) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt
JZ esitas kohtule 08.05.2007.a. hagi abielu lahutamiseks, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Pooled elavad eraldi. toimunud istungil jäi JZ oma nõude juurde. O Z ei vaielnud abielu lahutamisele vastu. Kuna nii JZ kui ka O Z peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et JZ nõue on põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada. D Z sünnitunnistusega on tõestatud, et D Z (sünd XXX.a.) vanemateks on JZ ja O Z .
3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse.
alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 06.05.2008.a. toimunud istungil leppisid pooled kokku, et lapse elukohaks jääb O Z elukoht. Kohus leiab, et vastavalt poolte kokkuleppele tuleb poeg D Z jätta elama O Z juurde. 11.05.2007.a. esitas O Z kohtule hagi hageja vastu elatise saamiseks enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 13.06.2007.a. kohtumäärusega liitis kohus JZ hagi O Z vastu abielu lahutamiseks ja O Z 11.05.2007.a. kohtule esitatud hagi JZ vastu elatise saamiseks.
kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Vastavalt
lg 2 lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
lg 1 sätestab, et kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Kostja palub hagejalt välja mõista igakuine elatis summas 3600 krooni enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hageja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi on tõendamata. Hageja sissetulekuks on 3600 krooni kuus. Hageja elab koos vanematega, kes teda materiaalselt aitavad. Samuti maksab hageja kostjale Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud elatist summas 1800 krooni igakuiselt poolte ühise poja ülalpidamiseks. Seega leiab hageja, et tema varaline seisund ei võimalda kostja ülalpidamist ning paneks hageja üliraskesse seisundisse. 09.12.2007.a. esitas hageja kohtule tõendid töölepingu lõpetamise kohta alates 01.11.2007.a. ning 27.11.2007.a. töötuna arvele võtmise otsuse ja töötutoetuse määramise otsuse. 3 06.05.2008.a. toimunud istungil teatas kostja, et emapalka ta enam ei saa ja, et ta käib tööl alates 03.12.2007.a. Kostja sissetulekuks on 5000 krooni pluss lisatasud. Samas kasvatab kostja üksinda kolme last. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna tõendi nr. XXX järgi on O Z vanemahüvitis määratud alates XXXkuni XXX igakuuliselt 3600 krooni (tlk. 9). JZ on alates 27.11.2007.a. töötu ning tema sissetulekuks on töötutoetus. Samas on JZ töövõimeline noor mees, kes 06.05.2008.a. toimunud istungil teatas, et naaseb peagi tööle. O Z kasvatab poolte ühist alla kolmeaastast last, mistõttu omab ta seadusliiku õigust saada lahutatud abikaasalt elatist enda ülalpidamiseks kuni ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni. Asjaolu, et O Z veel täiendavalt töötab ja tema igakuiseks sissetulekuks on 5000 krooni pluss lisatasud on tingitud asjaolust, et O Z on kasvatada veel kaks alaealist last peale poolte ühise lapse. Asjaolu, et JZ maksab O Z igakuist elatist 1800 krooni poolte ühise lapse D Z ülalpidamiseks, ei anna alust keelduda elatise väljamõistmiseks O Z enda ülalpidamiseks kuni poolte ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kohus leiab, et O Z hagi elatise saamiseks enda ülalpidamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et arvestades poolte varalist seisundit tuleb JZ välja mõista O Z kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni O Z (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 11.05.2007.a kuni poeg D Z kolmeaastaseks saamiseni, s.o XXX.a. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et antud asjas on tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Kohus jätkab menetlust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.