lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja peab tõendama, et kostjal on 01.10.2003.a. poolte vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev makskohustus hageja ees. Kohus on seisukohal, et hageja seda teinud ei ole. Hageja viide nimetatud lepingu punktile 3.4, mille kohaselt lepingu punktis 3 toodud summat vähendatakse summa võrra, mille võlgnik on nõude eest tasunud nõude loovutajale peale lepingu jõustumist. Võlgnikuna on antud lepingu p-s 1.1 käsitlenud pooled COÜ . Antud lepingu punkt 3 sätestab poolte muud kohustused ega käsitle mingit summat. Kohus leiab, et lepingu punktist 3.4 ei saa teha järeldust, et kostja oleks pidanud hagejale tasuma loovutatava nõudeõiguse eest nõude summa ehk 231 690 krooni. Kohus on seisukohal, et punktis 3 3.4 nimetatud summat tuleb tõlgendada kui summat, mille võrra kostjal tulevikus väheneb nõudeõigus COÜ vastu, kuivõrd selles käsitletakse võlgniku ehk COÜ poolt võla võimalikku tasumist nõude loovutajale pärast lepingu jõustumist. Käsitletava lepingu p 5.1 alusel jõustus leping selle allakirjutamise momendist. Seega väheneb kostja nõudeõigus COÜ vastu pärast 01.10.2003.a. viimase poolt hagejale tehtavate maksete võrra. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub rahalist kohustust. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole tekkinud antud lepingust tulenevat maksekohustust hageja ees, mille täitmist oleks hagejal alus kostjalt nõuda. Lisaks eeltoodule on pooled sõlminud 31.12.2003.a. tasaarvestuse kokkuleppe, mille kohaselt on pooled tasaarvestanud kostja nõude hageja vastu summas 297 000 krooni, mis tuleneb 28.10.2002.a. ja 01.12.2002.a. laenulepingutest ning hageja poolt kostjale 01.10.2003.a. nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutatud nõudeõiguse COÜ vastu summas 231 690 krooni koos kõrvalnõuetega alates 31.12.2003.a. Nimetatud lepingu p 2.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et vastastikused nõuded on rahuldatud ning vastastikku puuduvad mistahes nõuded. Kohus leiab, et nimetatud nõudeõiguse loovutamise lepingust ja tasaarvestuse kokkuleppest tulenevad hageja võimalikud nõuded kostja vastu on aegunud. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Alates 01.07.2002.a. kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TSÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on vastavalt TSÜS § 146 lg 1 kolm aastat. TSÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TSÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagi kostja H Gi vastu on kohtule esitatud 21.05.2007.a. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse käesolevas vaidluses aegumise katkemise ja peatumise kohaldamiseks. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Aegumise tagajärjel kaotab isik TSÜS § 142 lg 1 alusel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta ja ei anna hinnangut hageja poolt esitatud teistele sisulistele väidetele ja tõenditele, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hinnangu andmiseks esile toodud muid vastuväiteid. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 4
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.