← Eesti

3-06-2172/23

3-06-2172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tallinn Haldusasja number 3-06-2172 Haldusasi OÜ Stream Invest kaebus Harjumaa Keskkonnateenistuse (HKT) 12.10.2006 otsuse nr 302-1/6032 tühistamise nõudes ja OÜ Tofert Invest kaebus HKT 12.10.2006 otsuse nr 30-2-1/6033 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 19.03.
  3. Menetlusosalised Paavo Paas – kaebuse esitaja OÜ Stream Invest esindaja; Toivo Viilup – kaebus esitaja OÜ Trofert Invest esindaja; Martin Triipan, Toomas Tiits ja Margus Kõiva – vastustaja HKT esindajad; Veljo Viilol – kolmanda isiku Viimsi Vallavalitsuse esindaja. RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada kaebus ja tunnistada HKT 12.10.2006 otsused nr 30-2-1/6032 ja 30-21/6033 õigusvastasteks.
  5. Mõista kaebuse esitaja OÜ Stream Invest kasuks vastustaja Harjumaa Keskkonnateenistuselt välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 17 441.16 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 02.04.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud 25.09.2006 esitas OÜ Stream Invest HKT-le metsateatised lageraiete läbiviimiseks Viimsi vallas Tõnni-Uuetoa, Taganõmme ja Kivikangru kinnistutel. 06.10.2006 tegi HKT metsateatistele raiet lubava märke koos ettepanekuga kaaluda lageraiele alternatiive vastavalt lisatud kirjale. Raiet lubav otsus tühistati HKT 12.10.2006 kirjaga nr 30-2-1/
  6. 22.09.2006 esitas OÜ Trofert Invest HKT-le metsateatise lageraiete läbiviimiseks Viimsi vallas Nõmme kinnistul. 06.10.2006 tegi HKT metsateatisele raiet lubava märke koos ettepanekuga kaaluda lageraiele alternatiive vastavalt lisatud kirjale. Raiet lubav otsus tühistati HKT 12.10.2006 kirjaga nr 30-2-1/
  7. OÜ Stream Invest ja OÜ Trofert Invest esitasid halduskohtule kaebused HKT 12.10.2006 otsuste tühistamiseks. Kaebuste sisu ja taotlused Vaidlustatud otsuste kohaselt protestis Viimsi vald 10.10.2006 lageraiete lubamise kaebajatele kuuluvatel kinnistutel ja tegi ettepaneku algatada metsateatistele keskkonnamõjude hindamine. Haldusaktide kohaselt selgus Viimsi valla taotluse materjalide kontrollimisel, et menetlemise käigus on lähtutud metsamajandamisekavadest, mis on kehtestatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 20.09.2006 otsustega nr HR06/1007, HR-06/1008 ja HR-06/1009, mis lubavad lageraiet 1,2, 1,4 ja 4,1 ha alal. Metsateatiste tühistamise ajal 12.10.2006 ei olnud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 20.09.2006 otsuseid kehtetuks tunnistatud. Otsuste põhjenduste kohaselt selgus täiendava asjaoluna, et kehtiv Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneering „Viimsi valla ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kohustavad tagama nii sadamate ümbruses kui ka sadamateni suunduvate transiitteede ääres puhveralad. Puhvertsooni sees tuleb säilitada olemasolev haljastus. Vaidlustatud otsuste kohaselt on kaebuse esitajatele kuuluv metsaala äärmiselt oluline elukeskkonna kvaliteedi hoidmisel. Kaebuse esitajad on seisukohal, et 06.10.2006 metsateatised on käsitletavad haldusaktidena HMS tähenduses ning metsateatised on vastu võetud kehtivate metsamajandamiskavade alusel ja olid vastuvõtmise ajal õiguspärased. Metsateatiste kehtetuks tunnistamiseks puudus õiguslik alus. Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneering on kehtivad haldusaktid, mis olid olemas metsateatiste andmise ajal ning mida ei ole pärast metsateatiste väljastamist muudetud. Seega ei ole olnud tegemist hiljem muutunud faktiliste asjaoludega või hiljem muudetud õigusnormidega, mis oleksid andnud aluse metsateatiste tühistamiseks. Haldusaktides puuduvad mistahes põhjendused, mille alusel haldusorgan oleks otsustanud, et avalik huvi metsateatiste kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles kaebajate usalduse metsateatiste kehtima jäämiseks. Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistu sihtotstarve on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardil määratud „äri- ja büroohoonete maa“, mis tähistab elanikkonna otseseks teenindamiseks mõeldud ettevõtete maad. Seega vastupidiselt vaidlustatud otsuses sätestatule, ei näe Viimsi valla üldplaneering ette, et Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistu oleks nn puhverala, kus tuleks säilitada haljastus. Metsateatiste kehtetuks tunnistamisel on rikutud usalduse kaitse põhimõtet (HMS § 64 lg-d 2 ja 3, § 67 lg-d 1 ja 2). Antud juhul on kaebuse esitajatel kinnistu omanikena tekkinud kaitstav usaldus, et metsateatised jäävad kehtima, mida aga haldusorgan otsuse andmisel ei arvestanud. 2 Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Kui haldusorgan leidis, et lageraie kinnistutel on lubamatu, oleks olnud kohaseks abinõuks haldusakti muutmine ja lageraie asendamine mõne muu raieliigiga. Vaidlustatud otsused rikuvad kaebajate omandiõigust omandi vabaks kasutamiseks ja käsutamiseks. Samuti on vaidlustatud otsustega piiratud kaebuse esitajate ettevõtlusvabadust, kuna kaebajad ei saa teha metsamajandamiskavade ja metsateatiste alusel kavandatuid tehinguid nendele kuuluvatel kinnisasjadel asuva metsaga. Kaebajad paluvad kohtul tühistada HKT 12.10.2006 otsused nr 30-2-1/6032 ja 30-21/
  8. Vastustaja HKT vastulause ja taotlus HKT vaidleb esitatud kaebustele vastu. Raiet lubavate otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks oli asjaolu, et kehtiv Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneering „Viimsi valla ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kohustavad tagama nii sadamate ümbruses kui ka sadamateni suunduvate transiitteede ääres puhveralad, kus tuleb säilitada olemasolev haljastus. HKT viitas oma 12.10.2006 otsustes kaebajatele, et kavandatud raie kahjustab oluliselt elukeskkonda visuaalselt, väheneb metsa roll õhusaaste ja müra takistamisel ning kliimatingimuste ühtlustajana. HKT märkis, et raie aluseks olnud metsamajandamiskavad ei olnud kooskõlas Viimsi valla üldplaneeringuga. Otsusest nähtub soov tagada üldplaneeringust tulenev eesmärkida saavutamine metsaomaniku õigusi minimaalselt piirates, rakendades sellega oma kaalutlusõigust võimalikult proportsionaalse lahenduse leidmiseks. HKT viitas võimalusele jätkata metsade majandamist lageraiet välistades. Raiete lubamise aluseks olnud metsamajandamiskavad olid kehtestatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 20.09.2006 otsustega nr HR-06/1008 ja HR-06/
  9. Viimsi vallavalitsuse 10.10.2006 kirjas nr 15-3/3067 toodud andmete täiendaval kontrollimisel selgus, et metsamajandamiskava koostamisel ei oldud arvestatud Viimsi valla üldplaneeringus ja teemaplaneeringus „Viimsi valla ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ toodud nõudega säilitada sadamate ümbruses ja sadamatesse suunduvate transiitteede ääres kõrghaljastus. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus tühistas 14.11.2006 kirjaga nr TLN4-2/1701 metsateatiste andmise aluseks olnud metsamajandamiskavad. Välikontrolli käigus selgus, et Metsanõustamise OÜ poolt kavade kehtestamisel esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Seega tugines HKT raiete lubamisel ebatäielikele andmetele, mis tõi kaasa olulise vea raiet lubavate otsuste langetamisel. Viimsi Vallavalitsus viitas oma 10.10.2006 kirjas nr 15-3/3067 HKT-le, et Muuga sadamat ümbritseva metsade lageraie toob kaasa olulise keskkonnamõju ning metsade säilitamine on hädavajalik elukeskkonna kvaliteedi säilitamisel. Viimsi Vallavolikogu 17.08.2004 otsusega nr 73 on algatatud üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, planeering on tänaseks kehtestamata. Siiski sisaldab see võimalike keskkonnariskide osas teavet, mida tuleb kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamisel arvestada. Kaebajate poolt kavandatud lageraie näol on tegemist metsa majandamise võttega, mille puhul raiega kaasnev negatiivne mõju elukeskkonna kvaliteedile oleks maksimaalne. OÜ Stream Invest kaebuses viidatakse, et Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistu sihtotstarbeks on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardil kantud perspektiivne äri- ja büroohoonete maa. Kaebaja järeldab, et viidatud kinnistute osas ei kehti üldplaneeringu nõue kõrghaljastuse maksimaalseks säilitamiseks. Vastustaja leiab, et selline järeldus on meelevaldne ning ei ole kooskõlas planeerimise põhimõtetega. Maa sihtotstarbe muutmine toimub planeerimismenetluse kaudu ning tegemist on kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluva otsusega. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on nii sihtotstarbe muutmise aja kui 3 otstarbekuse hindamine, võttes arvesse kaasnevat keskkonnamõju kompenseerimise meetmeid. Vastustaja palub jätta esitatud kaebused täielikult rahuldamata. ning selle Kolmanda isiku Viimsi Vallavalitsuse seisukoht ja taotlus Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et lageraiet lubavate otsuste tühistamine oli põhjendatud ja seaduslik. Kinnistud Kivikanguri, Tõnni-Uuetoa, Taganõmme ja Nõmme asuvad piirkonnas, mis asub Muuga sadama ja Muuga küla elamurajoonide vahel ja kus on väga oluline kõrghaljastuse säilimine, kaitsmaks elamupiirkonda sadamast tuleva müra, õhusaaste ja teiste kahjulike mõjude eest. Viimsi valla mandriosa kehtiva üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kohaselt tuleb sadamate ümbruses ja sadamateni ulatuvate transiitteede ääres ning teiste tootmisega seotud objektide ümber säilitada puhvertsoonid, kus tuleb säilitada olemasolev haljastus, eriti kõrghaljastus. Viimsi valla mandriosa üldplaneering kohustab ka säilitama Muuga sadama ümber rohelise vööndi. Seda võivad läbida vaid kommunikatsioonid ja sadamat teenindav kergliiklus. Kehtivad planeeringud kajastavad oma piirangutega metsa säilimise osas olulist avalikku huvi. Avalik huvi hõlmab mh õigust puhtale elukeskkonnale. Tegemist on metsaga, millel on oluline roll metsaga piirneva elurajooni kaitsel Muuga sadamast lähtuvate kahjulike mõjude nagu müra ja õhusaaste eest. Viimsi Vallavalitsus rõhutab, et Nõmme kinnistu on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt metsamajandusmaa ning menetletava teemaplaneeringu „Viimsi vallal miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt rohevõrgustiku tugiala ja osaliselt rohekoridori ala. Seetõttu on selle kinnistu kõrghaljastust vaja maksimaalselt säilitada ning eriti rangelt kaitsta. Kivikanguri kinnistu on valla üldplaneeringu järgselt küll perspektiivne äri- ja büroohoonete maa, kuid käesolevaks ajaks ei ole aeg selle realiseerimiseks sobiv. Kolmas isik palub jätta kaebused rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Tühistamisnõude rahuldamise võimatus Kohus nõustub vastustajaga selles, et käesolevaks ajaks on osutunud võimatuks kaebajate poolt esitatud tühistamiskaebuste rahuldamine, kuna kehtivuse kaotanud haldusakte ei saa enam kehtetuks tunnistada. Vastavalt HMS § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Metsaseaduse § 41 lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsateatise kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates. Seega kehtib raiet lubava märkega metsateatis 12 kuud pärast teatavakstegemist. Käesolevaks ajaks on nimetatud 12-kuuline periood ümber ja metsateatised oma kehtivuse kaotanud. Kaebaja OÜ Trofert Invest väide, justkui peatuks kohtumenetluse ajaks nimetatud 12-kuulise tähtaja kulgemine ja jätkuks pärast kaebajale positiivse kohtulahendi saamist, ei tugine seadusel. Keskkonnaasjades ja eriti juhul, kus vaidluse all on looduskooslused ning nende säilitamise 4 küsimused, ei saa sellist analoogiat teiste õigusvaldkondadega teha – seadus näeb ette raiete teostamiseks 12-kuulise tähtaja, mis tähendab, et kui selle aja jooksul raieid ei teostata, on asi lahendatav uue haldusmenetluse, so uute metsateatiste esitamise, kaudu. Selliselt on seadusandja lahendanud metsateatiste üle järjepideva kontrolli teostamise võimaluse. Et aga haldusakti tühistamise taotlus hõlmab endas õigusvastasuse tuvastamise taotluse ning kaebajad on välja toonud potentsiaalse kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamiseks (põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks), vaatab kohus asja läbi haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudena ja annab kaevatud aktide õiguspärasusele sisulise hinnangu. 06.10.2006 metsateatiste õiguspärasus Kohtu hinnangul olid 06.10.2006 metsateatised nende andmise hetkel õiguspärased. Metsateatised olid antud 20.09.2006 metsamajandamiskavade alusel, mis lubasid kinnistutel lageraie teostamist. Metsateatistele lubava märke tegemise ajal olid need metsamajandamiskavad kehtivad ja jõus. Ei vastustaja ega kolmas isik ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, millega vastuolus 06.10.2006 metsateatised oleksid olnud. Vastustaja ja kolmas isik viitavad, justkui oleks metsateatised olnud vastuolus Viimsi valla nii kehtiva üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga kui ka menetletava teemaplaneeringuga. Kohtu arvates see nii ei ole. Haldusasjas nr 3-07-766, milles Viimsi vald vaidlustas OÜ-le Trofert Invest ja OÜ-le Stream Invest 22.01.2007 väljastatud uued metsamajandamiskavad, mis taas lubasid kinnistutel teostada lageraiet, asus kohus järgmistele seisukohtadele: „Käesolevas asjas puudub tegelikult vaidlus selles, et kehtestatud metsamajandamiskavad ei ole vastuolus Viimsi valla üldplaneeringuga. Viimast kinnitas kohtuistungil kohtule ka Viimsi valla esindaja: „metsamajandamiskavad ühegi kehtiva planeeringuga vastuolus ei ole, nad on vastuolus planeeritava teemaplaneeringuga“ (06.09.2007 kohtuistungi protokoll tl 164). Kõik menetlusosalised möönavad ka seda, et Viimsi valla üldplaneeringu seletuskiri on planeeringu kaardimaterjali suhtes ebatäpne (mõlemad kättesaadavad aadressil http://www.viimsivald.ee/?id=627). Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega selles, et selliste ebatäpsuste korral tuleb eelistada kaardimaterjali, mis on oma olemuselt palju detailsem kui üldsõnaline seletuskiri. Viimsi valla üldplaneeringu järgi on vaidlusalused kinnistud metsamajandusmaad (tulundusmetsa kategooriasse kuuluvad), millest Kivikangru kinnistu on perspektiivne ärija büroohoonete maa. Kui Viimsi vald soovib eelnevalt nimetatut muuta, saab ta seda teha uue üldplaneeringu või kehtivat planeeringut muutvate detailplaneeringute kaudu, aga mitte lihtsalt argumendiga, et „käesolevaks ajaks ei ole aeg nende realiseerimiseks küps“. Planeerimisseaduse (PlS) § 2 p 3 kohaselt on üldplaneering planeering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Kui Viimsi vald on üldplaneeringut kehtestades leidnud, et vaidlusalustel kinnistutel saab tulundusmetsa majandada selleks seadusega ettenähtud viisil ja ka arendada piirkonda vastavalt planeeringule, siis ei saa Viimsi vald kinnistu omanikele ette kirjutada viise, kuidas seda teha või millisel ajal. Mis puudutab Viimsi valla teemaplaneeringuid (millest teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ on alles menetlemise järgus ja ei kehti), siis ka need teemaplaneeringud peavad olema Viimsi valla üldplaneeringuga vastavuses, mitte vastupidi. PlS § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt § 8 lg-s 3 nimetatud eesmärkidele. Seega, kui Viimsi vald tahab vaidlusalustel kinnistutel igal juhul säilitada 5 olemasoleva kõrghaljastuse, peab ta alustama üldplaneeringu muutmisest või lahendama selle küsimuse kolmandate isikutega muid alternatiivseid meetmeid kasutades detailplaneeringute või kinnistute võõrandamise kaudu. Kolmandad isikud on need kinnistud soetanud olemasoleva kehtiva üldplaneeringu-järgset maa sihtotstarvet teades ja usaldades ning nende usalduse kaitset ei saa rikkuda ilma õigusliku aluseta lihtsalt valla meelemuutusele tuginedes.“ Kohus asub samadele seisukohtadele ka käesolevas haldusasjas, kuivõrd menetlusosalised ei ole esitanud eelnevaga võrreldes ei uusi tõendeid ega argumente. Veelgi enam, vastates kohtu küsimusele, mida muudab võrreldes kehtiva üldplaneeringuga menetletav teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, märkis Viimsi valla esindaja, et „uus menetletav teemaplaneering ei muuda sisuliselt midagi kaebajatele kuuluvate kinnistute osas, võrreldes kehtiva üldplaneeringuga“ (19.03.2008 kohtuistungi protokoll, II kd lk 234). Seega, kui vastustaja ja kolmas isik väidavad, et raiete teostamine kaebajatele kuuluvatel kinnistutel tuleb nö peatada seni, kuniks kehtestatakse mainitud teemaplaneering ning on üheselt selge, mida Viimsi vald nendel kinnistute suhtes ette näeb, siis kolmanda isiku poolt kohtule väidetu valguses ei vasta see tegelikkusele. Uue teemaplaneeringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet ega maakasutustingimusi. Mis puudutab pärast vaidlusaluste aktide andmist ja kohtumenetluse kestel koostatud ning kohtule esitatud nn ekspertarvamusi kinnistutel asuvate looduskoosluste säilitamise vajalikkuse kohta ning läbiviidud uuringuid, siis ka need ei muuda kaevatud akte õigusvastasteks. Kõik need dokumendid on koostatud pärast metsateatiste väljaandmist ega saanud seega kuidagi mõjutada nende andmise resultaati. Viimsi valla 10.10.2006 kirjast nähtuvalt (tl 99) oli lageraiet lubavate metsateatiste protestimise ajendiks Viimsi valla üldplaneeringu alles menetletav teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ ning sellega seoses palus Viimsi vald vastustajal algatada keskkonnamõju hindamise. Lageraiet lubavad otsused tühistati, kuna Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneering „Viimsi valla ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kohustavad tagama nii sadamate ümbruses kui ka sadamateni suunduvate transiitteede ääres puhveralad. Puhvertsooni sees tuleb säilitada olemasolev haljastus. Eelnevast tulenevalt peab kohus käesoleva haldusasja raames hindama, kas Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneeringud andsid vastustajale aluse lageraiet lubavate metsateatiste tühistamiseks ning kas sellise otsuse vastuvõtmisele oleks pidanud eelnema keskkonnamõjude hindamine, kohtule esitatud ekspertarvamused ja uuringud on seega asjassepuutumatud. Et nii metsamajandamiskavade kui ka metsateatiste kehtestamisele oleks pidanud eelnema keskkonnamõju hindamine, on korduvalt menetluses rõhutanud Viimsi vald. Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et metsateatised ei olnud vastuolus Viimsi valla kehtivate planeeringutega. Järgnevalt arutleb kohus keskkonnamõjude hindamise küsimuse üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KMHKJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Mida mõista olulise keskkonnamõju all, sätestab seaduse § 6 lg
  10. Kaebajatele kuuluvatel kinnistutel raiete tegemine ei vasta KMHKJS § 6 lg-s 1 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuse tunnustele. Samuti ei vasta ettenähtud raiete tegemine KMHKJS § 6 lg-s 2 toodud potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste tunnustele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 9 annab detailse loetelu, millal tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda. Selle loetelu alusel on ilmselge, et õigusaktides on olulise keskkonnamõjuga tegevuse all mõistetud oluliselt ulatuslikumat tegevust kui kaebajate kinnistutel raiete teostamine. 6 Järelikult ei olnud ei metsateatiste andmise aluseks olnud metsamajandamiskavade ega ka metsateatiste kehtestamisel kohustuslik eelnevalt hinnata selle keskkonnamõju KMHKJS tähenduses. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et 06.10.2006 metsateatised olid nende andmise ajal kooskõlas kehtivate õigusnormidega. HKT 12.10.2006 otsuste õigusvastasus Vastustaja viitas, et kui kohus loeb 06.10.2006 metsateatised õiguspärasteks, siis oli nende tühistamise aluseks HKM § 66 lg 2 p
  11. HMS § 66 lg 2 p 2 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. Sellele sättele tuginedes ei saanud haldusorgan metsateatisi kehtetuks tunnistada, kuivõrd kahe akti andmise vahele jäänud kuue päevaga ei muutnud ükski õigusnorm ega faktiline asjaolu, mis tinginuks aktide tühistamise. Selliseks muutunud faktiliseks asjaoluks ei saanud olla ka Viimsi valla 10.10.2006 kiri, kuivõrd metsateatistele lubava märke andmise kaaskirjast (tl 54) nähtuvalt oli HKT teadlik nii menetletavast teemaplaneeringust „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kui pidi olema teadlik juba ka kehtivatest planeeringutest. Ehk teisisõnu, vahepealse kuue päeva jooksul ei muutnud ei õiguslik normistik ega võetud vastu/muudetud ka ühtegi planeeringut. Seega olid HKT 12.10.2006 otsused õiguspäraste metsateatiste tühistamiseks õigusvastased. Menetlusosaliste ülejäänud seisukohti ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kuna need ei saa asja lahendamisel omada olulist tähendust. Menetluskulude hüvitamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, menetluskulud. Kaebaja OÜ Stream Invest on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 17 441.16 krooni õigusabikulude eest (kohtukulude nimekiri ja tõendid II kd tl 214-220). Õigusabikulude kandmine sellises summas on tõendatud. Arvestades õigusabi osutajate poolt esitatud selgitusi arvetel, vaidluse raskust ja spetsiifikat ning keskmisi õigusabikulusid sarnastes vaidlustes, peab kohus esitatud õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ning mõistab need vastustajalt välja. Vastustajalt kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna õigusabikulu summas 17 441.16 krooni. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 7 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2009 OTSUSE RESOLUTSIOON
  12. Rahuldada Keskkonnaameti apellatsioonkaebus osaliselt.
  13. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  14. aprilli
  15. a otsus osas, millega tunnistati Harjumaa Keskkonnateenistuse
  16. oktoobri
  17. a otsus nr 30-2-1/6032 õigusvastaseks ja mõisteti Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuselt välja menetluskulud.
  18. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Stream Invest kaebus rahuldamata.
  19. Jätta menetluskulude väljamõistmise taotlused rahuldamata. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.