elatise saab kohus välja mõista üksnes siis, kui esineb mõni seaduses elatise miinimumist kõrvalekaldumise alus. Üheks selliseks aluseks võib olla töövõimetus. Asjaolu, et apellant on töötu, ei ole iseenesest Perekonnaseaduse § 61 lg-s 4 sätestatud elatusraha miinimumi vähendamise alus. Kuivõrd apellant muudele asjaoludele apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse vaidlustamisel tuginenud ei ole, tuleb ringkonnakohtul asuda seisukohale, et isegi siis, kui apellandi poolt esitatud väide, et ta on töötu, paika peab, ei saaks see olla elatise miinimumi vähendamise aluseks ega põhjustada maakohtu otsuse muutmist. Ringkonnakohus märgib, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise juba alla elatise miinimummäära. Praegune miinimummäär on 2175 krooni iga lapse kohta. Tsiviilasja materjalidega tutvumisel ei tuvastanud ringkonnakohus ka 2
). Apellant avaldas apellatsioonkaebuses veel, et soovib, et menetluskulud jaotataks poolte vahel. Samas ei ole ta esile toonud mitte ühtegi asjaolu, mis annaks aluse maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta.
Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis saaksid olla
Kohus selgitab, et asja sisuliselt lahendav kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse võib asjas otsuse teinud samale maakohtule esitada menetlusosaline, kelle kasuks menetluskulude jaotus määrati ühe kuu jooksul asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks sama maakohtu poolt läbi viidavas eraldi menetluses. Eespool toodust tulenevalt selgub menetluskulude rahaline suurus hilisemas menetluses.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud avaldaja, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Kuigi vastav säte käib otsesõnu maakohtu menetluse kohta, tuleb seda sätet analoogia korras kohaldada ka käesoleval juhul. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.