← Eesti

2-07-52017/10

Obsah (12)§ 101§ 108§ 396§ 397§ 401§ 416§ 113§ 76§ 142§ 65§ 175§ 152

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja numbe

§ 101lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse 2

(5)täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.

§ 108

lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning

§ 397

lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi ja § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 416

lg 1 järgi võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ning lg 2 alusel peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. Vaidlustamata asjaolud.

  1. Hageja ja K B vahel on 04.02.05 sõlmitud tarbijakrediidileping , millega andis hageja K. B laenu 20000 krooni. Poolte kokkulepe sisaldas kohustust tasuda intressi 26,75% krediidisummast aastas, kogu perioodi eest oli kohustatud tasuma 32550,76 krooni. Lisaks sõlmisid nad 3 kokkulepet nr 1, 2, 3 krediidi suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimase kokkuleppega nr 3 kinnitas K. B , et tal on kohustus tasuda 91123,55 krooni, sh krediiti 38077,69 kr, intressi 53045,86 kr, millest 51823,85 kroonine intress annulleeriti, samas suurendati krediidisummat 1221,01 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 39299,70 krooni. Kokkuleppega nr 3 muudeti intressi määra ja alates 04.08.06 oli intressimäär 25,85% krediidisummast aastas. K. B poolt kokku saadud laen oli 39299,60 krooni. K. B ei täinud krediidilepingu tingimuste p 2.1 tulenevat kohustust ja jättis tasumata krediiti ja sellelt intressi vastavalt maksegraafikule. Hageja hoiatas mõlemaid kostjaid 18.01.07 vastava teatega lepingu ülesütlemisest ja andis ka võla tasumiseks 2-nädalase tähtaja, sj pakkus võimalust läbirääkimiseks. Lepingu üldtingimuste p 5.1.1 lubab hagejat üles öelda lepingu, kuid laenusaaja on võlas kas täielikult või osaliselt vähemalt 3 järjestikuse osamaksega ja krediidiandja on andnud 2nädalase tähtaja võla tasumiseks ja hoiatanud lepingu ülesütlemisega. Kostjad võlga ei tasunud, teatele ei reageerinud. Hageja ütles K. B lepingu üles 20.02.07 avaldusega. Tingimuste p 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel õigus nõuda krediidi tagastamist, sissenõutavaks muutunud intressi, viivist ja p 9.3 alusel võla sissenõudmisega seotud kulusid. Vastavalt tingimuste p 6.1 oli kokkulepitud viiviseks 25,85% aastas arvestatuna tegelikest päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastas.
  2. Märgitud lepingu ülesütlemise ajaks oli K. B võlg järgmine: tagastamisele kuuluv laen 38704,59 krooni, lepingu ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud intressi 5120,13 3

(5)krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1100 krooni, viivis 29,78 krooni. Hagi esitamise ajaks 18.04.08 oli viivis kokku 11954,31 krooni. Kuna nende asjaolude üle vaidlus puudus, siis on märgitud asjaolud tõendatud ning seega on asjas tõendatud, et kostja K. B jättis täitmata hageja ees oma laenu tagastamise ja sellelt intressi tasumise kohustuse, ega asunud ka läbirääkimistesse hagejaga pärast hoiatuste saamist, siis on kostja K. B rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on õigus nõuda laenu tagastamist ja muude kohustuste täitmist. Vaidluse puudumise tõttu ei pea kohus andma täiendavat hinnangut hageja poolt kohtule esitatud laenulepingule, tingimustele, maksegraafikule, kokkulepetele 1,2,3, hinnakirjale, teadetele. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõudma K. B lt kohustuse täitmist ja viivist vastavalt

§ 76

, § 101 lg 1 p1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402. 11.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.

§ 65

lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 12. Vaidlus puudus selles, et hageja ja I. M vahel oli sõlmitud 23.02.2005 käendusleping piirmääraga 72551 krooni tähtajaga 01.03.2013 hageja ja K. B vahel sõlmitud lepingu ja võimalikest krediidiandja ja –saaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sj tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Vaidlus puudus ka selles, et käendaja I. M oleks oma käenduskohustuse hageja ees täitnud, st et oleks tasunud hagejale ära hageja ja K. B vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle kokkulepetest nr 1,2,3 tuleneva võla, milleks on ülalpool otsuses tuvastatud tagastamata krediidisumma, intress, viivis ning võla sissenõudmisega seotud kulud. Vaidluse puudumise tõttu ei pea kohus andma hinnangut ka käenduslepingule. Seega on hageja õigustatud kooskõlas krediidilepingu ja

§ 76

, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 ning § 142 lg 1, § 145 lg 3 ja § 65 lg 1 alusel solidaarselt K. B I. M kohustuse täitmist. 13. I M palus jätta tema võlg teise kostja sugulaste kanda, mis ei ole võimalik, sest kohustuse ülevõtmiseks peab olema kohustuse ülevõtja (kolmanda isiku) nõusolek aga samuti ka võlausaldaja nõusolek vastavalt

§ 175

ehk teisisõnu kuulub see vastavalt võlausaldaja võlgniku ja võimalik kolmandate isikute pädevusse tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest. I. M ei ole tõendanud, et hageja ja võimalike kolmandate isikute vahel oleks kohustuse ülevõtmise kokkulepe, või et see oleks kolmandate isikute ja I. M vahel, millega oleks hageja kui võlausaldaja nõustunud. Kohus ei saa lõpetada kostja poolt palutud viisil kohustust ja panna seda teiste isikute kanda. Kohus saaks vaid tuvastada selliste kohustuste ja õiguste olemasolu, kui see on lepinguosaliste vahel aset leidnud, kuid vaidluses ei ole sellised asjaolud tõendamist leidnud. Kostja väitis, et tal puuduvad võimalused /vara võla tasumiseks, ent nimetatud asjaolud ei ole kohustuse täitmisest vabastamise aluseks. Kohus selgitab, et käendajal on õigus nõuda põhivõlgnikult

§ 152alusel rahuldatud nõude ulatuses põhivõlgnikult kohustuse täitmist. 4

(5)
  1. TsMS § 367 lg 1 järgi võib viivisnõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole veel sissenutvaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana vaid täieliku vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
  2. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista tagastama laenu 38704,59 krooni, lepingu ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud intressi 5120,13 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulusid 1100 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 11954,31 krooni ja alates 18.04.08 kuni krediidisumma tagastamiseni viivist TsMS § 367 lg 1 järgi 25,85% aastas kuni kohustuse täitmiseni.
  3. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikud solidaarselt menetluskulude eest. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.