← Eesti

3-08-2249/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

  1. jaanuar 2009, Jõhvi 3-08-2249 OÜ Ekovir kaebus Narva Linnavalitsuse 08.10.2008 korralduse nr. 1223-k osaliseks tühistamiseks
  2. jaanuar 2009 OÜ Ekovir esindaja Valmod Mikli ning Narva Linnavalitsuse esindaja Riho Sillar Resolutsioon 1.Jätta OÜ Ekovir kaebus täies ulatuses rahuldamata.
  3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Narva Linnavalitsuses 30.04.2008 vastu võetud korraldusega nr. 561-k (tl. 38-40) tehti Linnavaraja Majandusametile ülesandeks kuulutada välja avalik konkurss korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks Narva linna jäätmeveopiirkondades 1, 2 ja 3 ning moodustati pakkumiste hindamiseks ja võrdlemiseks ajutine komisjon. 08.10.2008 korralduse nr. 1223 (tl. 10-12) punktides 3.1 ja 3.3 tunnistas linnavalitsus selle konkursi menetlused ja komisjoni volitused lõppenuks ning punktis 3.2 pakkumise edukaks tunnistamise ja AS Cleanaway ainuõiguse andmise kohta 13.08.2008 ja 10.09.2008 vastu võetud korraldused kehtetuks. Korraldust põhjendati väitega, et edukaks pakkujaks tunnistatud AS Cleanaway on pakkumusest loobunud ning kõigi teiste pakkumuste jõusoleku tähtaeg möödunud. 12.11.2008 esitas OÜ Ekovir Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-6), palus Narva Linnavalitsuse 08.10.2008 korralduse nr. 1223-k punktid 3.1 ja 3.3 tühistada ja märkis, et ta on huvitatud korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimisest ja võib konkursi jätkamisel osutuda selle võitjaks. Kaebaja leidis, et Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr.303 § 29 ja § 30 on valesti 1 kohaldatud, sest neis sisalduv tähtaeg on menetlusõiguslik, ettenähtud ettevõtja kaitseks, ainuõiguse andjal on heale halduse tavale tuginedes kohustus selle saabumise ettenähtavuse korral aegsasti vastu võtta kaalutlusotsus ning negatiivse otsustuse saanuks teha vaid määruse § 44 -48 sätestatud menetluse jätkamist välistavatel asjaoludel. Veel viitas kaebaja haldusmenetluse seaduse § 5 lg. 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõude rikkumisele ja leidis, et tegemist on selle seaduse § 43 lg. 2 kohase toiminguga, kuid vastavad asjaolud on käsitlemata jäänud. Narva Linnavalitsuse vastuses (tl. 26-28) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ja kirjeldati menetluse läbiviimise asjaolusid. Muuhulgas märgiti, et kui AS Cleanaway esitanuks loobumise enne pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumist, oleks linnavalitsus kaalunud tähtaja pikendamise ettepaneku tegemist, loobumise esitamise hetkel aga puudus konkursi jätkamiseks igasugune õiguslik alus. Seejuures leiti, et kaebaja poolt viidatud korra § 30 ja § 50 annavad eriõiguse andjale õiguse kaalutleda ettepaneku tegemist ja ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus pakkumine edukaks tunnistada, kuid ei kohusta selleks. Kaebuse viiteid konkursi lõppemise kohustuslikele alustele peeti arusaamatuks ja mittekohaldatavaks ning märgiti, et arusaamatu on ka põhjendatud huvi olemasolu. Veel viidati muudatustele majandusolukorras ning leiti, et neid arvestades võivad uue konkursi käigus esitatavad pakkumised osutuda eelmistest soodsamateks ning hinna ja kvaliteedi suhtes väljenduv avalik huvi paremini kaitstuks. Kohtuistungil jäid kaebaja ja vastustaja esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Valmond Mikli esitas kokku 12 116 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise taotluse ja leidis, et pakkumise jõusoleku tähtaja möödumine saaks olla konkursi lõpetamise aluseks vaid juhul, kui pakkuja ei nõustu tähtaja pikendamisega. Seejuures ta rõhutas, et kaebaja peab ennast jätkuvalt pakkumisega seotuks ning leidis, et uue konkursi korraldamine koormab suurt hulka ametnikke ja on selge linna raha raiskamine. Veel väitis esindaja, et kaebajal on õiguspärane ootus saada võitjaks tunnistamise korral leping just neil tingimustel, millistel ta kvalifitseeriti. Riho Sillar pidas menetluskulude taotlust põhjendamatult suureks, ei esitanud olulisi täiendusi ja märkis ära üksnes selle, et kaebajal pole vaja muretseda ametnike töökoormuse üle. KOHTU PÕHJENDUSED Jäätmehoolduse korraldus ning kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused on reguleeritud jäätmeseaduses. Selle § 66 lg. 1 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel olmejäätmete kogumine ja vedamine korraldada konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmevedaja valikuga seotud küsimusi käsitlevad täpsemalt sama seaduse § 67 ja § 68, konkurentsiseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr. 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ ja Narva Linnavolikogu 27.03.2008 määrusega nr. 24 kehtestatud „Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“. OÜ Ekovir kaebuse väidetest nähtuvalt on kaebuse esitamise tinginud tema ja Narva Linnavalitsuse erinevad arusaamad „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“ § 29 sätestatud pakkumiste jõusoleku tähtaja sisust ja õiguslikust tähendusest. Kaebaja on arvamusel, et see kaitseb üksnes ettevõtjat ja õiguse andja on tähtaja saabumist ennetades igal juhul kohustatud tegema pakkujatele ettepaneku selle pikendamiseks. Selline seisukoht ei tulene aga ühestki eelnimetatud õigusakti sättest ega mõttest ja jääb seetõttu täielikult arusaamatuks. Vaidluse põhjuseks olevas § 29 on kehtestatud, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ega tohi olla pikem kui 90 kalendripäeva. Sellisest keelavas kõneviisis esitatud sõnastus tähendab ühemõtteliselt, et peale 90 päeva möödumist pakkumiste esitamisest need enam jõus ei ole. Sama korra § 30 on küll ette nähtud pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamise võimalus, kuid see on lubatud ainult läbi õiguse andja poolt pakkujatele enne tähtaja lõppemist esitatud ettepaneku aktsepteerimise. Korra § 50 kehtestab, et eri- või ainuõiguse andjal on õigus edukaks tunnistatud 2 pakkumise teinud ettevõtja keeldumisel edasistest toimingutest, tunnistada ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus pakkumine edukaks ja anda selle esitajale eri- või ainuõigus. Asjaolu, et määruseandja on kasutanud nende sätete puhul sõnu „võib“ ja „on õigus“ ning pole andnud tähtaja pikendamise ettepaneku tegemise võimalust ka pakkujatele, kinnitab üheselt, et tähtaja kohta kehtestatud regulatsioon ei ole mõeldud teenima üksnes ettevõtja huve ega tähenda õiguse andja kohustust igal juhul pakkujatele vastav ettepanek teha ja uus edukas pakkumine välja valida. Erivõi ainuõiguse saamine seab ettevõtja teistega võrreldes küll eelisseisundisse, kuid ei tähenda, et vastavat õigust taotlevatel ettevõtjatel on menetluse käigus valitsev seisund õiguse andja üle. Kohustust tähtaja pikendamisele ei saa tuleneda ka kaebaja väidetest kaalutlusõiguse rikkumise kohta. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg. 1 järgi tähendab kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitust kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Käesoleval juhul polnud aga Narva Linnavalitsusel enam kuidagi võimalik kaaluda selle üle, kas teha pakkujatele ettepanek pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks või kas tunnistada uus pakkumine edukaks, sest hetkel kui AS Cleanaway lepingu sõlmimisest loobumise 17.09.2008 teatavaks tegi (tl. 29), oli pakkumiste esitamisega 10.06.2008 (tl. 42) alanud 90 päeva pikkune tähtaeg juba möödas ning puudusid jõusolevad pakkumised, milliste seast saanuks uut edukat pakkujat välja valida. Eeltoodud põhjenduste alusel on asjakohatud kaebuse esitaja viited nii haldusmenetluse seaduse § 5 lg. 2 kehtestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse kui põhiseaduses käsitletud õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumisele. Tuginemine haldusmenetluse seaduse § 43 lg. 2 aga ei saa kaebajat kuidagi kaitsta, sest antud juhul oli tegemist just linnavalitsuse initsiatiivil algatatud menetlusega, mis lõpeb selle säte kohaselt siis, kui haldusorgan otsustab jätta haldusakti andmata. Arusaamatud ja asjakohatud on väited ka uue konkursi ametnikke koormavast või linna raha raiskavast iseloomust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kehtestatu ei luba halduskohtusse pöörduda teise isiku või avalikkuse huvides, kaebuse saab esitada vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt pole OÜ Ekovir kaebuse nõudel õiguslikku alust, see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 12 116 krooni suurune menetluskulu (tl. 7 ja 5657) sama seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Narva Linnavalitsuse esindaja menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud (tl. 37), seega jäävad ka vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.