Obsah (7)

§ 1043§ 1045§ 130§ 127§ 128§ 139§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 01.12.2008 Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

RakS § 22 lg 1 järgi võlaõigusseaduses sätestatut kui ka tsiviilkoodeksi kahju tekitamist reguleerivad sätteid (kahju põhjustanud teo, sündmuse aeg). TsK § 448 lg 1 alusel tuleb kahju tekitajal hüvitada teisele isikule tekitatud kahju, va kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

§

§ 1043

järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustusega. 24. Kahju tekkimine Järgnevalt vaatlebki kohus küsimust, kas seoses tervisekahjustumisega on hagejal tekkinud ka varaline kahju, mis tuleks hüvitada ja milles see kahju seisneb. Hagejaga lõpetati tööleping 06.02.07 seoses sellega, et tervis ei võimaldanud tal tööd kostja juures jätkata. Kohtule esitatud Tööturuameti õiendist nähtub, et hageja võeti tööostjana arvele 01.10.2007 ja vastavalt esitatud töökoha õiendile töötab hageja alates 17.03.2008 lastesõimes Päkapikk ja saab kuus 2200 krooni palka. Hageja palk oli septembris 2006, so siis kui ta töötas terve kuu kostja juures, 7300 krooni, milles vaidlus puudus. Kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu sellepärast, et hageja ei saanud tervise tõttu kostja juures tööd jätkata, siis võrreldes tema saadud palka kostja juures ja käesoleval ajal teenitavat palka, on kohtu arvetes tõendatud, et hageja on kaotanud oma senise sissetuleku, sest tema sissetulek on väiksem kui kostja juures, sj ei ole kostja ümber lükanud asjaolu, et hageja varanduslik olukord poleks muutunud pärast töösuhte lõppemist võrreldes kostja juures töötamisega. Hageja on tõendanud ka kohtule esitatud apteekide kviitungite ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla arvetega asjaolu, et ta on teinud lisakulutusi ravile ja massaažile, seega on kahjuna vaadeldavad lisaks kaotatud sissetulekule ka ravikulud ravimitele ja muudele tervishoiuteenustele tehtud kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tekkinud seoses tervisekahjustusega (kutsehaigusega) sissetuleku vähenemine ning täiendavalt kulud, mis on tervisekahjustusest tingitud varaline kahju ja mille ulatust reguleerivad

§ 130

lg 1, 128 lg 1, 2, kuna tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimine leidis aset pärast 01.02.

2. Varaline kahju on see osa sissetulekust, mis kannatanul jääb saamata seoses tervisekahjustusega. Nimelt on

§ 127

lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 1, 2 ja § 130, lg 1 kohaselt tuleb tervise kahjustamise korral kahju olemasolu tervisekahjustamisest tekkinud kulud, sj vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täilikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sj sissetulekute vähenemisest tekkinud ja edasise majandusliku võimaluse hnemisest tekkinud kahju. Kuna hagejal on tekkinud seoses temal esineva kutsehaigusega ja sellest tuleneva töövõimekaotusega 30% ulatuses tervisekahju, siis on vaadeldav sissetuleku kaotusest tekkinud varaline kahju proportsioonis tema töövõime kaotusega, st 30% ulatuses kooskõlas

§ 130

lg 1 ja lisaks on kahjuks tervisekahjustusega seotud ja kantud ülalmainitud muud kulud. Kahju 7 hüvitise suurust hindab aga kohus pärast seda kui on tuvastanud, kas kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ja kas kahju tekkimine on õigusvastane.

1. Õigusvastasus, põhjuslik seos, kostja süü Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas kostja võiks selle tekkinud kahju eest ka vastutada. TLS § 49 p 4 järgi kohustub tööandja kindlustama ohutud töötingimused. TTOS § 2 sätestab, et töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldusja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist ning lg 2 alusel mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. TTOH § 12 lg 1 järgi peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 13 lg 1 p 1-4, p 6-6.1 alusel kohustub tööandja viima lävi töökohas töökeskkonna sisekontrolli, analüüsima selle tulemusi, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja ohutegurid ja nende mõju töötajate tervisele, koostama tegevuskava ohutegurite mõju vähendamiseks töötajate tervisele, rakendama abinõusid seaduse §-des 6-9 nimetatud ohutegurite mõju vähendamiseks töötajate tervisekahju vähendamiseks, teavitama töötajaid riskianalüüsi tulemustest (red. 1999.a. ja 01.07.03). Vabariigi Valitsuse määruse nr 214 22.07.94 § 4 alusel kuuluvad nende tööde hulka, kus tuleb läbi viia töötajate perioodiline tervisekontroll, tööd, mis on seotud lokaalse lihaspingega- peamiselt kämbla ja õlavarrelihaste pingutusega.
2. Kohtule esitatud kutsehaiguse uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja pidi töötama vahetult ohutegurite III riskitaseme tingimustes, kastide kokkupanekul isegi IV riskitasemel. Veel nähtub kokkuvõttest, et III riskitaseme puhul on ohutegur arvestatav ja võib põhjustada terviskahjustuse ning tuleb tarvitusele võtta vajalikud meetmed, IV puhul aga ei tohi töökohal tegevust alustada enne kui ohtu on vähendatud vastavalt meetmetega, kaitsevahenditega. Kutsehaiguse põhjustasid füsioloogilised ohutegurid sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused, põhiline koormus langes kätele, hoolimata erinevatest tööoperatsioonidest ja et see viis kutsehaiguse tekkimisel. Hageja tunnistaja H. Heinsoo töötas hagejaga koos kuni 1998.a.
3. juunini ja ta ütles, et hageja töötas kõige rohkem pesumasina peal, lisaks ladus pudeleid kastidesse. Tema ütluste järgi tuli terve päev 8 h töötada kätega, veel ütles tunnistaja, et töötajatel kontrolliti kopse, samuti käsid töötajad mammoloogi juures, kuid lihaseid ega käsi ei kontrollitud. Tunnistaja ütles, et neile õpetati, kuidas tuli masinatel töötada, kuid seda, millised haigused võivad seoses tööga tekkida, tööandja ei rääkinud.
4. Kostja tunnistaja J. V ütles, et kogu aeg käis tööohutusalane juhendamine, iga kvartal tuli töötajaid instrueerida, kuidas masinatega töötada. Tunnistaja ütles, et töötajaid, sh hageja käisid tööandja tuusikutega sanatooriumides, lisaks oli töökohas olemas velskripunkt. Esimesed tervisekontrollid toimusid 1992, 1993, edasi kontrolliti 2 aasta tagant tervist: kopse, vererõhku, nägemist, käidi ka kutsehaiguste kliinikus Hiiul. Tunnistaja ütles, et nõukogude ajal 1980-1988 tehti 10 minutit iga päev tervisevõimlemist, 8 sj võimles ka hageja, kohapeal käis töötingimusi kontrollimas sanitaar-epidemioloogia jaam. Tunnistaja K. A, kes töötas AS-s L alates 1988.a., ütles kohtule, et V. S tegi erinevaid töid: töötas villimismasinal, etiketimasinal, pesumasinal, tegi pappkaste. Tunnistaja ütles, et ta on teinud samu töid, mis V. Sgi, töö oli mitmekesine, tuli teha erinevaid liigutusi, sj teatud töö juures nagu prakeerimine tuli lihtsalt tööportsessi jälgida ning üldiselt oli töö organiseeritud nii, et töötajad vahetasid omavahel tööoperatsioone, kusjuures vahepeal olid puhkepausid. Tunnistaja ütles, et pudelite ladumine pappalustele toimus käsitsi, teatud aja tagant mindi teisele poole masinat pudeleid alustele laduma. Tunnistaja kirjeldas, et olenevalt asjaoludest, võidi poole tunni jooksul panna kastidesse ca 3000 pudelit, siis oli puhkus ja olenes pudeli suurusest, muudeti liini kiirust, suurema pudeli puhul on kiirus väiksem. Tunnistaja märkis, et hageja töötas plastpudelitega, et töös olid vaheajad ja see oli juba nii nõukogude ajal. Tunnistaja ütles, et tööandja juures mõõdeti valgust, müra, kontrolliti südant, silmi, kopse, võeti verd. Medicoveris käisid nad ca 7 aastat tagasi; pärast seda käib tervisekontroll kahe aasta tagant. Tunnistaja M. Mitt, kes töötab kostja juures 1972.a aastast, ütles, et hageja töötas kõige pikemat aega pesumasina peal, siis villimis- ja korkimismasina peal, oli prakeerija ja dekoorija, pudeli laduja, toodangu laduja, sj oli ta pudeliladuja 1,5 aastat.
5. Hinnates nii hageja kui kostja tunnistajate ütlusi omavahel, leiab kohus, et hageja töö oli küll vahelduv, ta tegi tööd prakeerijana, pudeliladujana, sj täispudeliladujana, tegi pappkaste, töötas pesumasinal, oli küll osaliselt seotud jälgimisega, eriti töötades prakeerijana, ent sisuliselt oli tema töö seotud kätega ja kordusid samad liigutused, sundasendid. Hinnates esitatud uurimiskokkuvõtet, leiab kohus, et hageja on tõendatud, et tema töö oli seotud riskiga ja selle töötingimuse kui riski negatiivset mõju tema tervisele. Kostja tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja teostas töötajate tervise kontrolli, kuid põhiliselt kontrolliti töötajate silmi, veresoonkonda, kopse, kuid seda, et oleks kontrollitud hageja lihaste ja liigeste olukorda, tunnistaja ütlustest ei nähtu. Kostja on tõendanud oma tunnistajate ütlusega, et ta on taganud hagejale tervisekontrolli, ent ei ole tõendanud, et oleks kontrollitud töötingimuste mõju hageja tervisele eriti osas, mis seondub hageja kutsehaigusega, so sundasendite, korduvate liigutuste mõju tema lihaskonnale ja liigestele – eriti kätele. Kostja esitas kohtule Medicoveri riskianalüüsi, millest nähtub, et uuriti füsioloogilisi ohutegureid alles
6. a novembris ja selle uuringu järgi oli pudeliasetaja, karpide panija töö III riskiastmega, mis tõendab küll kostjapoolselt hoolt nende mõjurite kindlakstegemisele, küll aga ei tõenda, et kostja oleks kontrollinud seda, kas nendel mõjuritel oli ka negatiivne tagajärg hageja tervisele. Kostja esitas kohtule ohutustehnika instruktsioon nr 1, selle uuendatud versiooni, töökaitsejuhendi väljavõte instruktsioonide tutvumise kooskõlastamise raamatust, töökaitsejuhendid nr 69, 62, 61, 60, 57, 37, 21, 20, 19a, 2, 1, väljavõtted vastavast raamatutest, kuhu hageja on andnud allkirja nendega tutvumise kohta, kuid kõigist nendest juhenditest nähtub, et kostja poolt on läbiviidud vaid töökaitsealane juhendamine - masinatega töötamiseks ja eelkõige käitumiseks traumade korral. Seda kinnitas ka tunnistaja J. V oma ütlustega. Nimelt ütles J. V, et selline instruktaaž viidi läbi kvartaalselt. Mingeid tõendeid aga selle kohta, et instruktaaž oleks olnud tööga seoses olevate sundasendite osas ning nende mõju vältimiseks /vähendamiseks tervisele, ei ole kostja esitanud. Eeltoodust järeldub, et kostja on küll vaid korra, so
7. kontrollinud TTOS § 9 järgi töökeskkonna riskitegureid, antud juhul siis hageja tervisele 9 mõju avaldatavaid riskitegureid seaduse § 13 lg 1 p1 -4 järgi, kuid see ei tähenda, et ta oleks tõendanud, et ta oleks täitnud oma kohustust tagada füsioloogiliste mõjurite vältimist/vähendamist töötajate, antud juhul hageja tervisele, sj seda, et kostja oleks rakendanud TTOS § 13 lg 1 p 6 ja 6.1 ja Valitsuse 22.07.92 määruse nr 214 § 4 alusel vajalikke meetmeid nende mõjurite vähendamiseks. Kohus leiab siinjuures, et kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks kontrollinud ohuteguri mõju hageja tervisele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.89 käskkirjast nr 555 tulenevaid nõudeid (kehtisid Eestis kuni 31.05.00), mille kohaselt pidi tööandja tagama hagejale, kuna tema töö oli seotud lokaalse lihaspingega, eriti randme ja õlavarrelihaste pingega, perioodilise arstliku kontrolli vähemalt 1 kord 2 aasta jooksu 4 arsti osavõtul (terapeut, neuroloog, kirurg, günekoloog). Esitatud AS Medicover tervisetõend 13.10.01 kinnitab hageja lubatavust töötada toiduainete tööstuses, kuna temal ei esinenud rindkere elundites patoloogilisi leide ning puudusid ka patogeensed mikroobid, kuid ei kinnita seda, et hagejal oleks kontrollitud käte ja õlavarrelihaste seisundit. Kostja esitatud tervisekontrolli otsusest 09.09.05 nähtub, et hageja võib töötada toiduainete liinoperaatorina, kuid samas kontrolliti müra, tolmu, tuuletõmbuse ja liimiaurude mõju tervisele, mitte aga sundasendite mõju hageja kätele. Kostja koostas tegevuskava mõjurite vähendamiseks alles 2006.a. mais koos riskianalüüsiga, mille kohta esitas kostja kohtule vastava kava (tlk 74). 07.02.06 tervisekontrolli otsuses on märgitud, et hageja peab tegelema tervisevõimlemisega ja kandma randmekaitseid ja tugisidet, soovitatud on massaaži, küll aga leiab kohus, et mainitud otsus ja tegevuskava on tehtud alles siis, kui hagejal oli kutsehaigus sisuliselt välja kujunenud, sest haigus tuvastati 2006.a detsembris.
8. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et kostja ei ole oma seadusest tulenevat kohustust – selgitada välja, kuidas ohutegur on mõjunud hageja tervisele, ega võtnud tarvitusele meetmeid nende mõjurite vähendamiseks hageja tervisele ja tervisekahju tekkimisele täitnud ja on seega rikkunud TTOS § 12 lg 1 13 lg 1 p2, 3,4, 6 k 6.1 ja Valitsuse määruse nr 214 § 4 tulenevaid ja ülalviidatud NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.89 käskkirjast nr 555 tulenevaid nõudeid. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostjapoolne kohustuse rikkumine on olnud jätkuv (rikkumine leidis aset enne

-i jõustumist ja pärast seda) ja on kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 448 lg 1 alusel õigusvastane ning kuna ohuteguril oli mõju hageja tervisele, põhjustades talle tervisekahju, on kohustuse rikkumine alates 01.02.07 kehtiva

§ 1043ja 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane.

Kostja poolt kohtule esitatud 2007.a. töökeskkonna sisekontrolli korraldamise käskkiri on koostatud juunis 2007, so pärast hageja töölt lahkumist ning seega ei ole nimetatud tõendil vaidluse lahendamisel tähendust ja kohus sellele hinnangut ei anna. 31. Kuna ülalpool tuvastas kohus, et ohuteguril oli terviskahjustav mõju hageja tervisele ja põhjustas talle terviskahjustuse kutsehaiguse näol, siis on kostja õigusvastasel teol otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud tervisekahjuga TsK § 448 lg 1 ja

§ 1043järgi ja kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole tekkinud kahjus süüdi.

Kohtu arvates kostja poolt

1. Medicoveri poolt läbiviidud riskianalüüs ja alles 2006.a. tehtud tegevuskava riskide vähendamiseks ei välista kuidagi kostja süüd hagejale tekkinud tervisekahjuskutsehaiguses, sest kostja ei ole tõendanud, et ta oleks korraldanud hageja vastava-alase tervisekontrolli ja vastavate meetmete tarvitusele võtmise vältimaks hagejale tervisekahju tekkimist kutsehaiguse näol. 10 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on vastutav hagejal tekkinud tervisekahjustuse tekkimises.
2. Mis puutub hageja väitesse, et kostja ei ole korraldanud Vabariigi Valitsuse määruse nr 324 20.10.93 järgi piisavat koolitust töötervise ja tööohtude alal, siis kostja on J. Vi ütlustega ja ülalmainitud instruktsioonide, juhenditega tõendanud, et töökaitsealane koolitus on läbi viidud, tööohutusjuhenditega on hagejat tutvustatud, seega ei ole sellist kohustust kostja rikkunud.
3. Kahju ulatus, kannatanu süü, hüvitise suurus Järgnevalt vaatleb kohus küsimust kahju ulatusest. Pooltel puudus vaidlus tegelikult kahju ulatuse üle. Küll aga peab kohus

127 lg ja

§ 130

lg 1 alusel arvestama hüvitamisele kuuluva kahju määramisel sellest, kui suur on hageja töövõime kaotas.

§ 127

järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatu isiku asetamine olukorda, mis oleks lähedane olukorrale, mille ta oleks olnud , kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevas asjaolu ei oleks esinenud.

§ 130

lg 1 alusel on tervisekahjustuse puhul varaliseks kahjuks terviskahjustusest tekkinud kulud, osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Vaidlus puudus selles, et hageja töövõime kaotus on 30%. Seega saab kahju olla

§ 130

lg 1 järgi 30% ulatuses kaotatud sissetulek, sj tuleb arvestada asjaolu, et alates 17.03.08 on hageja keskmine sissetulek 2200 krooni kuus. 34. Kahju arvestamise aluseks olevat perioodi ei ole kostja vaidlustanud. Vaidlus puudus selles, et keskmine liinioperaatori palk oli 01.02.2007 alates 8640 krooni, alates 01.01.08 16.03.2008 9936 krooni kuus. Seega on hageja poolt saamata jäänud töötasu arvates 01.02.2007-31.12.2007 kokku 95040 krooni, millest 30%

§ 130lg 1 mõtte kohaselt on kaotatud osaline tasu 28512 krooni.

01.01.2008-16.03.2008 on saamata jäänud tasu 24699,60 krooni (jaanuar, veebruar kokku 19872 kr ja märtsi 10 päeva tasu vastavalt 4728,60 kr /9936 kr :21 tööpäevaga, korrutatud 10 tööpäevaga/) ja 30% sellest on vastavalt 7380,20 krooni.

1. Alates 17.03.2008 läks hageja tööle ja saab palka 2200 krooni kuus. Kuna liinioperaatori palk on jätkuvalt 2008.a. kuus 9936 krooni, siis arvestades maha saadavat hageja palka 2200 krooni kuus, on saamata jäänud töötasu alates 17.03.2098 arvestus järgmine: alates 17.03.2008-31.03.2008 on 4052,20 krooni /7736 : 21 * 11/, millest 30% on 1215,70 krooni, edaspidi arvates 01.04.2008- kuni 30.11.2008 on saamata jäänud töötasu vastavalt arvestades maha igakuist 2200 kroonist saadavat palka kuus vastavalt 8 * 7736=61888 krooni, millest 30% on 18566,40 krooni. Alates 01.12.2008 on igakuine hüvitis seega 7736 kroonist 30%, mis on vastavalt 2320,80 krooni.
2. Seega on kokku hageja poolt saamata jäänud töötasu ehk varaline kahju kuni 30.11.2008 seisuga ühekordses summas vastavalt : 28512,00 kr + 7380,20+1215,70 kr +18566,40 kr= 55674,30 krooni. Igakuise hüvitise suurus oleks alates 01.12.2008 vastavalt 2320,80 krooni. 11
3. Kostja ei ole vaidlustanud lisakulutuste suurust, so kulud, mille hageja on teinud ravimitele ja tervise taastamisele, so massaažile kokku summas 6359,60 krooni, mis on hageja kahju

§ 130lg 1 ja 128 lg 2 tähenduses.

1. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas hageja võiks olla ise vastutav kahju tekkimise eest. Kostja väitis, et hageja ei ole teavitanud teda temal esinevatest tervisehäiretest. Nimetatu nähtub ka kostja tunnistaja M. Mütlustest. Tunnistaja kinnitas, et V. S ei ole talle kui vahetule ülemusele teada andnud oma terviseprobleemidest. Seda, et hageja ei saa enam seoses temal esinenud tervisekahjustusega enda sama tööd jätkata, sai teada alles siis, kui selgus kutsehaigus
2. Hageja ei ole neid väiteid millegagi ümber lükanud. Hageja selgitused ei ole tõendiks. Kohtule esitatud hageja tervisekaardist nähtub, et talle tehti juba 2001.a. parema käe karpaalkanali operatsioon ja 10 aastat varem tehti talle karpaalkanalisse hormoonsüste, seega olid hagejal teada temal esinevad tervisehäired seonduvalt kätega juba 2001.a., kuid mingeid tõendeid selle kohta, et ta tööandjat oleks teavitanud, et tal on tervisehäired, mille tõttu võib tal olla kätega töö raskendatud, ei ole hageja esitanud. Olgugi, et hageja märkis, et kostja jättis täitmata oma töötajatele informatsiooni andmise kohustuse TTOS § 13 lg 1 p 6 järgi sellest, milline on ohuteguri mõju hageja tervisele, ei saa sellise kohustuse täitamata jätmine olla aga aluseks sellele, et hagejal kui töötajal ei oleks olnud kohustust omapoolselt ka kostjat informeerida töötingimuste ja ohutegurite mõjust tema tervisele. 39.

§ 139

lg 3 alusel võib tervisekahjustuse korral kahju hüvitist kohus vähendada, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. TTOS § 14 lg 5 p 4 sätestab, et kui töö on kahjulik töötaja tervisele, siis on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö tegemine ja p 5 alusel nõuda enda üleviimist sobivale tööle või töötingimuste kergendamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud endast oleneva vältimaks talle terviskahjustuse tekkimist või selle kahjustava tegevuse lõpetamist ja kasutanud selleks talle tulenevaid õigusi pärast seda kui talle tehti 2001.a parema käe karpaalkanali operatsioon. Kohtu arvates on hageja oma teavitamiskohustuse täitmata jätmisega ja oma seadusest tuleneva õiguse realiseerimata jätmisega osaliselt ise põhjustanud endale tervisekahju, mis on vaadeldav kohtu arvates raske hooletusena

§ 139lg 3 ja 104 lg 4 järgi, mis on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning kuni 30.06.2002 kehtinud Ts

K § 462 lg 1 järgi vaadeldav kannatanu raske ettevaatamatusena kahju tekkimisel, sest teades enda tervisekahjustumisest selle sama terviskahjustusega sama töö jätkamine samades tingimustes soodustas kutsehaiguse tekkimist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited sellest, et tema pole süüdi hagejal kahju tekkimises on vaid osaliselt tõendatud ja seda eelkõige seeläbi, et selle kahju tekkimises on osaliselt süüdi ka hageja ise. Kohtu arvetes on võimalik hinnata hageja süüastet 25% ulatuses, mille ulatuses tuleb ka väljamõistetavat hüvitist ja muude kulutuste hüvitist vähendada. 40.

§ 136

lg 1, 2 alusel mõistab kohus välja hüvitise kaotatud sissetuleku eest ühekordse summana ja alates otsuse tegemise kuupäevast so 01.12.2008 igakuise hüvitisena ning kulutuste eest hüvitise ühekordse summana. Eeltoodu alusel kuulub osalisele hagi rahuldamisele. 12 Nii tuleb kohtu arvates kostjalt välja mõista alates 01.02.2007- 30.11.2008 ühekordse hüvitisena 41755,70 krooni /75% 55674,30-st/ ja alates 01.12.2008 igakuiselt 1740,60 krooni /2320,80-st 75%/. Muude kulutuste katteks tuleb kostjalt välja mõista 4769,70 krooni /75% 6359,60 -st/.

1. Mis puutub hageja väitesse, et kostja pole säilitanud tervishoiualaseid dokumente, siis nõustub kohus siinkohal kostjaga, et märgitud 45 -aastane dokumentatsiooni säilitamise kohustus tuleneb 1999.a. kehtima hakanud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, seega ei puuduta selline kohustus varasemat hageja töötamise perioodi. Teiseks ei ole hageja esile toonud, kuidas sellise nõude rikkumine iseenesest võiks olla seotud kahju tekkimisega. Kohus nõustub ka kostjaga selles osas, et vaidluses ei oma mingit tähendatust hageja väide sellest, et kostja /tema õiguseellased / pole läbi viinud Sotsiaalministri 14.12.2000 määrusega nr 80 § 5 järgi alast esmast koolitust, kuna hageja asus tööle
2. a ja märgitud määrusega kehtestatud nõue tagasiulatuva tähendusega ei ole.
3. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulude võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, jätab kohus mõlema menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Kostja kanda jääb hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv, kuna hageja oli lõivu tasumisest vabastatud. Kohtunik 13