← Eesti

2-08-10369/12

Obsah (8)§ 218§ 187§ 230§ 436§ 657§ 656§ 392§ 688

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-10369 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 26.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. 19.03.2008 esitas N. S. kohtule hagi alaealistele lastele elatise väljamõistmiseks.
  2. Poolte abielust on sündinud kaks last: XX.XX.XXXX poeg A. ja XX.XX.XXXX tütar A.. Poolte abielu on lahutatud. Lapsed elavad hageja juures. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele maksis kostja kahele lapsele elatist kokku summas 3000 krooni kuus. Kuna kostjalt raha kättesaamisega tekkis probleeme, samuti on suurenenud laste vajadused, soovis hageja, et kostjalt mõistetakse elatusraha laste ülalpidamiseks välja kohtuotsuse alusel 3000 krooni kuus kummalegi lapsele hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.
  3. Alates 07.02.2008 töötab hageja AS-s P. P. müüja-kassiirina osalise koormusega. Hagi esitamise ajal oli hageja kindlaks sissetulekuks 3600 krooni töötasuna, 600 krooni lapsetoetusena ja 3000 krooni kostjalt saadava elatisena. Avaldaja õpib töö kõrvalt E.. Vältimatute kulutuste suuruseks kalendrikuus on ca 18 800 krooni, seega kolmeliikmelises perekonnas kulub ühele inimesele 6266 krooni kuus. Kostjal ei ole oma uues perekonnas lapsi, seega tuleb temal rahaliselt kanda suuremat osa. Seda enam, et töötades ametlikult kahel kohal, on kostjal arvestatav sissetulek. 6000 krooni moodustab sellest 36,2% ning seda ei ole laste ülalpidamiseks põhjendamatult palju. Kostja vastuväited
  4. Kostja hagi tunnistanud. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale lapsele igakuist elatist 3500 krooni pangakontole hiljemalt iga kuu
  5. kuupäevaks. Kohustuse nõuetekohast täitmist, st kokkulepitud summas ja ajal, tõendab kostja pangakonto väljavõte.
  6. Ka kostja omandab kõrgharidust selleks, et omandada oma tööks ja edaspidiseks arenguks vajalikku erialast kõrgharidust. Samas töötab kostja üheaegselt ametlikult kahes töökohas täiskoormusega. Juhul, kui hageja töötab poole koormusega selleks, et tal on vaja aega õppetööks, pole põhjendatud tema nõue kostja vastu läbi elatusraha tagada nii endale kui ka lastele kvaliteetne elu.
  7. 2008 aastal kehtiv minimaalne elatusraha suurus on 2175 krooni lapse kohta. Seaduses fikseeritu näitab seda, et keskmise Eesti pere elustandardit arvestades ei tohi elatis ühes kuus olla väiksem perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 4 sätestatust. Teadaolevalt ei ole tütrel A. ja pojal A.il täiendavaid erivajadusi. Samuti ei ole hageja ja kostja kooselu ajal ega ole praegugi nende elustandard kõrgem keskmise Eesti pere elustandardist, mistõttu peaks hoidma laste elukvaliteeti kõrgemal. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid lastele vajalikke kulutusi. Väide, et kostja suudab hageja poolt nõutud 6000 kroonist elatist tasuda, ei tähenda seda, et need kulutused lastele oleksid vajalikud ja mõistlikud. Samuti on arusaamatu hageja seisukoht, et kuna kostjal ei ole oma uues peres lapsi, siis tulebki temal rahaliselt kanda suuremat osa. Arusaamatu oli ka hageja väide, et kolmeliikmelise pere ülalpidamiseks kulub kuus 18 800 krooni, seega keskmiselt ühe pere liikme kohta 6266 krooni, kusjuures hageja enda sissetulek kuus on 4200 krooni. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused 2

(5)
  1. 06.10.2008 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis A. S.lt N. S. kasuks välja igakuise elatise summas 3000 krooni poja A. S. ülalpidamiseks ja 2500 krooni tütre A. S. ülalpidamiseks alates 19.03.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutumiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  2. PKS § 61 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuiselt, see tähendab konkreetses summas. Kulutused, mille katmiseks elatis välja mõistetakse, peavad lähtuma konkreetse lapse huvidest ja vajadustest. Teisena alles mõjutavad elatise kindlaksmääramist vanemate võimalused. Arvestades laste vanust ja senist lastele võimaldatud elukorraldust ning laste huvisid ning mistahes erivajaduste puudumist võib asuda seisukohale, et kummagi lapse huvidele ja vajadustele vastavaks igakuiseks ülalpidamiseks on alates hagi esitamisest vajalik kanda kulu suuremas ulatuses kui PKS § 61 lg 4 sätestatud minimaalmäär. A. S. põhjendatud huve tagavat ja vajadusi katvat ülalpidamist on võimalik tagada 5000 krooni eest, millest kummalegi vanemale langev osa on 2500 krooni kuus ning A. S. põhjendatud huve tagavat ja vajadusi katvat ülalpidamist võimalik tagada 6000 krooni eest, millest kummalegi vanemale langev osa on 3000 krooni kuus. Sellise summa eest on võimalik katta lapse osa eluasemega seotud kuludest, kulud tervishoiule ja hügieenile, õppimise toetamisele ja õppevahenditele, side- ja transpordikulud, samuti mõistlikus ja eakohases määras toituda, riietuda ja sportlikult või muul viisil meelt lahutada ning vajaduse korral on selle summa arvelt võimalik korraldada ka reisimist nii kodu- kui välismaal. Samuti on selle summa määramisel arvestatud elatist saama õigustatud vanema kohustusega tasuda elatiselt tulumaksu.
  3. Kostja väited temal ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool ühe lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest, samuti mitte minimaalmääras. Kostja sissetulekud võimaldavad elatusraha väljamõistmist, kuid kohtu arvates mitte summas 3000 krooni kuus kummalegi lapsele, vaid vähem. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku (praegusest kõrgemat) sissetulekut. Üksnes kostja töötasu suurus ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega laste ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui seadusega kindlaksmääratud miinimum. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  4. A. S. palub tühistada maakohtu otsuse osas, mis ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise miinimummäära ja teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
  5. Hagiavalduses on hageja palunud välja mõista kostjalt elatise üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäära. Kostja ei nõustunud hageja esitatud arvestustega laste vajaduste kohta ning leidis, et hageja ei ole tõendanud laste täiendavaid vajadusi, mis on suuremad kui seadusega kindlaksmääratud miinimum, millises ulatuse kostja ka hagi õigeks võttis. Kohus on seevastu kostjale ette heitnud, et ta ei ole andnud täielikku ja usutavat ülevaadet oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa teha kostjale etteheiteid vastuväidete osas seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. 12. Otsuses ei ole kajastatud seisukohad, millistele tõenditele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et mõistlik igakuine elatis poolte pojale on 3000 krooni kuus ja tütrele 2500 krooni kuus ning miks kostja poolt nimetatud summa 2175 krooni ühele lapsele ei ole antud vaidluses arvestatav ja ei ole kooskõlas laste seni väljakujunenud vajadustega ning vanemate poolt võimaldatuga. Seega antud juhul on kohus otsust 3

(5)tehes rikkunud menetlusõiguse normi

§ 436

lg-te 1 ja 2 tähenduses, kuivõrd ainuüksi see, et kostja suudab kohtu arvates nimetatud summasid kanda, ei tähenda seda, et need kulutused lastele oleksid vajalikud ja mõistlikud.

  1. Kohtu hoiakust jääb mulje, et justkui kostja peab intensiivsemalt töötama ning saama suuremat sissetulekut, samal ajal laste emalt sellist intensiivset kohustuste täitmist ei nõuta. Tuginedes eeltoodule on kohtuotsus vastuoluline ning kohus on kostja suhtes rikkunud võrdsuseprintsiipi. Vastustaja seisukoht
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 16. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks on kõigepealt vaja kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). 17.

§ 392

lg 1 kohaselt selgitab kohus juba eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu arvates eelmenetluse ülesanded täitmata.

  1. Kohus märgib otsuses, et elatusraha suurus tuleb diferentseerida lähtudes konkreetse lapse vajadusest, kuid kohus ei ole laste vajadusi tuvastanud ega sel alusel määranud kindlaks kummagi lapse ülalpidamiseks vajalikku summat. Kohus leidis, et kohtu poolt väljamõistetavast summast lähtuvalt kuluks poja ülalpidamiseks 6000 krooni kuus ja tütre ülalpidamiseks 5000 krooni kuus, mis on kohtu arvates selles vanuses laste normaalsete vajaduste rahuldamiseks piisav summa. Kohus ei ole aga tuvastanud, millised on kummagi lapse tegelikud vajadused ega määranud nende vajaduste rahuldamiseks vajaminevat summat.
  2. Hageja esitas kohtule üldise nimekirja kolmeliikmelise perekonna kohustuslike väljaminekute kohta, mille kohaselt kulub kuus keskmiselt 18 800 krooni ning seega kulub ühele pereliikmele kuus 6266 krooni. Kohus ei ole seda nimekirja analüüsinud ega välja selgitanud, millised loetletud väljaminekutest ja millisel määral on seotud kummagi lapsega. Sellest tulenevalt ei ole kostja saanud esitada omapoolseid vastuväiteid konkreetsete kulutuste vajalikkusele ning kumbki pool tõendeid oma väidete tõendamiseks.
  3. Kohus ei ole välja selgitanud ega analüüsinud ka poolte varalist seisundit ega selle alusel otsustanud, missuguses ulatuses peab kumbki pool lastele tehtavaid kulutusi kandma. 4

(5)21. Kuna maakohus ei ole üldse tuvastanud laste mõistlikke vajadusi ega määranud kindlaks kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks, samuti ei ole analüüsinud poolte väiteid ega hinnanud tõendeid, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lgga 5 ja

§ 688

lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. 22. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.