) § 42, § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja lg 4, § 70 lg 2.
lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus, ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.
lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustus, mõistab kohus teise 2 vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi. IV Menetluskulud Hageja taotleb kostjalt menetluskulude 1770 krooni väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174¹ lg 1 kohaselt (jõustus 15.07.2008) asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõustus 15.07.2008) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on kohtule esitatud 11.03.2008, seega ei saa kohus hageja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtuotsuses rahuldada. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, puudub alus tema suhtes TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks ning kumbki pool peab oma menetluskulud ise kandma. Viktor Brügel Kohtunik Kohtuotsus jõustus 06. juunil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon : 1. Tühistada Viru Maakohtu 02.09.2008. a otsus menetluskulude jaotuse osas. 2. Teha selles osas uus otsus, millega jätta H. M. menetluses kantud kulud 50 % ulatuses K.M. kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3 4. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus : Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud H.M. menetluskulud 50 % ulatuses K. M.i kanda. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Nooremreferent A.Kuzmina 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.