3-09-799/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-799 Haldusasi K.M.’i esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON 1.Jätta K.M.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2. Saata määruse ärakiri K.M.ile – xxxxxxxxxxx HARJUMAA. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse KOHUS LEIAB:
3. 11.04.2009 esitas K.M. Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse 1 kohaldamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 alusel.
4. Taotluses on märgitud, et „Ametlikes Teadaannetes“ 9.03.2009 avaldatud teate kohaselt on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonnale esitatud avaldus Saku vallas Tagadi külas asuva Sulevi maaüksuse suurusega 11 235 m2 kinnistamiseks Sulev Mitt’i nimele. Taotluse esitaja väitel on ta eelnevalt vaidlustanud Saku Vallavalitsuse poolt tehtud maa erastamise toimingud seoses nimetatud maaüksusega, esitades 14.02.2008 Saku Vallavalitsusele vastava vaide. Saku Vallavalitsus jättis vaide tähtaegselt läbi vaatamata. Alles mitmekordse pöördumise peale sai taotleja 23.03.2009 kirja Saku valla ehitus- ja planeerimisteenistuselt, millest selgus, et vallavalitsus on vaide läbi vaadanud juba 30.09.2008 ja jätnud selle korraldusega nr 1020 rahuldamata. Taotluse esitajale ei ole teatatud vaide läbivaatamise aega ega kohta, samuti ei ole temale saadetud vaide läbivaatamise otsust, millega on rikutud haldusmenetluse seadust ja taotluse esitaja subjektiivset õigust osaleda oma vaide arutelul ning esitada oma põhjendusi ja vastuväiteid, samuti on rikutud taotleja õigusi ka sisuliselt maa erastamise ja tagastamise protsessis. Kuna taotluse esitaja sai vastuse vaide lahendamise kohta kätte alles hiljuti, pole ta käesolevaks ajaks veel jõudnud ette valmistada kaebust halduskohtule, kuid kuna vaidlusaluse kinnistu kinnistamiseks on juba esitatud avaldus, mis võib peale kinnistamisotsuse tegemist muuta võimatuks taotluse esitaja subjektiivsete õiguste kaitse, siis peab taotleja vajalikuks, et kohus kohaldaks antud juhul veel enne kaebuse esitamist esialgset õiguskaitset vastavalt HKMS §-le
6. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui seda tegemata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või see osutuks võimatuks. Kohtupraktika järgi kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Seega tuleb kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamisel teha kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus, anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi.
7. Vastavalt HKMS § 122 lg-le 1 võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist. Käesoleval juhul on taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatud enne kaebuse esitamist halduskohtule. Olukorras, kus kaebust kohtule ei ole esitatud, puudub kohtul võimalus kaaluda kaebaja ja teiste isikute õigusi ning avalikke huve, anda eelhinnangut kaebuse põhjendatusele ja perspektiivikusele ning sellest sõltuvalt teha kindlaks esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Seetõttu on seadusandja ette näinud võimaluse esitada esialgse õiguskaitse taotlus kas koos kaebusega või pärast seda, mitte aga enne kaebuse esitamist. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka kohustusliku kohtueelse menetlusega, kus HKMS § 122 lg 1 kohaselt on võimalik esialgse õiguskaitse taotluse esitamine pärast sellises menetluses vaide esitamist.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul puudub taotluse esitajal HKMS § 122 lg-s 1 sätestatud alus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu tuleb K.M.i esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Marion Vakker kohtunik