lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Hageja on kostjale müünud kaupa ning hageja väite kohaselt on kostja kauba eest tasunud osaliselt, jättes maksmata kokku 23 689,20 krooni. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja võlgneb hagejale müüdud kauba eest 23 689,20 krooni. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu 23 689,20 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja vastuväide, et hageja on tekitanud kostjale kahju sõiduki ja sülearvuti vargusega ei ole millegagi tõendatud ning hageja arvates ei ole see tõene. Kostja ei ole hageja vastu kahjunõuet esitanud.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2 täitmiseni. Pooled on viivise suuruses kokku leppinud, see nähtub ka kostjale esitatud arvetest. Vastuväiteid viivise nõudele ega selle suurusele kostja ei ole esitanud. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele kokku 47 378,40 krooni, millest põhivõlg on 23 689,20 krooni ja viivis 23 689,20 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.