Obsah (7)

§ 428§ 429§ 432§ 150§ 168§ 173§ 175

2-07-42406 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-42406 Tsiviilasi AS-i Ihagi H M vastu võ

§ 428

lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. 4.

§ 150

lg 2 p 2 järgi kuulub hagejale tagastamisele pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni, mis on tasutud 03.10.2007.a, kogusummas 1 000 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „AS I hagi H M vastu”. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. 5.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab s tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse vastaspoolelt välja esindajatasu siiski vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega ei pea kohus välja mõistma vastaspoolelt esindajatasu mitte maksimummääras vaid kohus saab esindajatasu välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajatasu suuruse üle otsustamisel on tähtis ka see, et käesolevas asjas kostja vastavalt hageja kompromiss ettepanekule (tl 96) tasus võla menetluse ajal 08.08.

1. Hageja esitas hagist loobumise pärast kohtukutse, kohtukirja ja kostja maksmist tõendavate dokumentide saamist aprillis
2. Seega hageja ise tehes ettepaneku kostjale ei jälginud oma raamatupidamist st kostja poolt tasumist. Pool aastat on piisav aeg, et leida aega kohtu teavitamiseks ja hagi loobumiseks. Esindaja tasu mõjutab asjaolu, et hageja esitas läbi oma esindaja hagi, mida kohus ei saanud hagiavalduses sisalduvate puuduste tõttu koheselt menetlusse võtta ning kohus oli sunnitud tegema puuduste kõrvaldamise määruse, on hagejast või hageja esindajat tulenev subjektiivne asjaolu ning ei saa kuidagi suurendada objektiivselt põhjendatud menetluse mahtu. Kohtu hinnangul oli tegemist suhteliselt lihtsa hagiga, kus põhirõhk ei olnud eelkõige mitte õiguslikel küsimustel vaid eluliste asjaolude esitamisel. Kohus leiab, et esindaja töö ei ole olnud väga mahukas ning käesoleva kohtuasja keerukusaste ei olnud nii 2 2-07-42406 kõrge, mis õigustaks õigusabikulude täielikku või suuremas osas väljamõistmist. Kohus esindajatasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab osutatud õigusteenuse kvaliteeti. Kindlasti ei saa põhjendatud esindajatasu määramisel arvesse võtta ebakvaliteetsest õigusabi osutamisest tulenevat täiendavate menetlustoimingute tegemist. Käesolevas tsiviilasjas esitati puudustega hagi, mida kohus ei saanud kohaselt menetlusse võtta ja kohut ei teavitatud õigeaegselt, et kostja on tasunud vastavalt kompromissettepanekule võla, mistõttu kohus määras kohtuistungi ja väljastas kutsed pooltele. Kohus arvestab, et hageja ei ole järginud oma toimingutes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Hageja on kostjat teavitanud puudulikult ja eksitavalt (vt tl 96). Samuti arvestab kohus õigusabikulude väljamõistmisel kostja raske majandusliku olukorraga. Kohtu hinnangul tuleb vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks lugeda 2000 krooni, mis kuulub kostja poolt tasumisele kuue kuu jooksul alates neljandast kuust määruse tegemisest. Kuna 50% riigilõivust tagastab riik, jätab kohus riigilõivu ülejäänud ulatuses kostja kanda, mis kuulub kostja poolt tasumisele kolme kuu jooksul määruse tegemisest. Seega kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud 2500 krooni, mille tasumine toimub 9 kuu jooksul määruse tegemisest. Maire Lukk Kohtunik 3