← Eesti

3-05-1230/101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-05-1230 Haldusasi T.P.’e ja P.P.’e kaebus Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korralduse nr 192 ja Harju maavanema 6.06.1996 korralduse nr 682 osaliselt tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

  1. Rahuldada T.P.`e ja P.P.`e kaebus.
  2. Tühistada Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldus nr 192 ja Harju maavanema 6.06.1996 korraldus nr 682 R.T.`le 9,3 ha maa ostueesõigusega erastamist puudutavas osas. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17.10.2008, esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  4. aprilli 1996 otsusega nr 9512 loeti omandireformi objektiks Harjumaal, Rae vallas asuv maaüksus Viskari 41, endine kinnistu nr 6044, pindalaga 36,38 ha, mis kuulus õigusvastase võõrandamise ajal A. K.le. Tagastamise õigustatud subjektideks tunnistati K.-M. P. ja L. S., kumbki ½ mõttelises osas. K.-M. P. soovis maa tagastamist, L. S. soovis kompensatsiooni. Endine kinnistu koosnes kolmest lahustükist suurusega 26,42 ha , 7,77 ha ja 2,19 ha.
  5. K.-M. P. suri xx xx xxxx ja temale kuulunud nõudeõiguse pärisid võrdsetes osades pojad R. P. ning K. P.. K. P. loovutas
  6. märtsil 2004 nõudeõiguse pojale M. P.le.
  7. Viskari talu endine omanik A. K. ja tema abikaasa M. K. olid kolmanda isiku R.T. ristivanemad. M.K. koostas 1.08.1985 ja A.K. koostas 17.09.1990 R.T. kasuks testamendi. 17.09.1990 esitas R.T. Sommerlingi külanõukogule avalduse, milles palus anda talle endise Viskari talu maa.
  8. M. K. suri xx xx xxxx.a. A. K. elas Viskari talus xx xx xxxx, mil ta suri. R.T.le väljastati
  9. oktoobril 1991 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt koosnes M.K. pärandvara majavaldusest asukohaga Harju maakonnas, Sommerlingi külanõukogus (hilisem Rae vald), Rae külas, Viskari talu. Majavaldus koosnes ühekorruselisest elamust küüniga, laudast ja kaevust.
  10. Rae Vallavalitsus ja R.T. sõlmisid
  11. aprillil 1993 ajutise maakasutuse lepingu nr 147, mille kohaselt anti Viskari talu maadest 33,8 ha ajutiseks kasutamiseks R.T.le kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni.
  12. 15.05.1996 esitas R.T. Rae Vallavalitsusele avalduse 20 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks. Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldusega nr 192 anti MRS § 9 lõike 2 ja § 22 lõike 2 alusel R.T.le nõusolek Rae vallas Rae külas Viskari talu, 20 ha suuruse maatüki ostueesõigusega erastamiseks maatulundusmaana.
  13. Harju maavanema 6.06.1996 korralduse nr 682 p-ga 1 otsustati R.T.le ostueesõigusega erastada maa asukohaga Rae vallas Rae külas Viskari talus suurusega 20 ha. 4.07.1996 sõlmisid Eesti Vabariik ja R.T. maa erastamise ostu-müügilepingu. Lepingu objektiks oli Viskari maaüksus, millest ühe maatüki pindala oli 8,32 ha (katastritunnus 65301:002:0811) ja teise maatüki pindala 11,68 ha (katastritunnus 65301:002:0812).
  14. 18.10.2004 esitasid M. P. ja R. P., kes õigustatud subjekti K.-M. P. õigusjärglastena olid omandanud nõudeõiguse kumbki ¼ endise Viskari 41 talu maadele, Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korralduse nr 192 tühistamiseks.
  15. Kohtumenetluse ajal 10.11.2005 loovutas M. P. temale kuuluva nõudeosa endise Viskari 41 talu maadele T.P.ele. 15.11.2005 loovutas R. P. temale kuuluva nõudeõiguse P.P.ele. Tallinna Halduskohtu 17.01.2006 määrusega lubati T.P.el ja P.P.el astuda menetlusse kaebuse esitajatena vastavalt M. ja R. P. asemel.
  16. Hilisemas kaebuse täpsustuses palusid kaebajad Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korralduse nr 192 tühistada 9,3 ha maa ostueesõigusega erastamise osas R.T.le. Ülejäänud 10,7 ha maa ostueesõigusega erastamise osas on kohus 3.04.2006 määrusega kaebuse menetluse lõpetanud.
  17. Tallinna Halduskohtu 18.04.2006 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldus nr 192 R.T.le 9,3 ha maa ostueesõigusega erastamist puudutavas osas õigusvastaseks. Kohus leidis, et vaatamata tuvastatud õigusvastasusele puudub alus korralduse nr 192 tühistamiseks vaidlustatud osas, kuna kaebajatel puudub õiguskaitsevajadus – vaidlustatud haldusakti alusel on maavanem andnud korralduse maa erastamiseks ning ostu-müügileping on sõlmitud ja maa on kinnistusse kantud.
  18. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2006 otsusega muudeti halduskohtu 18.04.2006 otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud korralduse tühistamise välistab antud juhul kolmanda isiku usalduse kaitse. Kuigi kaebus on loetud tähtaegseks, lahutab kolmanda isiku poolt maa enda omandisse saamist ja kaebuse esitamist kaheksa aastat. Tegemist on sedavõrd pika ajavahemikuga, et ilmne on kolmanda isiku poolt maa omandiõigusega arvestamine oma elukorralduses. Kolmas isik võis heas usus eeldada, et maa erastamine oli õiguspärane. Muus osas jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja esimese astme kohtu otsus muutmata. 2
  19. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2007 otsusega nr 3-3-1-18-07 tühistati Tallinna Halduskohtu 18.04.2006 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2006 otsus ja saadeti asi tagasi Tallinna Halduskohtule eelmenetlusse. Riigikohus leidis, et esimese astme kohus rikkus oluliselt halduskohtumenetluse norme, jättes eelmenetluses kontrollimata kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse ning ringkonnakohus jättis selle rikkumise ebaõigesti tähelepanuta.
  20. Tallinna Halduskohtu 6.05.2008 määrusega otsustati lugeda T. ja P.P.e kaebus esitatuks tähtaegselt.
  21. 19.05.2008 esitasid T. ja P.P. kohtule taotluse võtta menetlusse nende kaebuse täiendusena esitatud tühistamiskaebus Harju maavanema 6.06.1996 korraldusele nr 682 osas, mis puudutab 9,3 ha maa ostueesõigusega erastamist R.T.le. 16.06.2008 määrusega võttis kohus kaebuse täienduse menetlusse ja tunnistas haldusasjas vastustajaks ka Harju maavanema. KAEBAJATE SEISUKOHT
  22. Kaebajatele kuulub tagastamisele õigusvastaselt võõrandatud endise Viskari talu maa. Vaidlustatud Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldus nr 192 ja Harju maavanema 6.06.1996 korraldus nr 682 rikuvad kaebajate õigust saada tagasi endise Viskari 41 talu õigusvastaselt võõrandatud maa neile seaduslikult kuuluva nõudeõiguse alusel. Tulenevalt nimetatud korraldustest puudub kaebajatel võimalus nõuda maa tagastamist neile kuuluva nõudeõiguse ulatuses, kuna nimetatud maa on osaliselt õigusvastaselt erastatud kolmandale isikule R.T.le.
  23. Tagastamisele kuuluv maa koosnes õigusvastase võõrandamise ajal kolmest lahustükist. Ühel lahustükil asuva hoone omanik R.T. erastas Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korralduse nr 192, Harju maavanema 6.06.1996 korralduse nr 682 ning erastamise ostu-müügilepingu alusel maad temale kuuluva hoone juurde ja lisaks hoone juurde erastatud maaga ka eraldi lahustükina kaebajatele tagastamisele kuuluva maa arvelt. Sellist erastamise viisi ei näe ette kehtiv seadus ega näinud ette ka korralduse tegemise ajal kehtinud seadus, mistõttu selline erastamine on õigusvastane.
  24. Rae Vallavalitsus on korralduse nr 192 vastu võtnud MRS §-de 9 lg 2 ja 22 lg 2 alusel. Korralduse vastuvõtmise ajal sätestas aga MRS § 9 lg 2, et kui maal asuva elamu omanik soovib maad osta või saada asendusmaana rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele, jagatakse maa nende vahel võimalikult võrdsetes osades, arvestades MRS §-s 17 kehtestatud piiranguid. Seejuures ei ole elamu omanikul, kes soovib maad osta või saada asendusmaana, õigust nõuda maad rohkem kui 20 ha. Seega sai R.T. kui ehitise omanik erastada temale kuuluva hoone juurde 2 ha maad. Juhul, kui isik soovis maad rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovis maa tagastamist ning kokkulepet ei saavutatud, pidi maa jagatama nende vahel võimalikult võrdselt. Õigustatud subjekti ja R.T. vahel kokkulepe puudub. R.T.le erastati maatükk kahe eraldi katastriüksusena nr 65301:002:0811 ja 65301:002:
  25. R.T.le kuulus küll hoone katastriüksusel nr 65301:002:0811, kuid katastriüksusel nr 65301:002:0812 R.T.le kuuluvaid hooneid ei asunud, kusjuures nimetatud katastriüksusel ei ole hooneid asunud ei enne maa R.T.le erastamist ega ka peale erastamist. Seega ei saanud R.T. maad 3 ostueesõigusega faktiliselt erastatud ulatuses erastada, kuna ta ei olnud kogu selle maa osas õigustatud subjekt.
  26. Rae Vallavalitsuse korraldus nr 192 on eelhaldusaktiks Harju maavanema 6.06.1996 korraldusele nr
  27. Kuna kaebajate lõppeesmärgiks on kogu aeg olnud õigusvastaselt võõrandatud maa tagasisaamine, siis on kaebuse eesmärgiga hõlmatud kõigi haldusaktide vaidlustamine, mis selle saavutamist takistavad. Seega tuleb käesolevas kohtumenetluses lahendada ka Harju maavanema 6.06.1996 korralduse nr 682 kui lõpphaldusakti osalise tühistamise küsimus. Lähtudes eeltoodust paluvad kaebajad tühistada Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldus nr 192 ja Harju maavanema 06.06.1996 korraldus nr 682 R.T.le 9,3 ha maa ostueesõigusega erastamist puudutavas osas. VASTUSTAJA - RAE VALLAVALITSUSE SEISUKOHT
  28. Rae Vallavalitsus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korralduse nr 192 vastuvõtmise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 11.04.1994 määrusega nr 131 kehtestatud «Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korra" punktide 25 ja 26 kohaselt korraldas maa ostueesõigusega erastamist maavanem. Kohaliku omavalitsuse organite pädevuses oli vastavate eeltoimingute tegemine. Vaidlustatud korraldus nr 192 on vastu võetud eeltoimingute teostamise raames. Korralduse vastuvõtmisel arvestas kohalik omavalitsus asjaoluga, et kolmas isik R.T. omandas Viskari talu testamendijärgse pärimise teel M. K.lt. Kuna pärandvara avanemise ajal ei olnud võimalik pärida Viskari talu juurde põliselt kuulunud maid, sõlmiti R.T.ga 29.04.1993 ajutise maakasutuse leping nr 147 33,8 ha maa kasutamiseks ning sellega hoiti ära talu kui majandusüksuse lagunemine, arvestades, et maa erastamist taotlev isik oli ajutise maakasutuslepingu alusel talle eraldatud Viskari talu maid harinud, korrastanud ning neisse rahalisi vahendeid paigutanud.
  29. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel lähtus vastustaja MRS § 9 lõikest 2, mille kohaselt juhul, kui tagastataval maal asuva elamu omanik soovib maad osta või saada asendusmaana rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele, jagatakse maa nende vahel võimalikult võrdsetes osades. Seejuures ei ole elamu omanikul, kes soovib maad osta, õigust nõuda maad enam kui 20 ha. R.T. taotles ja talle otsustati erastada maad seaduses sätestatud piirmäära ulatuses, so 20 ha. R.T.le erastatud 20 ha on endise Viskari talu maad, mille taluna taastamiseks oli ta esitanud avalduse 1991.a.
  30. Õigusaktid ei sätestanud keeldu erastada endise lahustükkidena olnud kinnistu arvelt lahustükke. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmise aegses õigusruumis puudus kohalikul omavalitsusel otsene alus keelduda lahustüki erastamisest, seda enam, et konkreetsel juhtumil pidi vastustaja arvestama ka mitmete oluliste asjaoludega (erastamist taotleva isiku poolt senine endise Viskari talu maade (28 ha osas) kasutamine, harimine, talu taastamine ja talumajapidamise lagunemise ärahoidmine, kolmanda isiku poolt investeeringute tegemine jms). VASTUSTAJA – HARJU MAAVANEMA SEISUKOHT
  31. Harju maavanem möönab, et vaidlustatud Rae Vallavalitsuse ja maavanema korralduste vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis nägi MRS § 9 ette, et elamu omanikul 4 on õigus erastada ostueesõigusega maad elamu juurde ning välistatud on võimalus, et õigusvastaselt võõrandatud maa ühel lahustükil asuva elamu omanikul oleks õigus erastada maad endise kinnistu teistelt lahustükkidelt, kus tema hooneid ei asu. MRS § 9 lg 1 kohaselt ei tagastata üksnes seda maad, millel asuvad teise isiku hooned. Sama paragrahvi
  32. lõige reguleeris küsimust, millistest kriteeriumidest peab lähtuma, kui endise kinnistu pindalast ei jätku, et rahuldada täiel määral erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide taotlusi maa saamiseks. Sellisel juhul jagati endise kinnistu maa erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide vahel võimalikult võrdselt ning endise kinnistu pindala hulgas, millest lähtuvalt tehti kindlaks kummagi õigustatud subjektide ringile kuuluva nõudeõiguse ulatus, võeti arvesse kõik endise kinnistu lahustükid.
  33. Vaidlustatud korralduste tühistamise välistab kolmanda isiku usalduse kaitse (HMS § 67). Kolmanda isiku poolt maa enda omandisse saamist ja kaebuse esitamist lahutab ligi kümme aastat. Selle ajavahemiku jooksul on ilmne kolmanda isiku poolt maa omandiõigusega arvestamine oma elukorralduses. HMS § 64 lg-s 4 näidatud kolmanda isiku usaldusele tuginemist välistavad asjaolud puuduvad. Ka praktikas on tol ajal mitmetele maad lahustükkidena erastatud. Vaidlustatud vallavalitsuse korralduse p-s 4 on öeldud, et korralduse p-s 3 nimetatud maa ei kuulu tagastamisele isikutele, kes on tunnistatud või tunnistatakse õigustatud subjektideks ning maa kompenseeritakse Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. R.T. maa ostueesõigusega erastamise toimikus on Rae valla poolt lisatud dokument (mis on küll allkirjastamata) selle kohta, millistel kaalutlustel otsustatakse valla poolt R.T.le müüa maa erastamise kaudu Viskari talu juurde kuuluvat ning tükkidena välja mõõdetud maad suurusega 20 ha. Rae Vallavalitsuse poolt teostatud eeltoimingute ja maa ostueesõigusega erastamise toimikusse kogutud materjalide alusel andis Harju maavanem 6.06.1996 maa ostueesõigusega erastamise korralduse nr
  34. Harju maavanem palub jätta T. ja P.P.e kaebus rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  35. Kolmas isik R.T. palub samuti jätta kaebus rahuldamata. Viskari 41 talu maa koosnes kolmest lahustükist. Kolmandale isikule kuuluvad hooned asuvad 7,77 ha lahustükil. Tulenevalt MRS § 9 lõikest 2 oli tal õigus ostueesõigusega erastada tagastatava maa arvelt kuni 20 ha. Jagades 36,38 ha tagastamise ja erastamise õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdselt, jääb kummalegi subjektile 18,19 ha. R.T.le erastati Viskari talu maade arvelt 16,97 ha.
  36. Kaebajate käsitlus MRS § 9 lg 2 kohta on ebaõige. Nimetatud sättest ei tulenenud tollases sõnastuses piirangut, et maa ostueesõigusega erastamisel ei või moodustada kinnistut lahustükkidena. Maa erastamine R.T.le 1996.a. oli teada A. K., M. K. ja R.T. sugulastele, sealhulgas tagastamise õigustatud subjektile K.-M. P.le. Samuti oli kõigile teada talu endise omaniku A. K. tahe, et edaspidi jääb Viskari talu ja talumaa R.T.le.
  37. Õigustatud subjektid olid teadlikud maa erastamise ja tagastamisega seotud asjaoludest. R. ja M.P. kirjutasid 17.09.2004 piiriprotokollidele alla ning nõustusid tagastatava maa piiride ja suurusega. R. P. esitas 7.10.2004 vallavalitsusele avalduse, milles soovis maa tagastamist ja ülejäänud osas kompenseerimist. Kaebajad on otsustanud nüüd tagantjärele varjata tegelikult toimunud sündmusi ja asjaolusid. KOHTU PÕHJENDUSED 5
  38. Käesoleval juhul on vaidluse sisuks MRS § 9 lg 1 ja 2 kohaldamine seoses maa ostueesõigusega erastamisega olukorras, kus endine talumaa (kinnistu) koosnes mitmest lahustükist ning kus ühel lahustükil asuvad ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektile kuuluvad hooned, kuid teisel lahustükil temale kuuluvaid hooneid ei asu. Kaebajad leiavad, et ostueesõigusega erastatav kinnistu peab olema moodustatud vahetult elamu juurde ja et neid lahustükke, kus elamut (hooneid) ei asu, erastada ei saa. Kolmas isik R.T. leiab, et MRS § 9 lõigetes 1 ja 2 puudus keeld, et maa ostueesõigusega erastamine elamu juurde ei oleks võinud toimuda teiste lahustükkide arvel ja vallavalitsusel oli õigus otsustada, millistes piirides ja millise maa arvelt maa erastamine läbi viia.
  39. Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korralduse nr 192 andmise ajal sätestas MRS § 9 lg 1, et väljaspool linna või alevi piire ei tagastata maad, millel asuvad teise füüsilise isiku hooned, elamu juures kuni 2 hektari ulatuses ja suvilate, aiamajade, tootmishoonete ning muude ehitiste juures käesoleva seaduse vastuvõtmise ajal kehtiva tähtajata maakasutuse piirides, kuid mitte rohkem kui 1 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ja praegune omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile. MRS § 9 lg 2 sätestas, et kui maal asuva elamu omanik soovib osta või saada asendusmaana rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele, jagatakse maa nende vahel võimalikult võrdsetes osades, arvestades käesoleva seaduse §-s 17 kehtestatud piiranguid. Seejuures ei ole elamu omanikul, kes soovib maad osta või saada asendusmaana, õigust nõuda maad rohkem kui 20 ha. Riigikohus leiab 14.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-07, et „MaaRS §9 lg 2 kohaldamisel maa ostueesõigusega erastamisel lahustükkide olemasolu korral tuleb lähtuda sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust – „ei tagastata maad elamu juures““. Riigikohus märgib, et seda maa tagastamise keeldu tuleb mõista selliselt, et ostueesõigusega võib erastada maad eelkõige selle elamu (hoonete) juures (ümber) oleval lahustükil. Seejuures, kui lahustükiga, kus asub elamu (hooned), külgneb vahetult teine lahustükk, kus elamut ei asu, võib ka selle lahustüki arvelt maad erastada. Kui aga nimetatud lahustükid teineteisega vahetult ei külgne, sest nende vahel paikneb näiteks tee, jõgi vms, mis ei kuulu kummagi lahustüki koosseisu, siis tuleb teise lahustüki arvelt maa erastamist kaaluda, arvestades konkreetseid asjaolusid.
  40. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et endine Viskari talu maa koosnes kolmest lahustükist suurustega 26,42 ha, 2,19 ha ja 7,77 ha (kokku 36,38 ha). R.T.`le kuulus elamu, milline asus 7,77 ha suurusel lahustükil. Faktiliselt erastas R.T. elamu juurde maad 8,32 ha, milline sisaldab endise Viskari talu maad 7,67 ha ja selles osas kaebajatel vastuväiteid ei ole. R.T.le erastati maa kahe eraldi katastriüksusena nr 65301:002:0811 ja 65301:002:
  41. R.T.le kuulus hoone katastriüksusel nr 653:002:0811, kuid katastriüksusel nr 65301:002:0812 R.T.le kuuluvaid hooneid ei asunud. Samuti ei külgne katastriüksused teineteisega vahetult (I kd, lk 61). Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, tuleb sellisel juhul teise lahustüki arvelt maa erastamist kaaluda, arvestades konkreetseid asjaolusid ehk antud juhul eeldas see maa tagastamise õigustatud subjektide menetlusse kaasamist, nende arvamuse ärakuulamist ning erinevate huvide kaalumist. Vaidlustatud Rae Vallavalitsuse korraldus ei sisalda põhjendusi, millised olid need asjaolud, mis tingisid R.T.le 26,42 ha lahustüki erastamise. Rae Vallavalitsuse väidete kohaselt sisalduvad põhjendused Maa ostueesõigusega erastamise toimiku lk-l
  42. Kohus nõustub kaebajatega selles, et antud lehekülg ei sisalda midagi sellist, mis asja lahendamise seisukohast tähtsust omaks. Viidatud leheküljel puudub info selle koostaja kohta, puudub allkiri ja kuupäev ning info selle kohta, kelle poolt see toimikusse lisati (I kd, lk 100). Leheküljel sisalduvat väidet, et R.T. on Viskari talu maid harinud, 6 korrastanud ning neisse rahalisi vahendeid investeerinud, ei kinnita ükski tõend. Rae Vallavalitsuse põhjendustest võib järeldada, et korralduse andmisel diskretsiooni ei teostatud, sest oldi seisukohal, et kuna R.T. omandas Viskari talu pärimise teel M.K.t ja oli 1990.a. esitanud vallale avalduse Viskari talu taastamiseks ja et ta ei olnud 1990-ndate aastate keskel ainus isik Harjumaal, kellele erastati maa lahustükkidena, siis oli teistsuguse sisuga otsuse langetamine välistatud. Kohus leiab, et vallavalitsusel oli kaalutlusõiguse alusel võimalik vastu võtta teistsuguse sisuga korraldus.
  43. Korraldus nr 192 on maa ostueesõigusega erastamise menetluses antud eelhaldusakt, mis on aluseks Harju maavanema 6.06.1996 korraldusele nr 682 maa ostueesõigusega erastamise kohta R.T.le. Kuna maavanema korraldus nr 682 tugineb õigusvastasele Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldusele nr 192, on vaidlustatud osas õigusvastane ka maavanema korraldus kui lõpphaldusakt. Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldus nr 192 ja Harju maavanema 6.06.1996 korraldus nr 682 rikuvad kaebajate õigusi, kuna need on vaidlustatud osas õigusvastased ning võtavad kaebajatelt ära võimaluse nõuda endise Viskari 41 talu maa tagastamist neile kuuluva nõudeõiguse ulatuses.
  44. Vastavalt HKMS §7 lg 1 ja HKMS §26 lg 1 on halduskohtul õigus tühistada kaebaja õigusi rikkuv õigusvastane haldusakt. Harju maavanema väidetel välistab vaidlustatud haldusaktide tühistamise õiguskindluse põhimõte. Halduskohtumenetluses on õiguskindluse kaitseks nähtud ette 30-päevane kaebetähtaeg. Käesolevas asjas luges kohus kaebuse esitatuks tähtaegselt, kuigi see on esitatud aastaid pärast vaidlustatud korralduste andmist ja täitmist. Pika ajavahemiku Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korralduse nr 192 andmise ning kohtusse pöördumise vahel tingisid käesolevas asjas maa õigusvastane erastamine R.T.le ja sellest esialgse õigustatud subjekti K.-M.P. ja hilisemate maa tagastamise nõudeõiguse omandanud M. ja R. P. teavitamata jätmine, kuigi maa erastamine puudutas nende õigusi. Sellises olukorras on vajalik leida õiglane tasakaal efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse põhimõtte vahel. Riigikohus leiab 16.10.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-02, et „ …reeglina tuleb tähtaegselt esitatud tühistamiskaebuse läbivaatamisel õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv haldusakt tühistada sõltumata õiguskindluse põhimõttele tuginevatest vastuväidetest.“ Kuigi käesolevas asjas luges kohus kaebuse esitatuks tähtaegselt, lahutab kolmanda isiku poolt maa enda omandisse saamist ning kaebuse esitamist kaheksa aastat. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on maa ostueesõigusega erastamisest vaidlustatud korralduste alusel möödunud üle kaheteistkümne aasta. Tegemist on sedavõrd pika ajavahemikuga, et asja sisulisel lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskindluse põhimõttega. Kui kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti andmise hetkest oluliselt hiljem, siis peab kohus tühistamiskaebuse läbivaatamisel kaaluma, kas kaebajate õigus nõuda haldusaktide tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusaktid jäävad kehtima. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduste tühistamine vaatamata kolmanda isiku R.T. usaldusele on käesolevas asjas õigustatud selle maa osas, mis oleks tulnud kaebajatele tagastada. Kohus leiab veel, et kaebajatele tagastamisele kuuluva maa väljanõudmine kolmandalt isikult on käesoleval ajal ka võimalik. Kolmas isik ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et vaidlustatud korralduste osaliselt tühistamisega kaasneksid talle mingid negatiivsed tagajärjed. Kõnealust maad ei ole võõrandatud, sellele ei ole seatud hüpoteeke, samuti ei ole kolmas isik oma väidete tõendamiseks, et ta on kõnealust maad harinud ja sellesse investeerinud, esitanud kohtule ühtki tõendit. Kaebajate väidetel on kõnealune maa söötis ja harimata ja sisuliselt samas olukorras, mis erastamise hetkel. Kohus arvestab käesolevas asjas ka sellega, et alates 16.03.2006 on Harju Maakohtu menetluses kaebajate hagi R.T. ja Eesti Vabariigi vastu 7 tehingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks (tsiviilasi nr 2-065426) ja milles kostja Eesti Vabariik Harju Maavalitsuse kaudu tunnustab hagi ja on seisukohal, et erastamine on toimunud õigusvastaselt ning et taastada tuleb omandireformieelne olukord ja tagastada maa õigustatud subjektidele.
  45. Eeltoodut arvestades tuleb Rae Vallavalitsuse 16.05.1996 korraldus nr 192 ja Harju maavanema 6.06.1996 korraldus nr 682 tühistada R.T.le 9,3 ha maa ostueesõigusega erastamist puudutavas osas. Marion Vakker kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 14.04.2009 RESOLUTSIOON Rahuldada R.T. apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2008 otsus osas, millega rahuldati T. P. ja P. P. kaebus Harju maavanema 06.06.1996 korralduse nr 682 osalise tühistamise nõudes ja lõpetada vastavas osas haldusasja 3-05-1230 menetlus. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.