lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 28.03.2008 esitas N G avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv kokku 1 000 krooni ja õigusabikulud summas 6 200 krooni.
lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos 1 2-06-21847 menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aja sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. 26.09.2008 kohtumäärusega (menetluskulude kindlaksmääramise avalduse edastamine) on avaldus koos lisadega kostjale kätte toimetatud 15.02.2009. 26.02.2009 on kostja MT esitanud vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja teatab, et ei ole nõus kandma hageja kohtukulusid avalduses esitatud summas ja palub jätta kostja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks summas 7 200 krooni rahuldamata. Kokkuvõtvalt on kostja märkinud, et hageja on küll lisanud tõendid oma menetluskulude kohta, kuid need ei ole usaldusväärsed, kuna on koostatud asjas huvitatud isiku poolt. Hageja toimib pahauskselt, esitades kostjale nõudeid kohtukulude osas tunduvalt suuremas ulatuses kui ta on tegelikult kandnud. 03.03.2009 on kohus edastanud kostja vastuväite hagejale, kuid väljastusteatest nähtuvalt on hageja keeldunud kirja vastu võtmast ja sellele järele tulemast.
lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi selgitab:
lg 1 kohaselt on asja menetlenud kohus märkinud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 31.01.2008 kohtuotsuses. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt on jäetud N G menetluskulud täies ulatuses MTi kanda.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega kostja vastuväide, milles ta palub jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele, kuna menetluskulude jaotus on kindlaks määratud jõustunud kohtulahendiga.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku 1 000 krooni (200 krooni asja läbivaatamisel kiirmenetluses ja 800 krooni asja läbivaatamisel hagimenetluses).
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagejat on menetluses esindanud V Braše OÜ-st B . Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb hageja lepingulise esindaja kulude summas 6 200 krooni hüvitamist. Avaldusele on lisatud OÜ B poolt N.Gle ajavahemikus 07.05.2006 kuni 13.07.2008 väljastatud arve-kviitungid. Kohtunikuabi hinnangul ei ole OÜ B poolt N.Gle 07.05.2008 esitatud arve-kviitungit nr 34 ja 14.07.2006 esitatud arve-kviitungit nr 49 kokku summas 1 000 krooni põhjendatud ja vajalik. Tsiviilasja toimikust (lk 9) nähtub, et 13.05.2006 on OÜ B poolt N G esitatud arve-kviitung nr 23 2 2-06-21847 summas 2 000 krooni selgitusega “õigusabi maksekäsu kiirmenetluse avalduses, võlgnik M.T). Kohtunikuabi hinnangul ei ole arve-kviitung nr 84 esitamine summas 2 500 krooni hagiavalduse koostamise eest ja arve-kviitung nr 3 esitamine summas 2 000 krooni kohtuistungil osalemise eest täies mahus põhjendatud, kuna tegemist ei ole olnud sedavõrd keeruka ja ajamahuka asjaga, et see nõuaks õigusabikulude kandmist arvel märgitud ulatuses. Kohtunikuabi hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu käesolevas tsiviilasjas põhjendatud 3 000 krooni ulatuses. Eeltoodu alusel kuuluvad kostjalt hagejale väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 4 000 krooni (riigilõiv 1 000 krooni + lepingulise esindaja kulud 3 000 krooni).
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Liivi Suursoo kohtunikuabi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.