Kuna hageja poolt üleantu tagastamine on oma olemuse tõttu välistatud, üleantu on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, siis tuleb
Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja lepingu nõuetekohase täitmise eest tasuma kokku 708 000 krooni. Asjas puudus vaidlus, et nimetatud summast on kostja hagejale tasunud 594 554,80 krooni. Seega on tasumata 113 445,20 krooni. Poolte vahel oli vaidlus, kui suur on hageja poolt üleantu väärtus. Kuna eespool tulenevast nähtus, et osa töid jäi hagejal tegemata, siis ei olnud põhjendatud kostjalt kogu tasumata lepingujärgse summa väljamõistmine. Lisaks nähtus, et kostja ja OÜ A.L. Viimistlus vahel sõlmitud töövõtulepingu tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest oli p 8.2 järgi kokku 114 460 krooni. Võrreldes kostja poolt 05.09.2007.a esitatud tegemata ja puudustega tehtud tööde nimekirja ja kostja ning OÜ A.L. Viimistlus töövõtu ulatust nähtus, et tööde loetelud kattuvad. Samuti on hagejale tasumata jäänud summa ja OÜ-le A.L. Viimistlus tasutud summa suurusjärk sama. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hageja mõne 05.09.2007.a loetelus märgitud töö nõuetekohaselt teostas, siis peale lepingust taganemist ei olnud kostjal hüvituskohustust kirjalikult sõlmitud lepingu osas, kuna üleantu väärtus ei ületanud juba tasutud summat. 5 Poolte vahel oli vaidlus ka selles, kas hageja teostas 05.01.2007.a sõlmitud lepingu raamidest väljunud nn. lisatöid summas 66 240,48 krooni. Tunnistajate ütlused olid siinjuures vastuolulised. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 6.2.2. leppisid pooled lepingus kokku, et mh lisatööde tasu lepitakse kokku kirjalikult. Asjas puudus vaidlus selles, et taolist kirjalikku pooltevahelist kokkulepet ei sõlmitud. Seega ei ole asjas veenvalt tõendamist leidnud hageja väide, et ta lepingu raamidest väljuvaid nn lisatöid tegi. Asja materjalidele lisatud fotod ja projektilehed ei toeta hageja väidet lisatööde tegemise kohta. Tõendamist ei leidnud, et elamu on ehitatud projektist erinevalt. Asja materjalidele lisatud kirjadest nähtus, et kostja on viidanud lisatööde tegemise vajadusele, kuid hageja on vastusest nähtuvalt teatanud, et lisatööde tegemisest ta huvitatud ei ole. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hageja poolt kostjale üleantu väärtus oleks suurem kui juba tasutud 594 554,80 krooni, jättis kohus hagi rahuldamata nii põhinõude kui viivise osas. Vastuhagis on AS Merko Tartu nõudnud leppetrahvi 5000 krooni väljamõistmist töödega hilinemise tõttu. Asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.4 on tüüptingimus. Töövõtulepingu p. 10.5 sarnaneb küll poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 10.4, kuid leppetrahvi erinev suurus viitab sellele, et vaidluse all olev tingimus on läbi räägitud.
lg 4 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise vabandatavusest sõltumata. Seega, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega, siis hageja väide tüüptingimuse tühisuse kohta oleks ekslik. Hageja väidete kohaselt oli lepingujärgsete töödega hilinemine põhjustatud kostjast, kes ei võimaldanud õigeaegselt tööfronti. Asjas leidis kinnistust, et välisukse hilisema paigaldamisega lükkus tööde tegemise tähtaeg edasi kuni 15.06.2007.a. Samas ei olnud vaidlust selles, et 15.06.2007.a töid tehtud ei olnud. Hageja väited, mille kohaselt ei saanud ta ka 15.06.2007.a töid lõpetada, kuna tal ei olnud edastatud sõlmelahendusi, ei ole asjakohased. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.4.5 järgi kinnitas hageja lepingu sõlmimisel, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud või on kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas käesoleva töövõtu raames vajalikuks tutvuda ning ta kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Arvestades, et hageja hilines oma lepinguliste kohustuste täitmisega, leppetrahv määrati 20.06.2007.a vastavalt poolte lepingule, siis on leppetrahvi nõue põhjendatud ning kohus rahuldas vastuhagi summas 5000 krooni. Vastuhagi kohaselt tekitas hageja AS-ile Merko Tartu kahju 6628,65 krooni seoses objekti piirdeaedade edasirentimisega. Tõendamist leidis asjaolu, et hageja rikkus 05.01.2007.a sõlmitud lepingut, ületades lepingus märgitud lepingu täitmise tähtaega umbes 3 kuu võrra.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Tõendamist leidis ka asjaolu, et AS Merko Tartu tööd objektil Xxxxxxx xxx, Tallinn pidid lõppema 31.05.2007.a. AS Merko Tartu tööde hulka kuulus tööde loetelus ja töövõtupiirides lisaks muudele töödele ka betoonist aia ja välikamina ehitus. Kui püsiaed oleks valminud, polnuks ajutist piirdeaeda vaja. Püsiaia ehitamise kohustust hagejal ei olnud. Seega ei saa hagejale ette heita, et piirdeaedu tuli rentida kuni septembri lõpuni. Samuti ei ole tõendamist leidnud see, et hageja vastavalt
lg 3 lepingu sõlmimisel nägi või pidi nägema 6 lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ette, et seoses objekti ümber paigaldatud piirdeaiaga võib AS-l Merko Tartu tekkida mingeid kulutusi. Seega kostja nõue piirdeaedade rendimaksetest tekkinud kahju väljamõistmiseks hagejalt ei olnud põhjendatud, kuna tõendamata on põhjuslik seos ning lisaks ei ole selline kahju ka ettenähtav. Kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista ka kahjuhüvitise seoses täiendavate tööjõukuludega summas 99 675 krooni. Asjas puudus vaidlus, et kostja nimetatud töötajad töötasid kostja juures töölepinguga, mistõttu tulnuks kostjal kokkulepitud töötasu töötajatele ikka maksta. Seega on tõendamata kahju tekkimine ja kostja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi summas 5000 krooni. Kostja on palunud hagejalt välja mõista ka viivise vastavalt
MS § 367 sätestatule 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus AS Jart Konsult palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi ja rahuldas AS-i Merko Tartu vastuhagi osaliselt ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta AS-i Merko Tartu kanda. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et vastustajapoolne lepingust taganemine oli õiguspärane. 17.09.2007.a olid kõik apellandi töövõttu kuulunud tööd nõuetekohaselt teostatud ning vastustajal puudus alus lepingust taganemiseks. 05.09.2007.a saatis vastustaja apellandile e-kirja, milles loetles 16 väidetavat puudust, mis vastustaja hinnangul apellandi töödes esines. Kui hageja aktsepteerinuks vastustaja poolt viidatud puudusi ja likvideerinuks viidatud 16 puudust, siis pidanuks kostja lugema apellandi tööd nõuetekohaselt teostatuks ning need vastu võtma. 14.09.2007.a saatis kostja hagejale teate, milles andis (kirjas nimetamata) tööde teostamiseks aega kuni 17.09.2007.a. Ainuüksi sellest, et vastustaja enda esindaja hinnangul pidi olema võimalik väidetavalt tegemata tööde lõpuleviimine 17.09.2007.a, nähtub üheselt, et hageja poolt oli enamus töid teostatud ja kostjal oli pretensioon vaid üliväikese töödemahu osas. 17.09.2007 olid hageja lepingulised ja lisatööd kogu ulatuses lõpule viidud. Kostja ei ole tõendanud apellandi poolt teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavust. Käesoleva tsiviilasja toimikus ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, millised hageja töövõttu kuulunud tööd ei vasta lepingule. Puuduvad mis tahes viited asjakohastele lepingu tingimustele või üldistele ehitusnormidele. Vastustaja pole teostanud ühtegi objekti ülevaatust ega teinud ühtegi fotot apellandi töödes esinevatest väidetavatest puudustest. Kuna kostja ei ole tõendanud ühegi hageja poolt teostatud töö mittevastavust lepingutingimustele, on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et kostjapoolne lepingust taganemine on kehtiv. Kuna kostjapoolne lepingust taganemine oli ebaseaduslik ja kostja ei ole õigeaegselt ega piisavalt täpselt kirjeldanud hageja töö lepingutingimustele mittevastamist, tuleb hageja poolt teostatud tööd lugeda vastustaja poolt vastuvõetuks. Kostja esitas esmakordselt võlaõigusseaduse mõttes piisavalt täpse kirjelduse väidetavate lepingule mittevastavuste osas alles 10.06.2008.a kohtule esitatud seisukohtades. Lähtudes
, 644 lg 1 ja 3 on hageja seisukohal, et tema poolt kostjale 09.10.2007.a edastatud teostatud tööde aktis kajastatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja vastustajal on kohustus antud tööde eest tasuda vastavalt arvele nr. 071028 summas 179 685,70 krooni. 7 Maakohtu käsitlus lisatööde teostamise osas on ebaõige. Tsiviilasja toimikus on 31.05.2007.a ja 01.06.2008.a e-kirjad hageja juhatuse liikmele, millistest nähtub üheselt ja selgelt, et hageja ja kostja esindajate vahel olid olemas kokkulepped lisatööde teostamise osas ning mis tahes vastustaja vastupidised väited on kantud vaid eesmärgist vältida apellandi poolt teostatud tööde eest tasumist. Lisatöödes kokkuleppimist kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja A-A.L. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et pooltevahelise lepingu punkt 10.
lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks pärast seda, kui töö on vastu võetud. Hageja tasunõude tekkimise eeldusteks on töövõtulepingu (I kd tlk 13-45) järgsete tööde lõpetamine ja poolte volitatud esindajate poolt allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga kostjale üleandmine. Nähtuvalt hageja e-kirjast (I kd, tlk 87) ja tunnistajate ütlustest toimus objektil töö veel 17.09.2007.a, mis kinnitab asjaolu, et ei sel ajal ega lepingu lõpetamise ajal 27.09.2007.a ei olnud tööd veel lõpetatud või kohaselt teostatud. Riigikohus on 28.10.2008.a otsuses nr 3-2-1-80-08 p-s 21 selgitanud, et töövõtja tasu sissenõutavuse eelduseks on tööde vastuvõtmine tellija poolt ning alles töö vastuvõtmise korral loetakse töö lepingukohaseks ning alles töö vastuvõtmisest lasub vastupidise tõendamiskoormus tellijal. Sama otsuse p-des 22 ja 24 on Riigikohus selgitanud, et töövõtja, kes väidab, et tööd on nõuetekohaselt teostatud ja lõpetatud, peab seda ise tõendama. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole kunagi koostanud ega kostjale esitanud lepingu p-s 14.3 nimetatud vastuvõtuakti projekti ega lepingu p-s 14.4 nõutud dokumente ning et tööd objektil lõpetas OÜ A.L. Viimistlus (II kd tlk 327-337). Maakohus tuvastas tunnistajate T. R., M. K. ja A. L. poolt kohtuistungil antud ütlustele ja OÜ A.L. Viimistlus esitatud kirjalikule selgitusele tuginedes (II kd, tlk 367-368), et OÜ A.L. Viimistlus poolt tehtud tööd kattusid hageja poolt objektil tegemata ja lõpetamata töödega. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Eeltoodust nähtub üheselt, et hageja ei ole töid vastavalt lepingule kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks esitanud ning kostja ei saanudki töid vastu võtta, sest tööd olid lõpetamata.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
lg 2 p-st 5 tulenevalt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust
§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Et eelpooltoodu alusel nõustus kolleegium hageja lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tuvastamisega maakohtu poolt, on õige ka maakohtu järeldus, et kostja lepingust taganemine 27.09.2007.a on kehtiv (I kd, tlk 46). Hageja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit selle kohta, et tööd olid lõpetatud mistahes ajal enne kostja poolset lepingust taganemist või et ta oli lepingujärgsed tööd kostjale üleandmiseks esitanud. Hageja seisukohaga, et kostjale 09. oktoobril 2007.a edastatud teostatud tööde aktis nr 4
lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Asjaolu, et pooled lepingut sõlmides ei leppinud kokku ega rääkinud läbi selle olulistes punktides, hageja kolleegiumi arvates tõendanud ei ole. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ehitusettevõtjana kostja poolt koostatud lepingu allkirjastamisega lepingus toodud tingimustel nõustunud, mistõttu lepingu punkt 10.4. ei ole käsitletav tüüptingimusena
Maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.4 on tüüptingimus, kolleegium nõustub. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga ka selles, et pooltevahelise lepingu p 10.4 ei muuda mistahes viisil tüüptingimuseks ka asjaolu, et sarnane lepingutingimus sisaldus ka objekti lõpptellija Ott Kikkase ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus (II kd tlk. 286, p 10.5) ning kostja ja OÜ A.L. Viimistlus vahel sõlmitud töövõtulepingus (II kd tlk 327-337, p 10.5). Nimetatud lepingutest tuleneb kolleegiumi arvates üheselt, et vastav lepingutingimus (leppetrahvi määr) oli eraldi läbi räägitud ja kokku lepitud. Apellandi väited tüüptingimuse ebamõistlikult kahjustava iseloomu kohta, isegi kui eeldada, et tegu oleks tüüptingimusega, on ekslikud tulenevalt
lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuste rikkumise vabandatavusest sõltumata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja rikkus lepingut sellega, et ei lõpetanud töid tähtajaks 31.05.2007.a, seega on oluline, et kostja ei määranud hagejale leppetrahvi (I kd tlk 80) mitte lepingu rikkumise eest, mis oleks olnud mistahes viisil vabandatav. Lepingu tähtajaks täitmata jätmise asjaolusid vääramatu jõu tagajärjel asjas ei esine. Töödega hilinemine 20 päeva on lepingu selline rikkumine, mis õigustas kostjat leppetrahvi määrama. Kaebuse väidetele, et hageja poolset tööde teostamist takistas kostja tegevus tööfrondi üleandmisel, on maakohus ammendavalt vastanud ja sellega kolleegium nõustub. Samas jääb kaebusest selgusetuks, millises osas hageja maakohtu järeldustega ei nõustu. Hageja on lepingus (p 4.5) kinnitanud, et tööfront tööde nõuetekohaseks tegemiseks ja lõpuleviimiseks, kõik tööde tegemiseks vajalikud andmed ja lõplik projekt olid olemas juba lepingu sõlmimisel. Maakohus on tunnistajate ütluste ja poolte kirjade alusel asunud põhjendatud seisukohale, et töödega hilinemine oli põhjustatud hagejast, kes tihtipeale ei ilmunud üldse objektile ega ei kaasanud objektile piisavalt tööjõudu. Hagejalt leppetrahvi 5000 krooni väljamõistmine on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut. Maakohtu otsust ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on menetluskulude jaotamisel põhjendatult lähtunud esitatud nõuete suurusest, nõuete aluseks olevatest asjaoludest, eelkõige sellest, et põhihagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 regulatsioonist, mis sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, on põhjendatud kostja nõude osalise rahuldamise korral tema menetluskulude jätmine otsuses märgitud osas hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 lause 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lause 2 kohaselt asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta hageja AS Jart Konsult kanda. 11 Ülle Jänes Ande Tänav Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.