Obsah (10)
§ 102§ 32§ 117§ 173§ 86§ 1§ 31§ 15§ 23§ 150KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-6462 Tsiviilasi R
§ 102
lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
- Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
- L Müürsoo’le (isikukood XXX) ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 20 000.00 (kakskümmend tuhat) krooni.
- Välja mõista pankrotivarast ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused kogusummas 20 000.00 (kakskümmend tuhat) krooni L Müürsoo kasuks.
- Teha käesolev pankrotimäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (
§ 32, Ts
MS § 661 lg2) Asjaolud ja avaldus 17.02.2009.a. esitas võlgnik RK avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik suuteline võlgnevusi tasuma. Puudub töökoht ja sissetulek. Samuti puudub vara, mida võlgade katteks realiseerida ning arvestades võlgnevuste suurust, ei ole võlgnik suuteline ka sissetuleku tekkimise korral kogu võlgnetavat summat tasuma, seda isegi juhul, kui koostatakse pikaajaline maksegraafik. Kohus algatas 02.04.2009.a. pankrotimenetluse ja määras kirjaliku nõusoleku ajutiseks pankrotihalduriks L Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise halduri poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist: Vara – järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et RK omab järgnevaid arvelduskontosid:
(1)Swedbank’is a/a XXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 03.04.2009.a. oli -11.11 krooni (negatiinve);
(2)Danske Bank A/S Eesti filiaalis a/a XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 07.04.2009.a. oli 0.00 krooni;
(3)SEB Pangas a/a XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 28.04.2009.a. oli 0.00 krooni. Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmeil on RK’i nimele registreeritud ½ kinnistust Tallinnas, XXX, katastritunnusega XXX, milleks on korter üldpinnaga 39,3 m². Tutvunud erinevate kinnisvaraportaalide pakkumistega on sellise korteri keskmiseks maksumuseks 660 000 krooni. Korteril on hüpoteek SEB Panga kasuks ja korter on kaasomandis KE’ga, seega oleks poole korteri müügihinnaks hinnanguliselt 330 000 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel RK’i nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuosakonna elektroonilises andmebaasis RK’it vallasvarast ehitiste omanikuks registreeritud ei ole. Muud Vara RK’il tema kinnituste kohaselt ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustavad RK’i ajutisele haldurile teadaolevad varad kokku hinnanguliselt 330 000.00 krooni. Võlad - järelepärimise tulemusena Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusesse selgus, et RK’il riiklike maksude osas võlgnevusi ei ole. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele: 2
(4)OÜ-le K 23 319 krooni (alus: 09.09.2008.a. sõlmitud laenuleping XXX ja maksekäsu kiirmenetluse otsus); • AS-ile M 4713 krooni (alus: 21.09.2008.a. sõlmitud laenuleping ); • OÜ-le MCB 23 076 krooni (alus: 11.06.2008.a. sõlmitud laenuleping ); • AS-ile SMS 16 262 krooni (alus: 14.08.2008.a. sõlmitud laenuleping ); • OÜ-le Raha24 11 595.69 krooni (alus: 08.09.2009.a. sõlmitud laenuleping ; • OÜ-le F 4043 krooni (alus: 29.09.2008.a. sõlmitud väikelaenuleping); • H F AB-le 20 430.94 krooni (alus: laenuleping); • OÜ-le P G 6966 krooni (alus: laenuleping ) • D B AS Eesti filiaalile 21 509.26 krooni (alus: limiidileping ); • AS-ile N Eesti 1599 krooni; • AS-ile B I G 91 635.18 krooni (alus: tarbijakrediidileping ) • AS-ile SEB Pank 98 762.07 krooni (alus: laenulepingud , ning teenustasu võlgnevused); • AS-ile SEB Liising 28 382.66 krooni (alus: liisinguleping ); • KÜ-le võlgnevus kommunaalteenuste eest 18 763.16 krooni. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad RK’i ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 371 056.96 krooni. Majanduslik olukord. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskuse kaudu vastusest ajutisele haldurile nähtub, et RK on 2008-2009.a. jooksul saanud maksustatavat tulu AS-ist K , SIA-st GfK Custom Research , Müügimeistrite AS-ist , Tere AS-ist , Avatud Teenus OÜ-st , Eesti Haigekassast ja Eesti Töötukassast kokku summas 200 255 krooni, millest on kinni peetud tulumaks summas 35 920 krooni, töötuskindlustusmakse 1029 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makse summas 3439 krooni. Aruande koostamise ajaks on ajutisele haldurile teadaolevalt RK end arvele võtnud Tööturuametis töötuna ja saab töötu abiraha. Ajutisele haldurile teadaolevalt on RK’il vara kokku hinnanguliselt 330 000 krooni, samas on teadaolevaid kohustusi aruande koostamise ajaks 371 056.96 krooni. Samas suurenevad kohustused iga päev intresside võrra ja pankroti väljakuulutamine kaitseks nii võlgniku kui ka kõikide võlausaldajate huve. Tallinna Perekonnaseisuameti andmetel ei ole RK abielus, tema perekonnaseis on vallaline, seega ühisvara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et RK on püsivalt maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda endale võetud kohustusi , seega muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta: Võlgniku võlgade vabastamise menetluse eelduseks
§ 117
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse lõppemine lõpparuandega ja
§ 173
lg 1 kohaselt võlgniku mõistlikult tulutoov tegevus või, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda peab otsima. Kuna võlgnikul on vara, mille müügist saadavatest vahenditest saab katta pankrotimenetlusega seotud väljamakseid ja osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid, saab ilmselt pankrotimenetlust lõpetada lõpparuandega. Tänasel päeval võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega ei tegele, kuid ta otsib seda läbi Tööturuameti. Tulenevalt eeltoodust puuduvad takistused võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid selle otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. • Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise pankrotihalduri töötasu osas. 3
(4)Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada Marko Suursalu pankrot ning teatas, et on valmis jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et võlgnik kinnitaks vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (
§ 86
). Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada RK’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus L Müürsoo.
§ 1
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
§ 31
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
§ 31
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara kokku hinnanguliselt 330 000 krooni, samas kohustused moodustavad 371 056.96 krooni ning suurenevad igapäevaselt intresside võrra. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui
§ 15lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur L Müürsoo on esitanud tasunõude 11 töötunni eest kokku summas 16 500.00 krooni, millele lisanduvad ajutise pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 3500.00 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
§ 23
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 20 000.00 krooni.
§ 150lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Mare Kõlvart Kohtunik 4
(4)